Vestlus elektriautondusest

 12. mail arutasime klubis elektriautonduse plusse ja miinuseid. Meelis oli otsinud välja teemakohased numbrid, tehnilised andmed, finants näitajad, jne. Arutelu polnud väga kirglik, aga teema on nii lai, et "juttu jätkub kauemaks". Pannes kokku kogu energia ahela alates energia allikast kuni liikuva autoni, tuli välja et asi polegi nii "roheline" kui räägitakse. Võttes abiks tehisaru, selgus et elektriautobussid on talve tingimustes isegi majanduslikult ebamõistlikud võrreldes gaasibussidega. Probleem on elektrivõrgu ehitamise ja tasakaalustamise kuludes, mis osaliselt jagunevad kõikide elektritarbijate vahel. Seega elektriauto on justkui "roheline" aga lõbu maksab kinni ühiskond.

Hillar Valk rääkis inimkonna mõjust maa kliimale

 Seekord oli jutu teemaks kliimamuutused. Hillar esitas oma sõltumatut uurimust maailma erinevate teadlaste töödest, mis käsitlesid kliima muutust. Mahukas töö oli kokku korjanud erinevatest vaateid ja andmeid, millest järeldus et kliima muutuse sidumine ainult CO2 emissiooniga on väga suur lihtsustus. Juttu illustreerisid graafikud ja andmeread, kust oli võimalik visuaalselt hinnata erinevate teooriate paikapidavust. Kokkuvõtteks, üks on selge, asi oluliselt keerulisem kui poliitikud meile "maha müüa" püüavad.

püüavad.

Vanameestele andis kontserdi Nõmme Akordioniklubi

 

Muusika teeb rinna rõõmsaks. Pärast kümneaastast pausi käisid meil taas külas Nõmme oma akordionimängijad - 12 liikmelisest ansamblist neli daami ja kolm härrat. Erinevalt kümne aasta tagusest ajast kuulub nüüd üks ansambliliige - Raimo - ka vanameeste klubisse. Kontsert pakkus mõnusa sissevaate eelmise sajandi levimuusikasse. Alustati 1958. aasta saksa palaga “Kalkuta”, millele järgnes viktoriin Eesti filmimuusikast. Saime ilusa ülevaate vähemalt mingil perioodil Nõmmel elanud tuntud heliloojatest nagu Ülo Vinter, Valter Ojakäär, Arne Oit, Uno Veenre, Gennadi Podelski ja neist mitmete poolt filmidele kirjutatud muusikast. Kokku kuulsime muidugi üsna väikse osa akordioniklubi enam kui 300 pala sisaldavast repertuaarist. Suur au oli kuulda ka üht esiettekannet -  rootsi lugu “Jaaniöö”. Hoolimata vanameeste tagasihoidlikust lauluandest, suutsid sellised lood nagu “Postipoiss” ja “Mustlase elu” ka meid lõpuks laulma panna.

Jüri Raudsik motoringrajasõidust

 Klubi külastas mitmekordne Kalevi Suursõidu võitja Jüri Raudsik. Jüri väitis, et see juhtus 15 korda aga Ülo teadis et 16 korda. Aga see oli vaid väike seik motoringraja ässa spordi tegemise ajaloos. Jutuajamine keskenduski Jüri motosportlaseks kujunemise ajaloole. Alustas ENSV ajal Valgas juuniorina motokrossis ja lõpetas vabas Eestis Euroopas võisteldes. Huvitavam ja võib olla vähem teatud jutud olid sots maade karikavõistlustest NL võistkonna koosseisus. Seda meeskonda kureeris ALMAVÜ, ehk sõjaväelased. Iga võistlusreis algas "vastuvõtuga" kindrali juures Moskvas, ehk pidi olema moraalselt "kindel". Võidusõitjad oli sõjaväe palgal, ehk spordiroodu sõdurid. Palka maksti vähe, aga võite premeeriti autoostu lubadega. Huvitav oli kuulda kuidas hangiti varustust NL ajal ja hiljem juba erasõitjana. Muheda jutuga mees. Jüri kutsus klubisse Ülo, tema võidusõidu aegne abiline tehnika ettevalmistamisel. Mälestuseks tehtud koostööst kinkis Ülo klubi poolt Jürile klaasist Ducati mootorratast meenutava suveniiri.

Jüri "uue" Ducatiga

Klubi külastas Voldemar Kuslap

 Eile oli klubi külaliseks tuntud laulja Voldemar Kuslap. Suhteliselt lühikese kohtumise ajal rääkis artist oma taustast, lavakaaslastest ning laulis 7-8 tuntud laulu. Peab ütlema, et vanamehed olid väga loiud refrääne kaasa laulma, selgelt "tehnikataustaga" mehed. Juttu oli ka Voldemari hobbist uurida tuntud eestlaste haudu erinevatel Euroopa kalmistutel. 

Külaskäik Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli

 Kümmekond vanameest võttis ette ringkäigu Kristiines Kännu tänavas asuvasse õdede, ämmaemandate, tegevusterapeutide, optometristide, farmatseutide ja veel mitme meditsiinieriala kooli - kokku õpetatakse seal keskhariduse baasil seitset eriala. Ringkäiku juhtis Siret Piirsalu. Kool, kus pere- ja erialaõed ning ämmaemandad saavad viie aastaga magistrikraadi, tegutseb juba 86ndat aastat. Kokku on õpilasi ligikaudu 2200, poisse nende seas kümnendik. Konkurss kooli on vägev: tuhandest soovijast võetakse kaks korda aastas vastu vaid kakssada. Meile pakuti valikut ravimteedest, tutvustati raamatukogu ja puuetega inimeste näidiskorterit. Viimases saime ise järele katsuda, kuidas näevad maailma silmakaega vaegnägijad, milline peab olema ratastooliinimese köök, WC ja vannituba, et kõik eluks vajalik oleks raskusteta kättesaadav. Ühtlasi lepiti kokku klubi ja kooli edasistes kontaktides.

Kohtumine Nõmme uue linnaosavanemaga

 

Traditsiooniliselt külastab iga uus linnaosavanem oma võimuloleku esimese poolaasta jooksul ka Nõmme Vanameeste Klubi. Seekord siis võõrustasime Gerry Konnovit Isamaast. Tegu on ettevõtjaga, kes ka ise tunnistas, et tema sisimas käib veel võitlus, kas olla rohkem poliitik või nõmmekas. Esimene variant loob kindluse säilitada kergemini ametipost, teine aga teha rohkem Nõmme heaks ning pälvida elanike lugupidamine. Konnov tõdes, et nõmmekate soovid peaksid kõik linnavalitsuse lauale jõudma, ehkki nende täitmiseks võib kuluda rohkem aega, kui jäänud uute valimisteni. Nõmme keskuse ümberehituse kava on valmis ja võiks peagi töössegi minna, aga tema arvates ei parandaks see sõidukite läbilaskevõimet, oleks vaid ilusam ummikus autoaknast välja vahtida. Kogenud ettevõtjana on Konnov tähele pannud, et vastupidiselt ärimaailmale, kus eesmärgiks on tulemus, paistab avalikus sektoris eesmärgiks olema pigem protsess ise. Nõmme tänavate kõige silmatorkavamaks hädaks on kõnniteede puudumine. Kui Hiiu põhikool saab sügiseks täiesti uue näo, siis Nõmme põhikool peaks minema uuesti projekteerimisse: kool ja raamatukogu vajavad eraldi majasid. Linnaosavanemaga kaasas olnud ehitusnõunik vaatas üle ka meie klubi kõik vähesed ruumid, eks näis, milliseid muutusi see kunagi kaasa toob.