Kuidas Eestil läheb?

 

Just sellest rääkis meie klubi külaline, LHV majandusekspert Heido Vitsur. Meist paljudega samaealine, tänavu märtsis 81aastaseks saav Heido Vitsur on olnud Tiit Vähi valitsuse majandusminister, Indrek Toome, Edgar Savisaare ja president Kersti Kaljulaidi majandusnõunik. Kuna rahvastiku juurdekasv üha väheneb, pensionäre tuleb juurde ning noored ei taha heameelega enam 8tunniseid tööpäevi teha, paistab tulevik nukravõitu. Veel aastail 2001- 2008 oli olukord juurdekasvuga üsna lootusrikas. Meie majandusele pani suure põntsu reformierakonna juhitud valitsuste soov hoida eelarve tasakaalus. Masu ajal valitses Euroopas raha juurdetrükk ja kõik teised riigid võtsid ohtralt laenu,  Eesti hoidis aga ainsana end tagasi ning seiskas niimoodi meie majandusarengu.

Inflatsioon on jätnud isikliku tarbimise kängu: Eestis moodustas see 2023 aastal Euroopa Liidu keskmisest 77, Lätis 75, Leedus 92 ja Soomes 109%. Kui Portugalis, Hollandis ja Austrias on pensionid vaid veidi alla viimast palganumbrit, siis Eesti on pensionite edetabelis tagantpoolt kolmas, olles vaid viimaset - Leedust pisut ees. Üksi elavatest pensionäridest 40% elab Eestis vaesuses (2000. aastal oli see veel 16%). Bürokraatia vähendamise suund on muidugi õige, aga numbriliselt moodustasid valitsuskulud Eestis 2022. aastal vaid 3.7% SKTst (Lätis 3,3%, Leedus 2,8%, Soomes 7.8%, Rootsis 6,5 ja ELs keskmiselt 6,0%). Euroopa Liidu nõuete reeglistik keskkonna, sotsiaal- ja haldusvaldkonna kohta võtab enda alla 600 lehekülge. Erinevalt teistest riikidest, on Eesti võtnud selle kõik 100 protsendiliselt endale täitmiseks. Mis puudutab rohepöördeks suures koguses vajalikke muldmetalle, siis valdavalt toodab neid Hiina. Rohkem kui Euroopa Liit ja USA kokku.