Linnaosavanema soovitusel kutsusime külla telesaatejuhi Kaidor Kahar`i, saate "Mehed, hakkame elama" vedaja. Tervise teema huvitab kõiki ja seetõttu diskussioon klubis oli päris elav. Kuna külalise ja "vanameeste" vanusevahe on praktiliselt kahekordne, siis "õpetussõnu" tuli suhteliselt vähe, rohkem soovitused. Elavas vestluses klubi mehed avaldasid oma arvamusi ja elukogemusi, võibolla on neist kasu ka järgmiste saadete kokkupanekul. Igal juhul kasu oli kahepoolne.
Ajaloolase ja tuntud raadiohääle David Vseviovi hinnangul püüab peaaegu iga uus põlvkond ajaloolasi minevikku oma teadmiste põhjal pisut teist moodi kirjeldada. Ühest küljest on see loomulik, kuid samas teeme suure vea, kui hindame näiteks Konstantin Pätsi otsuseid 1940. aastal tänapäevaste teadmiste taustal. Paljusid teadushuvilisi publitsiste on intrigeerinud inimkonna võimalik areng eeldusel, et mingi leiutis oleks ilmunud aastasadu või enamgi tegelikkusest varem. Näiteks, kui vanadel roomlastel oleks olnud kasutada aurumasin. Fantaasia, aga samas väga põnev! Üks Venemaa agressiivse käitumise põhjusi on venelaste skisofreeniline ajalugu. Kui kõik kunagised koloniaalriigid tõmbusid juba ammu tagasi oma emamaale, siis venelaste riigi ajalooline häll Kiievi-Vene asub hoopis praeguse Ukraina territooriumil. Pealegi tõmmatakse igal pidulikul juhtumil vardasse Tsaari-Venemaa lipp ja seda hümni saatel, mis loodi võimu poolt, mis selle tsaaririigi kukutas. Elame ajal, kui kaalukausil on väga palju: kas demokraatlik maailm suudab end kaitsta diktaatorliku võimu ja usuhullude rünnakute eest või ootab inimkonda teistsugune tulevik.
Keerulisevõitu
aegadel on hea kohtuda informeeritud inimestega. Nii nüüd oligi – 14.11.23. tulid külla linnaosavanem hr. Karmo Kuri ja haridus- ja kultuurinõunik hr. Tiit Kruusalu.
Põhiliseks jututeemaks oli olukord „kriisiturul“. Kriis on nii energia-, vee-,
kaubanduse, tervishoiu, transpordimajanduse erakorralised tõrked kui eriti
sõjalise olukorra tekkimine. Mõtetevahetus oli vajalik ja kasulik nii meile kui
ka külalistele – meie saime teada mida on tehtud erinevate juhtimisüksuste
poolt võimalike kriisiolukordadega toimetulekuks valmistumisel, külalised
kuulsid meie küsimusi linnaosas leiduvate võimaluste kohta. Et linnaosavalitsus,
Päästeamet, Kaitseliit, Naiskodukaitse, haiglad, koolid, lasteaiad, Tallinna
Vesi, Elektrilevi, Elron jt. on tihedalt kriisialast koostööd arutanud, see oli
meile rahustav kuulda. Aga saime aru, et päris palju tuleb igalühel meist ka
ise ära teha, et võimalikeks häiringuteks valmis olla. Mõelgem olukorrale, kui
elektrit ei ole (poed kinni, vett ei ole, kanalisatsioon ummistub, majad/korterid
on kütteta, lapsed ei käi koolis, autokütuse tanklad ei tööta, polikliinikud on
külmas/pimedas, rongid seisavad. Ja info ei liigu, sest telefonide akud on
tühjad! ). Taskulampide, küünalde, 5 kg. jahu ja 5 liitri vee varumisest ei
piisa. Kõlama jäi oluline mõte: kogukonnas on tugi!
Tiit kutsus klubisse esinema Harri Tiido ja jutuks oli sõda Iisraelis. Teemast võimaldas ajaloolise ülevaate teha pikaajaline kogemus ajakirjanikuna ja välisministeeriumi töötajana. Saime konfliktist pildi alates juudiriigi tekkest kuni momendi olukorrani. Nii mõnedki faktid olukorrast olid meile täiesti uued. Tundub et seda sõda on võimatu lõpetada.
Küsimuste vastuste ringis võisime küsida "mida iganes" ja Harri vastas samuti "mida iganes". Igal juhul kulus poolteist tundi kiiresti ja vanamehed olid kohtumisega väga rahul.
9. oktoobril sai teoks juba mõnda aega plaanitud rabamatk. Kahjuks jõudis sügis meie plaanidest ette ja sombuse ilma ning kerge vihmasajuga sõitis Marimetsa rabamatka rajale meid suhteliselt vähe, kõigest kuus liikumis- ja loodushuvilist.
Marimetsa matkarada on hästi korrastatud ja mitmekülgsete looduskooslustega ca 5 kilomeetrine rada. Parklast algab kõndimine läbi värske lehtmetsa, edasi näeme mõne aja eest valikuliselt raiutud metsaala, siis jätkub rada piki uudismaasiilu kuni magistraalkraavini, millel jalakäijate sild ja selle kõrval metsakustutusmasinatele mõeldud toekam ehitis. Siit algab vana laas. Värske tormi kahjustused olid suured, jämedad vanad kuused olid langetatud koos purunenud juurepalliga. Raja veeres oli piisavalt metsakooslusi selgitavaid tahvleid, kuid linnameestena oleksime hea meelega nende juures ka jalgu puhanud. Pinke siiski ei olnud ja märgadele ammu maha langenud ning sammaldunud puutüvedele istumine ei tundunud hea mõte olevat. Paari kilomeetri kaugusel raja algusest jõudsime mägralinnakusse. Peremehed olid ilmselt lõunauinakut tegemas, mida kinnitas ka sealne selgitav tahvel. Mäger on ju ööloom.
Lõpuks algas rabarada, korralikult ehitatud laudtee, mille ääres laugaste veerel platvormid ja laukasse ronimise (no sealt ka väljaronimise) jaoks redelid. Ujuma meist keegi siiski ei läinud. Laudtee viis korraliku vaatetornini. Tagasi tulime sama teed, sest edasi minnes ja ringiga parklasse jõudmiseks oleks rada kujunenud liiga pikaks.
Plaanitud piknik matka lõpetamiseks jäi ära, sest GPS juhatas meid lõkkekohani liiga suure ringiga.
Teemaks oli "Eutanaasiast ja elu mõttest"
Paul Tammert on mees nagu orkester: kõrgharidusega toidutehnoloog ja mahepõllunduse spetsialist, majandusteaduse magister ning rahandustundja, õppinud haldusjuhtimist ja riigiteadust, töötanud Eesti Maaviljeluse ja Maaparanduse TUI nooremteadurina, riigikogu rahanduskomisjoni konsultandina, Tallinna Volikogu esimehe majandus- ja finantsnõunikuna, TTÜ ja Sisekaitse-akateemia lektorina. Viimati pälvis meie külaline avalikkuse tähelepanu aga prokuratuuri poolt esitatud keelatud majandustegevuse süüdistusega, kui osutas elust lahkuda soovinud inimesele abistatud suitsiidi teenust. Eutanaasia on Eestis seadusega reguleerimata tegevus, mistõttu ei politsei, justiits- ega sotsiaalministeerium osanud Tammerti varasemale päringule teenuse lubatavuse kohta ühest selget vastust anda. Siit tegi mees järelduse, et mis pole keelatud, on seega lubatud. Kui Šveitsis, Hollandis ja Belgias kasutatakse eutanaasia puhul tabletti või mürgisüsti, töötas Tammert välja süsteemi, kus kasutusel näomask koos sissehingatava heeliumi või lämmastikuga. Abistaja elust lahkuja juures ei viibi, viimane sooritab kogu toimingu ise. Kaks esimest üritust lõppesid tulemuslikult, kolmas aga (ilmselt gaasi nappuse tõttu balloonis) ebaõnnestus ning lahkuja lähedased teavitasid politseid. Kui asi peaks jõudma kohtusse, on väga keeruline oletada, milline tuleb otsus.
Sisuline küsimus on aga järgmises: kui haige inimene piinleb ega taha edasi elada, sest lootust väärikale elule enam pole, on tal siis õigus eutanaasia abil elust vabatahtlikult lahkuda või mitte. Sest nagu Paul Tammert kinnitas, on filosoofid läbi aastatuhande pakkunud välja väga erinevaid elu mõtteid, kuid domineerivaks on ikka jäänud inimese areng ja õnneseisundi saavutamine.
Tõsiasi, et Nõmme Vanameeste Klubi staažikas liige Paul osales sel suvel USA-s Arizona osariigis Flagstaffis veteranide kettagolfi maailmameistri-võistlustel (PDGA Masters Disc Golf World Championships), andis hea põhjuse tutvustada läbi videopildi ja vahetute muljete seda põnevat spordiala ka oma klubikaaslastele. Ketta- ehk inglise keeles discgolfi hakati USA-s mängima umbes 50 aastat tagasi, ent tõelise populaarsuse on see saavutanud alles viimasel paaril aastakümnel. Tegu on golfimängu reeglite ja sõnavara ülekandmisega kettaviskamisse, mida Eesti mererandades ja koduõuedes harrastati juba kaugetel seitsmekümnendatel aastatel. Kettagolfi parimaid on Eestis selgitatud 2013.a. alates. Tänavu tuli oma vanuseklassis (70aastased ja vanemad) Eesti meistriks meie Paul, kes on mitmel varasemal aastal 60neste klassis ka Euroopa parimaks osutunud.
