Kuidas Eestil läheb?

 

Just sellest rääkis meie klubi külaline, LHV majandusekspert Heido Vitsur. Meist paljudega samaealine, tänavu märtsis 81aastaseks saav Heido Vitsur on olnud Tiit Vähi valitsuse majandusminister, Indrek Toome, Edgar Savisaare ja president Kersti Kaljulaidi majandusnõunik. Kuna rahvastiku juurdekasv üha väheneb, pensionäre tuleb juurde ning noored ei taha heameelega enam 8tunniseid tööpäevi teha, paistab tulevik nukravõitu. Veel aastail 2001- 2008 oli olukord juurdekasvuga üsna lootusrikas. Meie majandusele pani suure põntsu reformierakonna juhitud valitsuste soov hoida eelarve tasakaalus. Masu ajal valitses Euroopas raha juurdetrükk ja kõik teised riigid võtsid ohtralt laenu,  Eesti hoidis aga ainsana end tagasi ning seiskas niimoodi meie majandusarengu.

Inflatsioon on jätnud isikliku tarbimise kängu: Eestis moodustas see 2023 aastal Euroopa Liidu keskmisest 77, Lätis 75, Leedus 92 ja Soomes 109%. Kui Portugalis, Hollandis ja Austrias on pensionid vaid veidi alla viimast palganumbrit, siis Eesti on pensionite edetabelis tagantpoolt kolmas, olles vaid viimaset - Leedust pisut ees. Üksi elavatest pensionäridest 40% elab Eestis vaesuses (2000. aastal oli see veel 16%). Bürokraatia vähendamise suund on muidugi õige, aga numbriliselt moodustasid valitsuskulud Eestis 2022. aastal vaid 3.7% SKTst (Lätis 3,3%, Leedus 2,8%, Soomes 7.8%, Rootsis 6,5 ja ELs keskmiselt 6,0%). Euroopa Liidu nõuete reeglistik keskkonna, sotsiaal- ja haldusvaldkonna kohta võtab enda alla 600 lehekülge. Erinevalt teistest riikidest, on Eesti võtnud selle kõik 100 protsendiliselt endale täitmiseks. Mis puudutab rohepöördeks suures koguses vajalikke muldmetalle, siis valdavalt toodab neid Hiina. Rohkem kui Euroopa Liit ja USA kokku.

Reis Peterburgi ja Meelise meenutused.

 Klubi õhtu 11.2.25

Klubi filmikroonik Jaak näitas meile oma tehtud reisifilmi Peterburgi. Kuigi filmikaadrid olid paarikümne aasta vanused, oli nähtu väga hariv. Selgus, et kõik kunagise Venemaa pealinna kaunid tsaaride ja tsarinnade lossid ning tuntud  kirikud olid projekteeritud välismaiste, peamiselt Itaalia päritolu arhitektide poolt.

Seejärel rääkis oma ligi kahekümne aasta pikkusest tegevjuhi ametist rahvusvahelises logistikafirmas Schenker klubi praegune president Meelis. Kogu tema elu pärast TPI lõpetamist autoinsenerina on olnud seotud erinevate transpordifirmadega. Olulisim oli vaieldamatult AS Schenkeri maaletoomine ja selle töö pikaajaline juhtimine. Lühema klubistaažiga liikmed said uudisena teada, et 1978. aastal tuli Meelis NSVL rallimeistrivõistlustel VAZ 2101 klassis pronksmedalile.

Klubiliikmed oma hobidest

 

Värske klubiliige Arvo näitas digifotosid omavalmistatud puuskulptuuridest. Puunikerdus on mehe hobiks olnud juba aastakümneid, mistõttu töid on kogunenud rohkesti, ehkki sageli võib algmaterjali leidmisest, sellega sobiliku idee sünni ja valmis kuju teostamiseni kuluda isegi aasta. Enamik teostest on Arvo ära kinkinud, aga nii mõnigi südamelähedasem kaunistab tema kodu tänini.

Huvitaval kombel on sama hobi olnud ka klubi ühel asutajaliikmel ja varasemal pikaaegsel presidendil Urmasel. Kuid erinevalt Arvost, kes võtab oma töö aluseks loodusest leitud konkreetse puidutooriku, on Urmas sobitanud oma teoste tarvis kokku ka erinevaid puiduleide. Kõik klubiliikmed teavad, et Urmasel on ka suur huvi inimkonna sünni- ja arenguloo vastu, mis tänu tema filosoofilisele mõttelaadile, heale sõnaseadmisoskusele ja väledale sulejooksule, on saanud päris mitmeks raamatuks. Veel on Urmas olnud suur reisimees, olgu sõiduvahendiks isiklik auto või viimastel aastakümnetel liinilennuk. Kokku on Urmase jalg astunud koguni 44 erineva riigi pinnale.

Arvo töö

Arvo: Mõeldes tütrele.

Arvo tehtud pink

                                                            Urmas: kuivanud kuusest heledaks neiuks :)

                                                                             Urmas: Harmoonia 1.

                                                                     Urmas: Meis on jälgi eellastest