Aku Soraineni relvakollektsioon

 Viimsis, Eesti Sõjamuuseumis tutvustas Aku oma II Maailmasõja aegseid käsirelvi. Ekspositsioon on koostatud ka teiste kolleksionääride väljapanekuga koos ja annab laialdase ülevaate tolleaegsest sõjapidamisest. Parim oli muidugi Aku selgitused kõikide relvadest ja ka sündmustest Eestis 1944 aastal, kui ühed vallutajad lahkusid ja teised tulid. Eriti huvitav oli kuulda relvade võrdlusi ja kuidas erinevad armeed kasutasid ka vastaspoole relvi. Hariv õhtupoolik oli.

Vaade klubi käidud teele

 

Nõmme Vanameeste Klubi algataja, eestvedaja ja esimene president Urmas tegi kaaslastele videoettekande 2009. aastal asutatud klubi loomise põhjustest, esimestest liikmetest ja aastate jooksul kordasaadetust. Eestis pole peaaegu  paika, mida klubi poleks nende aastate jooksul külastanud, käidud on kõigis tuntumates firmades ja tähtsamates asutustes, mitmete klubiliikmete maakodudes, arvukatel jalgrattamatkadel. Klubi liikmeskond on oma ea tõttu aegade jooksul paljuski vahetunud: asutajaliikmeid on rivis vaid kaks. Sellest hoolimata on liikmete arv püsinud pidevalt 27-30 ringis. Hetkel on liikmete vanuseskaala 70st kuni 95nda eluaastani. Huvitaval kombel on huvi meie hulka tulla kasvanud just viimase aasta jooksul. Sedavõrd, et kohti meie klubidiivanitel ei kipu enam jätkuma.

Jõukatsumine Nõmme Põhikooli õpilastega

 Magistrant Doris korraldas põlvkondadevahelise koostöö ürituse, kus "vanameeste" vastasteks olid Nõmme põhikooli õpilased. Viktoriinis olid eraldi küsimused noortele ja vanadele. Eesmärk oli leida kuidas ajas on teadmised muutunud. Nii näiteks noored pidid ära tundma kapsaraua ja vanadele pakuti moodsaid slängsõnu. Peab tunnistama et noored esinesid edukamalt, vanakesed jäid slängiga kõvasti jänni. Tegelikult meile oli see päris hariv kohtumine ja noorus pole päris hukas.

NSVL ja lääneriikide salajane koostööpakt.

 

Ajakirjanikust klubiliige Feliks tutvustas juba ligi 19 aastat tagasi Pärnu Postimehes Eesti lennuväepoiste klubi ajalootoimetaja Vaino Kallase sulest ilmunud artiklit, millest selgub, et kolm nädalat pärast Molotov-Ribbentropi pakti 1939. aasta augustis sõlmiti veel üks salapakt, sedapuhku Inglismaa, Prantsusmaa ja NSVL vahel. Erinevalt esimesest, polnud avalikkus selle pakti olemasolust  palju aastaid teadlik. Pakti eesmärk oli Saksamaa vallutamine. Kokkulepitu järgi andsid Inglismaa ja Prantsusmaa N. Liidule õiguse okupeerida Soome ja Baltimaad ning samuti Põhja-Rootsi ning Põhja-Norra. Moskvas sõlmitud ja rangelt salastatud pakt oli kahe suure lääneriigi ja Moskva poolt sõlmitud salajane sobing, täpselt nagu Molotov-Ribbentropi omagi, kuid erinevalt viimasest ei saanud see juba mõne päeva pärast Läänes avalikuks. Nimetatud pakt oli kuni 2017. aastani näiteks Inglismaal arhiividesse suletud. Sobingu sõlmimisest poolteist kuud hiljem, 30. novembril 1939 alustas NSVL Soome vastu sõda. Lääneriikidega sõlmitud kolmikpaktist tulenevalt polnud sõja alustamise eesmärk hoopiski mitte NSV Liidu riigipiiride nihutamine Leningradist kaugemale, nagu Venemaa väidab tänini, vaid kogu Soome okupeerimine. Saksamaa sai paktist teada tänu oma Londoni luureagendilt 8. veebruaril 1940. aastal saabunud teatele, mille põhjal sunniti Saksa hävitajate poolt mõned tunnid hiljem Londonist tagasi lennanud Nõukogude eraldusmärkideta lennuk Saksamaal maanduma. Lennukil lubati pärast sealt leitud dokumentide pildistamist edasi lennata. Saksamaa informeeris leitud salaplaanist ka Soomet, ehkki Mannerheimil oli  pakti sisu oma luurajate kaudu teada juba varem. NSVL ei suutnud Soomet vallutada ja Hitler mängis Stalini üle. Aga fakt jääb faktiks, et Balti riikide mahamüümises osalesid nii Saksamaa, kui ka Inglismaa ja Prantsusmaa. Vaino Kallase artikkel ilmus Soome reservmajor Erki Hautamäki raamatu “Suomi myrskyn silmassa” põhjal.

Jalgpall ja naljapäev.

 

Rahvusvahelisel naljapäeval võõrustasid klubilised Nõmme Kalju jalgpallimees konna presidendi Kuno Tehva elukaaslast, Kalju aktiivset taustajõudu, endist Eesti Missi Helen Mahmastoli. Külaline kutsus vanamehi Kalju mängudele, jagades kõigile soovijaile tasuta hooajapileteid ning tegi ka ettepaneku vabatahtlikel jalgpallimurul ea- ja võimetekohaselt kaasa lüüa, et kunagist noorusaega meelde tuletada. 

Edasi läks lahti nalja- ja anekdooditund, kus igaüks tõi lagedale oma kõige ägedamad elu jooksul kuuldud lood. Kokkuvõttes: nalja nabani! Johannes luges igaks juhuks ette vanameeste vanusetõed: kiirustada - ohtlik, usaldada -  raske,

karta - hilja. Jääb üle vaid elada - oma rõõmuks! Ja nali on parim rõõmuallikas.

Viktoriini- ja luuleõhtu

 

Klubi üks asutajaliikmetest Urmas korraldas kaaslastele järjekordse küsimuste-vastuste õhtupooliku, mille käigus sai igaüks oma teadmised Eesti ja maailmaasjadest kenasti proovile panna. Mäng oli aususe peale ning igaüks pidi ise arvutama, mitmele küsimusele ta õiget vastust teadis. Küsimusi jagus nii Urmaselt eneselt kui ka tehisarult. 

Rõõm on tõdeda, et Urmasele mitmekülgsuselt klubis vastast pole. Pärast mälumängu kandis ta ette oma viimaste aastate luuleloomingu paremiku, kus jagus nii elukogemust ja -filosoofiat, emotsiooni kui ka tuleviku nägemust. 

 Üks näide.

            Palun korrata!

Kauguste taga ei ole lõppu

Aegade lõpus ei lõpe aeg

Minek ei anna hingele hõlpu

Mineku mõtet ma jälle vaen

 

Kunagi tunnen, et ümber kõik peatub

Seisma jääb jutt ja tardub naer

Olen kui maailma üksi jäetu

Ehmudes tunnen, et lõppes mu aeg

 

Tahaks, et ajal ei oleks tõttu

Uuesti sünniks ja elaks veel

Tahaks, et keegi vajutaks nuppu

Mispeale lapsena leiaks end teel

 

Siis varbad on tolmus, kissitan päikest

Valguse õnnistus minusse läeb

Uuesti vaimustun saabuva läikest

Säravat kõiksust rõõmsana näen

 

Et Urmas kutsus üles ka kaaslasi poeesiaga tegelema, lisas Feliks oma luuleread.

 

Nägemus

Punalilla loojang tõotab maru

Pühajärv on mattund uttu

Mis maa see on - ei saa ma aru

Veskilabad mere kohal taovad ruttu-ruttu

sest tuulesuund on nord

Maa tühi on, kõik kuhugi on läinud

Nüüd valitseb siin kliimakindlus, kord

ja lendsinisabaoravad on leidnud pesa

 

detsember 2024

Suletud linna pioneerid

 

Klubiliige Peeter tõi kaaslastele vaadata pealkirjas toodud nimega dokumentaalfilmi, mis kirjeldab tartlaste ja teiste Lõuna-Eesti inimeste 1990. aastate suurt tungi Hollywoodi tähtfilmide ja Lääne rock- ja popmuusika vastu. Peeter ise oli see mees, kes meisterdas Eesti esimese PAL-süsteemi vastuvõtuploki Soome TV vaatamiseks. “Lõunaosariikides” see leiutis filmihuvilisi tallinlastega konku rentsivõimeliseks paraku ei teinud. Seal mõeldi välja ainulaadne VIDEOKINO, mille jaoks püstitati oma kinohoone ja käidi Soomes videolaenutuses filme laenutamas. Sündisid kohalikud filmiteksti pealelugemistähed, kelle tuntus ulatub tänaseni välja. Teiseks Nõukogude lennuväebaasi tõttu välismaalastele kinniseks kuulutatud Tartu “imeks” kujunes Vello Lääne loodud Tartu Raadio, mis tänu eetrisse paisatud värskele välis- ja kodumaisele muusikale seljatas üleriigilise Eesti Raadio.