Pilk rallimaailma

 Klubil käis külas WRC Rally Estonia võistluste juht Urmas Roosimaa. Esimese Eesti ralli start anti 28. augustil 1921 praeguse Viru hotelli asukohal ja see kulges läbi Märjamaa, Rapla ning Kohila pealinna tagasi. Pool sajandit hiljem, 1971.a. said eestlased õiguse korraldada esimesed NSVL meistrivõistlused rallis. Nüüd on juba kolm aastat järjest korraldatud Lõuna-Eesti teedel WRC Rally Estoniat, mis sisaldas tänavu 325 km kiiruskatseid. Et ralli maailmameistivõistluste  üks kiiremaid etappe õnnestuks, on aasta- ringi ametis 25 inimest. Kihutamist Eesti kitsastel kurvilistel kruusateedel kandis üle 110 telejaama, tänu millele nägid seda 155 riigi rallisõbrad. Piletiga jälgis rallit üle 27 tuhande pealtvaataja 21 riigist. Kuigi uute teelõikude rajamiseks, “hüppekate” ehitamiseks ja võistlusjärgseks korrastamiseks kulub palju raha, tuleb kõige enam maksta siiski 1200 rajaturvaja palkadeks. Põnev oli kuulda, et Roosimaa ametit peab WRC Belgia etapil flaami keelt hästi valdav eestlanna Emilia Abel. Kas WRC Estonia ka 2023.a. toimub, oleneb suuresti Eesti valitsusest, kellelt korraldajad hädavajalikku toetust taotlevad. 

 

Vanamehed rabas 

Ja tõesti, käisimegi Viru raba matkal. Viru raba on Harjumaal, Lahemaa rahvuspargis. Matkarada algab Narva maantee ja Loksa tee ristmiku lähedal. Noo jaa, et päev asja ette läheks, pidasime maha ka väikese pikniku. Kiitsime ilmataati, loodust ja iseennast ka, et sellise otsuse tegime. Kell 10 startisime Klubi juurest ja kella 17-ks olime tagasi. Maha sai käidud 10km ja keskmiselt 14 000 sammu. Viru raba juttu uuri lähemalt: https://et.wikipedia.org/wiki/Viru_raba

Sügisene päev jalgratastel

 Seekord võtsid vanamehed jalgratastel klubist suuna Saku poole. Eriti sobiv ilm ja tuule suund tegid ratasõidu mõnusaks. Teekond Saue kaudu tagasi jäi mõnele mehele kilometraasilt väheseks, need tegid iseseisvalt lisaks veel mõned rattaringid. 

Külas oli veeteadlane

 Keemiainsener Rein Münteri kinnitusel jõudis vesi Maale 4 miljardit aastat tagasi kosmosest. Alles siis tekkis siin elu. Inimeses on vett ca 70%, peaajus 80-85. Ilma veeta elab inimene vaid 3 päeva. WHO järgi 80% haigustest on tingitud veest. Umbes 1 miljardil inimestest puudub ligipääs puhtale joogiveele. Veekriiside sagedus ja levikuala maailmas järjest suureneb. Kõige kallim kraanivesi Euroopas (ilma kanalisatsioonitasuta) on Oslos (5,51 €/m3), Tallinnas hetkel 0,83. 2020.a. läks maailmas kasutatavast mageveest vaid 6,6% joogiveeks, enamus aga põllumajandusele, tööstusele ja energeetikale. Üha rohkem on hakatud taas- kasutama nn halli vett (pärit dušist, köögist, pesumasinast jne), mis pärast filtreerimist ja desinfitseerimist leiab kasutust tualeti loputus- ja basseiniveena. Texases El Paso linnas kasutatakse aga joogikõlbliku kraani- veena koguni nn musta vett (tuleb tualetist), mille puhastamine on 2 korda kallim Ülemiste veepuhastusjaamas toimuvast. Juba eelmise sajandi lõpul hakkasid teadlased väitma, et veel on mälu, ehkki teaduse peavool seda senini ei aktsepteeri. Aga juba on vaidlusteemaks tõusnud, kas veel on ka teadvus!

Nõmme Vanameeste Klubi Seeniormeeste 11. kokkutulekul

Kümne klubi kokkusaamisel Habersti päevakeskuses osalesid kolmeteistkümnekesi ka nõmmekad, nende hulgas 1. augustil 93-aastaseks saanud klubi vanim liige õismäelane Joel. Enim jäid meelde lauluga avamarss ümber Õismäe “järve” ja tutvumiskäik valmivasse spordi- ja lõõgastuskeskusesse RING. Kaasa lõime kõikidel võistlusaladel. Edukaimaks nõmmekaks osutus Paul, kes tuli esimeseks discgolfis ja teiseks saapaviskes. Urmas ja Rein esinesid edukalt uuel võistlusalal - Taiwani puupalli- mängus, kus tulid teiseks. Mälumängus saavutas meie võistkond (Urmas, Meelis ja Feliks) väärika kolmanda koha. 

 Ülevaatlikku kirjutist meie kokkutuleku asjus saate lugeda ka siit:

Eesti seeniormehed käed rüpes ei istu - Eesti - Postimees: Värsked uudised Eestist ja välismaalt

Küllasõit hiidlaste maale

 Tuli mõte väisata üle tüki aja odratolguste, tõrvakõplaste ja kohvilähkrite maad. Giidiks Klubi Pühalepa Vanamehed kauaaegne juht Endel Lepisto. Ringkäik algas “Ungru hullu krahvi” lossist Suuremõisas, lõunat sõime “Porgandiriivi tornis” Käinas ja meie klubi sünnipäevalapsi austasime ööbimiskohas Pauka puhkekeskuses. Teisel päeval hiivasime end saare tähtsamate tuletornide tippu, imetlesime RMK “Merekaubamaja” tootevalikut Ristnas, külastasime kunagist nõukaarmee salajast alumiinium-lusikate tsehhi, nostalgitsesime militaarmuuseumis Tahkunas ja käisime tagasisõiduks Kärdlas hiiu päritolu leiva- ja kalavarusid täiendamas. Reisimeenutused teevad südame soojaks veel pikaks ajaks! 

Külaliseks oli Toomas Alatalu

Kuna Ukrainas toimuv Venemaa sõda muutub üha keerulisemaks, kutsusid vanamehed külla ammuse tuttava Toomas Alatalu. Poolteise tunni jooksul avas Eesti vaieldamatult kõige karismaatilisem välispoliitika asjatundja toimuva taustu, millest mujal ei räägita. Juttu oli sõja mõjust kogu maailmale, Moskva ja ka Washingtoni & möödapanekutest, vähemuste ja rahvusteooriate läbikukkumisest. Saime kinnituse, et Venemaa kallaletungi üheks määravaks ajendiks oli USA kiirkorras pagemine Afganistanist, mida Putin pidas põhivaenlase nõrkuse märgiks. Venemaa nimetab 2014.a. Maidaniaegseid sündmusi ebaseaduslikuks riigipöördeks, sest Ülemraada toonase hääletuse aegu viibis osa raada saadikuid Odessas Ukraina kõigi tasandite rahvasaadikute kongressil. Alatalu hinnangul võiks lahenduste alguseks Ukrainas olla Venemaa ühtse valimispäeva järgne aeg septembris, kui nukureziimid Vene võimu all olevates oblastites paigas.