Vanameeste muljed noortele oma kooliajast

 Püha Johannese Kooli õpilased tulid klubisse uurima, mida tegid vanamehed oma kooliajal, kuidas nägi välja elu Nõmmel. Mart oli kohtumiseks korralikult ettevalmistunud, kaasas olid klassitunnistused ja pildialbumid kogu kooliajast. Elav vestlus kestis paar tundi, kuni õpilastel tuli kodutee ette võtta.

Vanamehed Poska tänavas

 

Neliteist klubilist käis külas Vanurite Eneseabi- ja Nõustamiskeskuses (VENÜ) Kadriorus, kus juba üle 29 aastat tegutseb ligi kolmesaja liikmega vanurite päevakodu. Ilusas ja avaras puidust villas toimub neljal korrusel iga päev vilgas tegevus: arvukad huvialaringid, raamatukogu, kunstinäitused, ekskursioonid muuseumidesse ja pealinna põnevatesse paikadesse, pärastlõunased kohtumised muusikute, näitlejate, kirjanike ning teiste huvipakkuvate inimestega. Ajaloolises majas tegutses alates esimesest maailmasõjast kuni 1945. aastani laatsaret, seejärel Tallinna toidukaubastu kontor ning pärast kasutuseta aastaid andis linnavalitsus selle vastloodud VENÜle tasuta rendile, tingimusel, et hoone omavahenditega renoveeritakse. Tänu Saksamaa sõprade tõhusale rahalisele toele nii juhtuski ja nüüd tegutsetakse juba pikalt liikmemaksudest, linna seitsmetuhande eurosest aastatoetusest ning samal krundil asuva väikehotelli tuludest. 13 erinevat toimkonda hoiavad keskuse töös ja heas korras. Köögitoimkond valmistab iga päev soodsa hinnaga lõunat ja pakub kodusküpsetatud kooki koos kohviga. Viimast said maitsta ka Nõmme vanamehed. Ühiselt lauldi Valter Soosalu ema Tiina kitarri saatel “Põdra maja” ja “Rohelisi niite”. VENÜd on kõik need aastad juhtinud juhatuse esimehena Heino Hankewitz.

Selg on vanamehe kallim vara.

 

Külas käis tuntud ja tunnustatud spordiarst Gunnar Männik, kes kirjutanud neli erialaraamatut ülekoormusvigastustest sportlastel ja muusikutel. Vestluse teemaks olid eaka inimese seljamured. 60-70% üle 60aastatest inimestest kannatavad luu- ja liigestehaiguste käes. Põhiliseks hädaks on liigeste kulumine. Sageli on valu põhjust üsna keeruline tuvastada. Põlve- või puusavalu alguspunkt võib asuda hoopis kaelas või lülisambas, kus paikneb kesknärvisüsteem. Seljavalu võib tingitud olla pidevast sundasendist, stressist või vähesest puhkusest. Kunagi ei tohi seljavalu lasta muutuda krooniliseks ehk sellest tuleb jagu saada maksimum kolme kuuga. Parimaks abiliseks on liikumine: kui püsti ei suuda, tuleb liikuda kasvõi käpuli. Saun ja eakatel ka kiropraktika on seljavalu korral keelatud. Seljavalu jaguneb alaselja- (80-90%) ja kaela- ning rindkerevaludeks (20%). Parim lahendus on lasta perearstil end taastusarsti juurde suunata, kes paneb diagnoosi ja saadab füsioterapeudi juurde raviharjutusi tegema.

Külaskäik Milremisse

 

Vanamehed said oma silmaga näha Eestis välja mõeldud ja valmistatud kaugjuhitavaid robotsõidukeid sõjategevuse tarvis. Hetkel võib öelda, et 11 aastat tegutsenud ettevõte Milrem Robotics on selles vallas oma tehniliste ja tarkvaralahendustega maailmas kõige kaugemale jõudnud. Samas ollakse alles arendusfaasis ja seeriatootmiseni kulub veel aega. Roomikutega robotplatvormi THeMis saab kasutada nii tulistava võitlus- kui pioneerimasinana, lahingumoona ja haavatute transpordialuse või vaatlus- ja luureseadmena. TYPE-X RCV, mis meenutab välimuselt väiketanki, on aga kahuri- või raketilaskeseadmega varustatult sobilik abivahend tanki- või jalaväerünnaku korral. Milremi tarkvaraarendus ja koosteüksus asuvad Eestis, inseneri-, allhankekeskused ning tooteesindused paiknevad veel Poolas, Hollandis, Rootsis, Soomes ja Abu Dhabis. Araabia Ühendemiraadid omavad praegu ka Milrem Roboticsi aktsiate kontrollpakki. Oma tooteid on katsetusteks tarnitud kahekümnesse maailma riiki, sealhulgas Ukrainasse, kust on saadud igati positiivset tagasisidet otse lahinguväljalt.

Veel Venemaast.

 

Klubiliige Feliks jätkas nädalakirja Economist Moskva endise korrespondendi Arkadi Ostrovski raamatu “Venemaa loomine. Gorbatšovi vabadusest Putini sõjani” tutvustamist. Juttu tuli perestroika lõpuaastatest, mil Gorbatšov toetus  vanameelsetele, kelle sepitsetud putš viis koheselt NSVL lagunemiseni. Enne Putini määramist Jeltsini poolt peaministriks ei tundnud teda Venemaal peaaegu keegi. Kuna rahvas igatses pärast Jeltsini ”vaesuse kümnendit” riigivalitsemises “kõva kätt” ja Putin korraldas FSB toel Moskvas korterelamute õhkulaskmise, et Tšetseenias uut sõda alustada, hakkas uus valitseja venelastele üha enam meeldima. Sellele aitas kaasa ka naftahindade tõusu tõttu maailmaturul tublisti kosunud Vene riigieelarve ning rahva paranenud elatustase. Üha enam võttis maad nostalgia suure Nõukogude riigi järele, mis viis 2008. aastal Gruusia ründamiseni ning 2014. aastal Krimmi annekteerimiseni. Lõpetuseks luges Feliks ette mõned read äsjailmunud miniväljaandest “Putini anekdoodid”:

“Vladimir Vladimirovitš, kas te olete Stalini poolt? Ei, tema asemel!”

Kuidas keel tehnoloogialt abi saab

 

Klubil oli külas TTÜ IT teaduskonna vanemteadur Einar Meister. Saime teada, et kõnekeel tekkis umbes 200 000, kirjakeel 5000 aastat tagasi. Trükikunsti teke suretas välja kirjakeelt mitte omanud keeled. Maailmas on 7164 registreeritud keelt. Kultuurkeelteks (neid on umbes 2400) loetakse keeli, milles on trükitud emakeelne piibel. Viis suurima rääkijate arvuga keelt on inglise, mandariini hiina, hindi, hispaania ja prantsuse keel. Üle miljoni kõnelejaga keeli, mida nimetatakse juba suurteks keelteks, on ainult 400. Iga 40 päeva järel sureb välja üks registreeritud keeltest. Oletatakse, et saja aasta pärast on alles vaid 50-10% praegu räägitavatest keeltest. Infotehnoloogia meeletu areng on suurt mõju avaldanud ka keeletehnoloogiale. Lisaks masintõlkele on tekkinud kõnesüntees ehk masin on suuteline rääkima inimkeeles. Kohe-kohe saabub aeg, mil ka kõige teravam inimkõrv ei suuda eraldada masinkõnet inimkõnest. Juba mõnda aega pakub arvuti salvestatud kõne kirjapaneku teenust, mis lihtsustab eeskätt teadlaste, ajakirjanike ja mitmeid teisi elukutseid omavate inimeste tööd.

Teadmisi USA koolikorraldusest.

 

Vanameestele tuli külla klubi presidendi Meelise 13aastane tütretütar, kes hoolimata oma noorusest kogenud elu neljas erinevas riigis. Lenneli Arumeel sündis Šveitsis, kus käis prantsusekeelses lasteaias ja siis pooleteise aastat venekeelses lasteaias Venemaal, läks Euroopa kooli prantsuskeelsesse esimesse klassi Tallinnas ja siis õppis kolmandast kuuenda klassi lõpuni USA koolis Dallases. Seda kõike tänu oma prantslasest isa ja eestlannast ema ametitele loetletud riikides. Praegu õpib Lenneli Pääsküla kooli seitsmendas klassis. Peres kasvavad veel tema kaks venda, kellest üks on 11ne ja teine 3aastane. Aktsendita valdab tütarlaps eesti, prantsuse ja inglise keelt,  äsja alustas ta koolis hispaania keele õppimisega. Ameerikas koosnes koolipäev üheksast tunnist, vaheajad kestsid vaid neli minutit, välja arvatud söögivaheag, mille pikkus oli 30 minutit. Igal koolipäeval kõik tunnid kordusid. Seega ka kunsti- ja muusika- ning kehalise kasvatuse tunde kogunes nädalaga viis. Õppetöö toimus tervenisti laptopi vahendusel, kus valminud õpilase ainetöö kuvas õpetaja klassiseinal paiknenud suurele ekraanile ning alustas siis kaasõpilaste nähes töö läbivaatamist. Hinded pani õpetaja protsentides. Vaid ideaalne, vigadeta õpiülesande lahendus vääris 100%. Koduseid ülesandeid ei antud. Kooli tulid ja sealt lahkusid kõik lapsed koolibussiga, ehkki kodutee kestis Lennelil vaid umbes kaheksa minutit. Üheks lisapõhjuseks niisugusele Ameerikas levinud elukorraldusele oli kindlasti tõsiasi, et Dallase selles piirkonnas, kus lapsed elasid, puudub ühistransport ja autotee kõrval kõnniteed. Lapsevanemad tulid lastele bussipeatusse vastu. Kooliaasta kestab USAs augusti teisest nädalast mai kolmanda nädala lõpuni.