Küllasõit hiidlaste maale

 Tuli mõte väisata üle tüki aja odratolguste, tõrvakõplaste ja kohvilähkrite maad. Giidiks Klubi Pühalepa Vanamehed kauaaegne juht Endel Lepisto. Ringkäik algas “Ungru hullu krahvi” lossist Suuremõisas, lõunat sõime “Porgandiriivi tornis” Käinas ja meie klubi sünnipäevalapsi austasime ööbimiskohas Pauka puhkekeskuses. Teisel päeval hiivasime end saare tähtsamate tuletornide tippu, imetlesime RMK “Merekaubamaja” tootevalikut Ristnas, külastasime kunagist nõukaarmee salajast alumiinium-lusikate tsehhi, nostalgitsesime militaarmuuseumis Tahkunas ja käisime tagasisõiduks Kärdlas hiiu päritolu leiva- ja kalavarusid täiendamas. Reisimeenutused teevad südame soojaks veel pikaks ajaks! 

Külaliseks oli Toomas Alatalu

Kuna Ukrainas toimuv Venemaa sõda muutub üha keerulisemaks, kutsusid vanamehed külla ammuse tuttava Toomas Alatalu. Poolteise tunni jooksul avas Eesti vaieldamatult kõige karismaatilisem välispoliitika asjatundja toimuva taustu, millest mujal ei räägita. Juttu oli sõja mõjust kogu maailmale, Moskva ja ka Washingtoni & möödapanekutest, vähemuste ja rahvusteooriate läbikukkumisest. Saime kinnituse, et Venemaa kallaletungi üheks määravaks ajendiks oli USA kiirkorras pagemine Afganistanist, mida Putin pidas põhivaenlase nõrkuse märgiks. Venemaa nimetab 2014.a. Maidaniaegseid sündmusi ebaseaduslikuks riigipöördeks, sest Ülemraada toonase hääletuse aegu viibis osa raada saadikuid Odessas Ukraina kõigi tasandite rahvasaadikute kongressil. Alatalu hinnangul võiks lahenduste alguseks Ukrainas olla Venemaa ühtse valimispäeva järgne aeg septembris, kui nukureziimid Vene võimu all olevates oblastites paigas.

 

Viktoriin ETV ajaloost

 Klubi värskeim liige Feliks pani kokku ja korraldas väga põhjaliku viktoriini Eesti raadio-tele ajaloost. Viktoriin sisaldas ka teemast ajaloolist ülevaadet, seega sisu rohkem kui ainult küsimused. Küsimusi, ca 30, oli nii tegijate kui tehnika kohta. Vastuste leidmine küsimusele oli päris keerukas. Umbes pooltele leiti vastus, ülejäänutele leiti Feliksi abil lahendus. Kaks tundi möödus väga harivalt, ehk jääb midagi kuuldust ka meelde!

Klubi külastas MUPO

 Seekord tutvustasid Tallinna MUPO tegemisi Anu Põlluaas ja Jüri Froš, kes kurreerivad Nõmme piirkonda. Jutt oli põhilistest probleemidest ja väljakutsetest Nõmmel. Munitsipaalpolitseil on küllalt piiratud õigused, tihti ainult korrale kutsumise õigus. Päevas tuleb MUPO-le ca 1000 teadet, millest suur osa on kaebused naabrite peale. Soovitus, rääkige naabritega ise, muidu jääb teist pealekaebaja maine ja olukord pikas plaanis ei parane. Kasulik teadmine meile kõigile!

Euroopa pealinnas

 18. mai varahommikul lendas meie väike delegatsioon läbi Riia Brüsselisse, kuhu sõitmise oli meile korraldanud MEP Urmas Paeti meeskond. Juba tund peale kohale jõudmist võtsime istet Euroopa parlamendi hoone ühes loengusaalidest, kus hr. Paeti assistent tegi meile PP-esitluse EL juhtorganite struktuurist ja toimimisest. Seejärel rääkis parlamendiliikme tegevusest Urmas Paet, kellele oli meil sobivalt palju küsimusi. Päris hea on nüüd meediast EL uudiseid kuuldes/lugedes märgata, et teemad ja probleemid on tunduvalt paremini mõistetavad.

Pärast parlamendimajaga põgusat tutvumist kõndisime mitte väga kaugel asuvasse Eesti esindusse EL juures. Suures hoones töötavad mitmed meie riiki esindavad asutused, mh. Eesti saatkond ja konsulaat Belgias. Erakorraline ja täievoliline suursaadik ja paralleelselt ka esinduse juht T.E hr. Artur Kink rääkis meile enda ja kolleegide elust ja tööst Belgias ja ka eestlaste kohaliku kogukonna toimetamistest. Lahkelt sõidutati juba kergeid väsimuse märke näitavad vanamehed saatkonna bussiga meie hotelli. Õhtul korraldas meie võõrustaja vägagi meeleoluka õhtusöögi lähedal asuvas restoranis.

Järgmisel päeval käis kuus meest vaatamas suures sõjamuuseumis kõiksuguseid tapariistu ja -masinaid, kolm meest aga sõitsid metroo ja trammiga paarikümne kilomeetri kaugusele Aafrika muuseumisse. Vägevaid muljeid said nii ühed kui teised. Pealelõunasel ajal algas kojusõit. Brüsseliga tuttavaks saamine vajaks muidugi palju päevi, aga mingi ettekujutuse saime linnast ja flaami-vallooni riigist küll.

Vanamehed kohtusid erinevate aastakümnetega oma elus

 

Üks põnevamaid eksponaate Eesti Vabaõhumuuseumis on kahtlemata paar aastat tagasi tellisseinte kaupa Valgamaalt 208 km kauguselt Rocca-al-Maresse toimetatud kunagine kolhoosikeskuse kortermaja. Sealsed neli korterit on sisustatud vastavalt 1968.a., 1978.a., 1993.a. ja 2019.a. stiilis alates mööblist ja lõpetades rõivaste, sööginõude, koolipäevikute ning õllepudelitega. Seemendaja-brigadiri Malle korteris tundis meie klubi vanim liige Joel ära riidekapi, milliseid oli ta kunagi arvukalt valmis meisterdanud. Kõige kodusemana tundus garaaž, kus seisis oranžkollane uus Zaporožets. Klubilised tegid giid Einikele ettepanekuid, kuid olustikku veelgi tõepärasemaks muuta. Näiteks puudus majal pidupäevadel kohustuslikule punalipule vajalik varda- hoidja jms. Ekskursiooni lõpetanud teelauas lubasid mehed vajadusel Vabaõhumuuseumi perele kutse saamisel jõudumööda tulevikus appi tulla.  

 

Külastasime Eesti Lootsi

Oli ilus, päikeseline, kuid jahe kevadhommik. Sõitsime külla Eesti Lootsi perele. Nõmme Vanamehed siirdusid Rohuneeme, Sadama tee 9. Tõotas tulla ilus päev. Kohale jõudes, nägime kui kauni koha peal asub AS Eesti Loots. Meid võttis vastu peakapten Aare Pildre, kes tutvustas töö tingimusi, territooriumi ja tegi ülevaate töödest ja tegemistest.

Kõigepealt selgituseks millega tegeleb Eesti Loots: Aktsiaselts Eesti Loots moodustati 2000. Aastal. Enne seda osutas lootsiteenust Laevaliikluse Juhtimise Keskus. Aktsiaseltsi Eesti Loots aktsiate omanikuks on riik ning aktsiate valitsejaks on määratud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Eesti Loots osutab lootsi ja sadamateenuseid, pakub lootsimisalast koolitust ja konsultatsiooni ning rendib lootsilaevu. Loots on elukutse ja ametinimetus. Lootsiks võib saada haritud ja kogenud meremees, kellel on laevakapteni kutse ning kes on sooritanud vajalikud erialaeksamid, mis on vajalikud selleks, et juhtida laevu ohutult reidilt sadamasse ja sadamast merele. Töö eripära seisneb selles, et töötatakse pikkade, tavaliselt 24- või 48-tunniste vahetuste kaupa sama sadama reidil või lootsijaamas. Vahelduvad aga laevad, need on erineva pikkuse, lasti ja käiguomadustega. Lootsilaevad on tavaliselt merekindlad, keskmisest suurema kiirusega ja hea manööverdusvõimega. Neil on parrastes liikumiseks piisav tekipind ja käsipuud või redelid lootsi mugavaks siirdumiseks suuremale laevale või sealt maha tulekuks. Tänapäevastel lootsilaevadel puudub reeglina parrastel reeling, laevad värvitakse üldjuhul eredat värvi. Lootsimine on kohustuslik kuues Eesti piirkonnas: 1.Tallinna lootsimispiirkond 2.Kunda Loksa lootsimispiirkond 3.Paldiski lootsimispiirkond 4.Väinamere lootsimispiirkond 5.Pärnu lootsimispiirkond 6.Sillamäe lootsimispiirkond. Peale põhjalikke selgitusi siirdusime kai ääres seisnud lootsilaevale. Kõik said küsida küsimusi ja oma „õrna” käega katsuda laeva seadmeid. Külastasime veel remonditöökoda, kus toimub laevade hooldus ja remont. Sellega meie põgus kohtumine lootsitööde ja tegemistega lõppes. Kindlasti jäi palju küsimusi küsimata, kuid samas saime palju huvitavat teada lootside töödest. Tänu peakapten Aare Pildrele laienes meie silmaring ja saime veeta meeleoluka päeva heas seltskonnas.

Aitäh kõigi meretarkuste selgitamiste eest

!