Tehisintellekt ja 7B klass

 Seekord külastasid meid Rock al Mare kooli õpilased eesmärgiga näidata oma oskusi tehisintellekti kasutamisel. Muidugi oli ka eesmärgiks põlvkondade vaheline suhtlus. Noored jaotati 8 vanamehe vahel ja siis läks lahti. Esiteks rääkisid vanamehed oma taustast ja siis noored lasid TI-l koostada luuletuse etteantud teemal. Järgmine katse oli filmiklipi genereerimine. Kogu see sagimine toimus lõbusa aasimise ja kommentaaridega.

Põnev põige lennukitemaailma.

 

Ilmselt iga mees on sattunud vähemalt mõned korras elus autoremonditöökotta. Kujutage nüüd ette aga mitmekümne meetri kõrgust angaari, kus remonditakse lahtivõetud mootorite ja osaliselt ka keredega suuri reisilennukeid.  Magnetic MRO AS on Tallinna Lennujaama territooriumil tegutsev kommertslennukitele täisteenust pakkuv hooldusettevõte. Ettevõte evib nii Euroopa Lennundusohutus ameti kui ka Ameerika Ühendriikide Föderaalse Lennuameti sertifikaate. Firma eelkäija alustas 1995. aastal Estonian Airi hooldusosakonnana. 16-liikmeline meeskond hoolitses toona kahe uue Boeing 737-500 eest. Aastakümnete jooksul on endaga liidetud mitmeid teisi lennukite hooldusega tegelenud Euroopa firmasid. Praegu kuulub Magnetic MRO Hiina kapitalile. Tallinna lennujaamas paiknevates angaarides tehakse baashooldust lennukitüüpidele Boeing 737 ja Airbus 320. Teostatakse ka lennukite värvimist. Lisaks pakutakse liinihooldus teenust välismaa lennujaamades. Firmal on müügiesindused mitmel pool maailmas. Kokku on töötajaid ligi 700, neist enamik - umbes 400 - on ametis Tallinnas. Personal on rahvusvaheline. Firma tütarettevõttena tegutseb Magnetic Academy, mille  eesmärk on koolitada lähiaastatel 60–100 uut lennumehaanikut. Programm pakub võimalust neile, kellel puudub varasem lennundusalane haridus või kogemus, samuti annab see koolitusvõimalusi  ettevõttesse tööle võetud spetsialistidele.

 

 

 

 

Iirimaa reisimuljed

 

Klubikaaslane Ott meenutas oma mullu toimunud reisi Iirimaale. Nagu teada, on Suurbritanniast läänes eraldi saarel asuv Iirimaa jagunenud kaheks: kirdeosas paiknevaks pindalalt väiksemaks Põhja-Iirimaaks, mis on osa Suurbritannia ja Põhja - Iiri Ühendkuningriigist pealinnaga Belfast ja Iiri Vabariigiks pealinnaga Dublin, mis asub saare idarannikul. Riigis elas 2024. aasta seisuga umbes 5,4 miljonit inimest. Tänu suurele naabrile Inglismaale on iirlased pidanud läbi ajaloo osalema tõsistes ususõdades. Samas on loodus ja arhitektuur suures osas naabritega sarnane. Iirlaste uhkus on kindlasti maailmakuulus Guinnessi õlu. Mägistel karjamaadel kasvatatakse peamiselt lambaid, keda karjatavad peremeeste näpunäidete järgi ülikuulekateks õpetatud karjakoerad.

Seakõrva Ordu võõrustamine

 

Nõmme vanameestel käisid külas Kehtna Seakõrva Ordu liikmed. Nõmmekad kutsusid külalised kõigepealt Laagrisse Rimi poe katusele kardiga kihutama. Kiireimaks meheks osutus endisest krossisõitjast Avo nimeline külaline, aga järgmised neli kohta hõivasid keskmise vanuse järgi eakamad võõrustajad. Seejärel külastati koos Nõmme raudteejaamas asuvat Nõmme muuseumi, kus selgitusi jagas tuntud ajaloolane Leho Lõhmus. Esimene Nõmme raudteejaam kandis 1905. aastal ametlikku nime “7 versta Tallinnast”. 1924. aastal avati esimene elektriraudtee, mida näiteks Nõukogude Liidus veel polnud. Kivimäe raudteejaama praegust hoonet, kus asub Nõmme Vanameeste Klubi kodu, siis samuti  ei olnud. Selle rolli täitis algul üksnes katusealune, mille hiljem vahetas välja kaubavagunist paviljon. Nõmmel on elanud väga mitmed end Eesti kultuurilukku jäädvustanud inimesed: Nikolai von Glehn, Johannes Aavik, Friedebert Tuglas, Marie Under, Jaan Kross, Eno Raud, Heljo Mänd, Lennart Meri, Käbi Laretei ja paljud teised. Kohtumispäev lõppes Pääskülas Nõmme vanameeste traditsioonilises jõulupeopaigas kahe klubi ühise õhtusöögiga.

Nõmme muuseumis

Õhtusöök

Õhtusöök

Kardisõit

Külas gümnaasiumiõpilased

 

Vanameestele tulid külla Püha Johannese Kooli 10. klassi 16 õpilast koos õpetajaga. Nende soov oli kuulda vanameeste meenutusi teemal: “Minu elu muutnud hetked või inimesed”. Mart meenutas, kuidas ta ühe läti neiuga kohtuma minnes sai tuttavaks hoopis oma tulevase abikaasaga, kellega ta tänaseks juba kuuskümmend aastat koos elanud. Klubi vanim liige Joel meenutas, mismoodi ta Saksa okupatsiooni ajal läbi metsa koolist koju tulles puu otsas rippuma jäänud Vene parašütistiga kahevõitlusse sattus. Kuna neil aastail oli peaaegu igal koolipoisil kuskilt leitud püstol põues, jõudis omaealistega tublilt laskmist harjutanud Joel tulistada varem, kui ootamatult tulirelvaga possi sihtinud langevarjur. Toona ei julgenud ta juhtunust peale isa kellelegi teisele sõnagi rääkida. Oma lood jutustasid ka Jüri, Urmas ja Tiit.

Otsustades koolilaste kirjutusvahendite pideva liikumise järgi, jäid külalised kuulduga igati rahule.

Kohtumine Nõmme arhitekti ja linnaosavanemaga

Seekord vanamehad pressisid end linnaosa arhitektuuri ja laiemalt arengu eest vastutavate ametnike jutule. Arhitekt Alice Laanemägi ja linnaosavanem Karmo Kuri tutvustasid töö all olevaid arendusi ja mõtteid Nõmme arengutest. Vestluses puudutati ka igapäevasemaid teemasi: liiklus, soojuspumpade seadustamisega seotud ja laiemalt ehitustega seotud bürokraatiat jne. Huvitav info oli, Nõmme elanikud vananevad nii kiiresti et varsti tuleb hakata vähendama lasteaedade ja koolide õpilaskohti! Seepärast püütakse uute arendustega tuua Nõmmele uusi elanikke, maksumaksjaid.

Vanamehed Iru Soojuselektrijaamas

Eesti Energia energiakontserni kuuluvale Enefit Greenile alluv Iru SEJ alustas 1978. aastal masuudil töötava soojuse ja elektri koostootmisjaamana. Kui vahepeal oli üsna pikalt kütuseks ka maagaas, siis aastal 2013 alustas Irus tööd jäätmeenergiaplokk, mis kasutab elektri ja soojuse tootmiseks Eestis tekkivaid segaolmejäätmeid. Kuigi gaasigeneraatorid on pidevalt sisselülitusvalmis, pole neid viimasel viiel aastal kordagi käivitatud. Põhiosas toodetakse praegu Tallinnale ja Maardule kodusooja, elektrit väljastatakse vaid 16 megawatti ehk kolme keskmise tuuliku jagu. Segaolmejäätmeid põletatakse päevas 600, aastas 250 000 tonni. Kui algusaastatel toodi neid juurde ka Soomest ja Iirimaalt, siis nüüd on kõik jäätmed kodust päritolu. Olmejäätmed on soojatootmisel isegi parema efektiivsusteguriga (82%) kui näiteks põlevkivi või biojäätmed. Tarbija küttesüsteemi jõuab soojus eelnevalt puhastatud ja seejärel ülessoojendatud Pirita jõe veena. Vanamehed nägid ka segajäätmete seas jaama jäätmehoidlasse sattunud ja 1000-1200 kraadises ahjus põletamisprotsessist järele jäänud suuri metallkonstruktsioone, mis olid magnetiga ahjupõhjast välja tõstetud. Unikaalseimateks võõrkehadeks olid vaieldamatult gaasiballoon ja õppegranaat. 202 meetrisest jaama korstnast väljuvaid suitsugaase puhastatakse nii lubjapiima pihustamise kui kottfiltritega. Kui mürkgaaside kontsentratsioon ületab lubatu, jõuab info anduritest kohe keskkonnaametisse. Vanameeste võõrustaja Irus oli Enefit Greeni ohutusjuht Raul Reap.

Põlev prügi

Vanamehed Iru SEJ

Turbiinid

Iru SEJ tutvustus

Kuidas eakad e-Eestis ellu jäävad?

 Esmaspäeval trügisid klubisse Kataloonia TV-3 ajakirjanikud, et otsida vastust pealkirjas toodu küsimusele. Kolm ajakirjanikku ja tõlk Eestist uurisid vanameestelt, kuidas Eestist sai e-tiiger. Kohal olnud 8 meest said jagada oma mälestusi. Edasi uuriti milliseid e-teenuseid meievanused kasutavad ja milline on nende teenustega rahulolu. Lõpuks võeti Urmas veel personaalselt ette. Lõunamaise kombe kohaselt võttis kogu protsess ca 3 tundi.

Kohtumine eduka ettevõtjaga

 

Meie klubi vanim liige 96aastane Joel kutsus vanameestega kohtuma oma 60aastase vennapoja Urmase, kes tegutseb kolmes erinevas ettevõtlusvald konnas. Urmas on töötanud Hansapangas ning ettevõtluse ja innovatsiooni siht asutuse (EISA) eelkäijana tegutsenud EASi esimese juhina. Praegu on ta mööblitootja Woodman  OÜ, elektroonika-, masinaehitus- ja testseadmeid valmistava Tech Group ASi ning maadehaldusega tegeleva Farad Group OÜ nõukogu liige ning üks omanikest. Seitsme miljonilise aastakäibega Woodman OÜ ekspordib väikeseeria tellimusmööblit 20 erinevasse välisriiki. 28miljonilise käibega Tech Group AS toodang läheb enamikus samuti ekspordiks. 5500 hektarit metsa ja põllumaad haldava Farad Group OÜ rendib maid erinevatele ettevõtjatele. Kokku on firmal Eestis 318 kinnistut. Igal aastal istutatakse juurde 50 ha metsa. 

Erinevalt paljudest teistest ettevõtjatest Urmas Vahur Eesti praeguse majandus kliima üle väga ei kurda. Tuleb olla lihtsalt ettevaatlik ja ettenägelik, siis läheb hästi.

 

Klubi suurim reisimees andis aru

 Jaak on olnud meie kõikide suviste väljasõitude usin videole jäädvustaja juba pikki aastaid. On teinud seda igati professionaalselt ja lisanud pildile mõõduka huumoriga tekstiosa. Mitte vähem pole me nautinud Jaagu reisifilme laiast maailmast. Seekord tõi Jaak meile näha oma videoesinemise 2018. aasta klassikokkutulekult, kus ta tegi endistele klassikaaslastele kokkuvõtte oma kalli abikaasaga sooritatud maailmamatkadest. Kus nad küll poleks käinud? Lõuna-Koreas, USAs, Kanadas, Singapuris, Austraalias, Uus-Meremaal, Araabia Ühendemiraatides, Jaapanis, lisaks kõigis Euroopa riikides. Eredaimad muljed on Jaagule jäänud vaatest New-Yorgi kaksiktornide katuselt, senini maailma kõrgeimaks ehitiseks peetava Burj Khalifa ühelt ülakorruselt Dubais, osalemisest suurte maasturite kõrberallis sealsamas lähedal, pilgust udusele Fujijama mäele Jaapanis ning uskumatul kombel ka ühest unikaalse WC külastusest samas riigis. Kujutage ette: mehe sisenedes tõuseb prill-laud automaatselt üles, kui mehel aga muud vajadused, piisab õigetele nuppudele vajutusest ja sinu määrdunud kehapiirkond pestakse just sulle sobiva vee temperatuuri, surve ja kordade arvuga puhtaks ning seejärel ka kuivatatakse hellalt. Ei, selles kambris ei tööta kuulekad geišad, vaid tegutseb briljantne automaatika. Ilmselt sama lööva elamuse võiks tänapäeva jaapanlane saada kauges Eesti külas kuivkäimla külastusest.

Lõpetuseks kinnitas Jaak, et selleks tulebki palju reisida, et uskuma jääda, miks pole kuskil ilmas Eestimaast kaunimat paika.

Kehtna Seakõrva Ordul külas

 12. augustil külastasime Kehtna mehi, kes pakkusid meile terveks päevaks huvitavat vaatamist ja lõpuks maitsva lõuna. Meie poolt vedas projekti Urmas, kes kirjutab sellest pikemalt.

Niisiis pikemalt:

Esimese "objektina" maabusime kerges vihmasajus Lau külla, Otsa tallu, kus peremees Aare Hindremäe koos perenaisega meid lahkelt vastu võtsid. Saime tutvuda väga pika ajalooga taluga, kus tänaseks on osatud ühendada uus ja eelmine aeg. Peremees on tuntud fotograaf, aga samahea ka põllumehena. Tema tehtud on ka meie grupifoto, kus on juba kohal meie võõrustajad Seakõrva Ordust.

Järgmiseks võttis meid jutule hr. Kalju Laiapea, vaatasime ja nostalgitsesime tema muuseumis "Minevik", kuhu peremees oli kogunud endisaegseid põllutööriistu ja -masinaid. Püüdsime meeldida tema hobustele ja ponidele, ostes neilt huvi meie vastu pealinnast kaasavõetud leivapalukestega. Kohalikud perenaised olid valmistanud imehästi maitsva ja tummise seljanka (+ kringel ja kohv), mida manustasime koos võõrustajatega.

 Edasi kippus asi traditsiooniliseks - ei saa vanamehed ju läbi spordita. Hr. Aavo Toomla andis oma talus meile võimaluse proovida vibulaskmist. Mõni nool tabas meil isegi märklauda!

Loodame juba oktoobrikuus vastuvõõrustada Kehtna klubi mehi.

Vanamehed Pääsküla rabas

Meie nooruses oli levinud loosung: ka üks on võitlusväljal sõdur! Seega on ilmselt ka kolm vanameest Nõmme Vanameeste Klubi sobilik esindus. Eriti kui need kolm on klubi president, rahandusminister ja kroonik. Liiatigi oli esimesele kahele  Pääsküla raba lapse- ja nooruspõlve mängumaa. Nii jagus muljeid raba ja selle lähiümbruse kunagisest väljanägemisest ja võrdlusest tänasega terveks pooleteiseks tunniks, mis meil kulus neljakilomeetrise punase matkaraja läbimiseks. Üllatavalt palju noori kaasteelisi tuli rajal vastu.

Külaskäik Torgu kuningriiki

Oma igasuvisel traditsioonilisel väljasõidul otsustasime seekord külastada Saaremaa lõunatipus asuvat Torgu kuningriiki. Enne praamileminekut jõudsime veel käia uudistamas Virtsu vasallilinnuse varemeid. Meie esimese päeva võõrustajaks ja teejuhiks saarel oli Salme Põhikooli vägilaskasvu (202 cm) füüsikaõpetaja Kaupo Vipp, kes tutvustas koolimaja kõrval 2008. ja 2010. aastal leitud kahte laevmatust koos 41 viikingist sõdalase jäänustega, mis paigutas viikingite sõjaretked seni teada olnust ajajärgust tunduvalt varasemaks. Külastasime 160 aastast Jämaja kirikut, sealset ilusa muruvaibaga kaetud kalmistut, kuhu maetud ka osa Torgu kuninga Kirill I tuhast ning Nõukogude okupatsiooni algaastatel toonase tehnika viimase sõna järgi rajatud rannakaitsepatarei nr 315 ehk nn Stebeli patarei komandopunkti varemeid. Seejärel ronisid kolm vanameest, kes varem polnud Sõrve tipus käinud, sealse kõrge tuletorni vaateplatvormile, et kaunist ümbrust imetleda. Ülejäänud 11 leppisid maapeal asuvate vaatamisväärsuste nautimisega.

Piduliku õhtusöögi ja ööbimiskohaks sai endise Iide kooli ühiselamu. Järgnes hommikusöök Ohessaare rannakohvikus ja seejärel visiit Saaremaa unikaalsesse Lambakogusse Karala külas, mille rajajaks on olnud riigikogulane Mart Maastik koos pere ja paari abilisega. Elamus Eesti parlamendi maakivist klooni istungi külastusest ületas vanameeste kõik ootused. Esindatud olid nii kõigi riigikogu fraktsioonide hüüdlaused kui ka diskussioonid erinevatel riiklikel teemadel. Ei puudunud sõjaväeparaad, puhvet ega jõusaal. Selgitusi jagas härra Maastik isiklikult. Väljasõidu lõpetuseks kohtusime Kuressaares Saaremaa Seeniormeeste Klubi liikmetega ja tegime nende pealiku Kalle Kesküla juhtimisel lühikese bussiekskursiooni saare pealinnas. 

 

Virtsu linnuse varemetel

Jämaja kirikus

Kuningas Kirilli mälestuskivi

Sõrve tuletorn

Hüüdlaused

Lambakogu orkester

Mart Maastik selgitusi jagamas

 Seeniormeeste vabariiklik kokkutulek Haapsalus 08.07.2025.

            Nõmme vanamehed vallutasid Haapsalu – vihmast hoolimata

Tänavuse kokkutuleku korraldas Meeste Koda Haapsalu Kuur.

Haapsalu Kuuri esindaja Taivo Leesmendi sõnul oli kokkutulekule registreeritud 160 osavõtjat.

Kokkutulek avati piiskopilinnuse õuel piduliku rongkäigu, lipu heiskamise ja Eesti hümni laulmisega. Kokkutuleku kavas olid sportlikud võistlused: landi täpsusheide spinninguga, redeli mäng, naela löömine paku sisse, luua vise,   Da Vinci silla ehitamine ja mälumäng. Võistluste kulgu segas kohati tihe vihmasadu, kuid võistluste pinget see ei heidutanud. Meie võistkonnast oli medalimängus Paul. Teised Nõmme mehed jäid medalimängust napilt välja. Seega panustame edaspidi rohkem treeningutele, et järgmisel kokkutulekul 11. augustil 2026. Saaremaal olla parimas vormis!

Kokkuvõttes: ilm oli märg, naelad kõverad ja huumor terav. 

Nõmme on jälle esindatud – ja kuidas veel.

 

Skulptuurid Tallinnas

 Mart otsis välja kümmekond fotot Tallinnas linnaruumis asuvatest skulptuuridest ja tutvustas neid vanameestele viktoriini vormis. Üllatusi oli kõigile, polnud ühtki meest kes oleks kõiki esitletud teoseid teadnud. Väga hariv viktoriin.

Nõmme Gümnaasiumi spordihoone külastus

 Paljud klubi liikmed on õppinud Nõmme Gümnaasiumis või õigemini vana nimega 10 keskkoolis. Seega oli huvi uue olukorra, ehk spordihoone vastu suur. 3 aastat tagasi avatud maja on juhataja Kaido Paltsi väga heades kätes, silmatorkavalt huvitav sisedisain ja viimase sõna järgi sisustus on just kui eile kasutusse võetud. NB! see on kooliõpilaste igapäevases kasutuses! Vanamehed olid end sportlikult ettevalmistanud, kuid korvpalli vabavisked väga ei õnnestunud. Sellest hoolimata oli Jüri kõigile medalid valmis pannud ja autasu sai ka linnaosavanem Karmo Kuri, kes tabas vabaviskeid kõrge protsendiga. 

Külaskäik Repligen Estonia OÜsse

 

Seekord käisime ühes Eesti kaasaegsemas tootmisettevõttes Jüris, mis arendab ja toodab vaktsiinide ning biotehnoloogiliste ravimite tootmise seadmeid suurtele ravimifirmadele üle maailma. Kõik masinad ja seadmed projekteeritakse ning ehitatakse algusest lõpuni valmis siinsamas Eestis. Ettevõte sai alguse 2016. aastal ameeriklasest rootsi juurtega ärimehe Michael Gagne’i ja eestlase Madis Undi asutatud startup firmast Artesyn Biosolutions Estonia OÜ, mille nad müüsid hiljem USA börsil opereerivale korporatsioonile Repligen. Repligen tegutseb oma 20 erineva üksusega kaheksas riigis. Mullu oli korporatsiooni käive 634 miljonit dollarit. Madis Unt on olnud Repligen Estonia OÜ tegevjuht selle tekkimisest peale ja praeguseks on ta lisaks ka Repligen Corporationi asepresident süsteemide ja tehnoloogia arenduse alal. Hetkel töötab Repligen Estonia meeskonnas 81 inimest, kellest suure osa moodustavad disaini-, mehaanika-, automaatika- ja tootmisinsenerid. Hoone lubab aga laieneda kuni 200 töötajani. Ettevõtte töökeel inglise keel ja tööl on inimesi enam kui kümnest erinevast rahvusest. Seal toodetud seadme töölehakkamist tellija juures kontrollib alati juures viibiv korporatsiooni esindaja. Repligen Estonia töötajate keskmine brutopalk on 3700 eurot.

Vanameeste võõrustajateks Jüris olid projektijuhtide üksuse pealik Liisi ja tootmisoperatsioonide juht Eva.

 

Vanamehed ja tehisaru.

Kuigi juba varem olid vanamehed esitanud president Meelise eestvõttel ChatGPTle mitmeid huvitavaid küsimusi ja palunud koostada mõned üle vaatlikud tekstid meid huvitanud teemadel, tutvustas klubikaaslane Tiit sedapuhku tehisaru kui sellist tervikvaates.  AI on lühend ingliskeelsest sõnast “Artificial Intelligence”. Tehisaru tegeleb masinate loomisega, mis suudaksid sooritada samu ülesandeid nagu inimesed: õppimine, mõtlemine, probleemide lahendamine, otsustamine, keele mõistmine jne. Kõige selle hea juures, mida tehisintellekt inimkonnale ehk teisisõnu inimeste elu paremaks muutmisel teha  saab, on juba praegu selgeks saanud potentsiaalsed kõrvalmõjud, paljude asjatundjate sõnul isegi ohud, mis heaga kaasneda võivad. Esiteks: AI-d ei tohiks kasutada ebaeetiliste eesmärkide saavutamiseks, näiteks inimeste manipuleerimiseks, valeinfo levitamiseks või kuritegude toimepanemiseks. Teiseks: AI-d ei tohiks kasutada inimeste privaatsuse rikkumiseks, näiteks isikuandmete kogumiseks ja kasutamiseks ilma nende nõusolekuta. Kolmandaks: AI-d ei tohiks kasutada diskrimineerimiseks, näiteks sooliste, rassiliste või usuliste tunnuste järgi.  AI-d ei tohiks kasutada ka ilma inimese järelvalveta tegutsevate automaatsete relvade loomiseks, töökohtade asendamiseks ilma alternatiivsete töökohtade loomiseta, tehisintellektide loomiseks, mis võivad eksitada inimeste usaldust ja põhjustada kahju. Kokkuvõttes: jäägu AI inimese targaks abimeheks, lõppsõna kuulugu ikkagi inimesele.

 

Uno Aava klubis

 Eesti autospordi legend, Uno Aava(96) tuli klubisse seoses tema vana konkurendi ja meie klubi liikme Toomase lahkumisega. Rääkisime rallispordist ja Uno heietas oma mälestusi väga kirevast elust. Olles NL meistrivõistluste kümnekordne medalimees ning osavõtja maratonrallidest oli mida kuulajatele rääkida. Siiani ühiskonna elus väga aktiivne Uno tõi kaasa tema kirjutatud raamatud Eesti autospordi ajaloost. Vanameestel oli võimalus kaasa heietada, nii mõnelegi oli vene autodega (Pobeda, Moskvitš, Volga) omad mälestused. Ka kohtusid klubis vanad koolivennad, aeg lendab.

 

Aku Soraineni relvakollektsioon

 Viimsis, Eesti Sõjamuuseumis tutvustas Aku oma II Maailmasõja aegseid käsirelvi. Ekspositsioon on koostatud ka teiste kolleksionääride väljapanekuga koos ja annab laialdase ülevaate tolleaegsest sõjapidamisest. Parim oli muidugi Aku selgitused kõikide relvadest ja ka sündmustest Eestis 1944 aastal, kui ühed vallutajad lahkusid ja teised tulid. Eriti huvitav oli kuulda relvade võrdlusi ja kuidas erinevad armeed kasutasid ka vastaspoole relvi. Hariv õhtupoolik oli.

Vaade klubi käidud teele

 

Nõmme Vanameeste Klubi algataja, eestvedaja ja esimene president Urmas tegi kaaslastele videoettekande 2009. aastal asutatud klubi loomise põhjustest, esimestest liikmetest ja aastate jooksul kordasaadetust. Eestis pole peaaegu  paika, mida klubi poleks nende aastate jooksul külastanud, käidud on kõigis tuntumates firmades ja tähtsamates asutustes, mitmete klubiliikmete maakodudes, arvukatel jalgrattamatkadel. Klubi liikmeskond on oma ea tõttu aegade jooksul paljuski vahetunud: asutajaliikmeid on rivis vaid kaks. Sellest hoolimata on liikmete arv püsinud pidevalt 27-30 ringis. Hetkel on liikmete vanuseskaala 70st kuni 95nda eluaastani. Huvitaval kombel on huvi meie hulka tulla kasvanud just viimase aasta jooksul. Sedavõrd, et kohti meie klubidiivanitel ei kipu enam jätkuma.

Jõukatsumine Nõmme Põhikooli õpilastega

 Magistrant Doris korraldas põlvkondadevahelise koostöö ürituse, kus "vanameeste" vastasteks olid Nõmme põhikooli õpilased. Viktoriinis olid eraldi küsimused noortele ja vanadele. Eesmärk oli leida kuidas ajas on teadmised muutunud. Nii näiteks noored pidid ära tundma kapsaraua ja vanadele pakuti moodsaid slängsõnu. Peab tunnistama et noored esinesid edukamalt, vanakesed jäid slängiga kõvasti jänni. Tegelikult meile oli see päris hariv kohtumine ja noorus pole päris hukas.

NSVL ja lääneriikide salajane koostööpakt.

 

Ajakirjanikust klubiliige Feliks tutvustas juba ligi 19 aastat tagasi Pärnu Postimehes Eesti lennuväepoiste klubi ajalootoimetaja Vaino Kallase sulest ilmunud artiklit, millest selgub, et kolm nädalat pärast Molotov-Ribbentropi pakti 1939. aasta augustis sõlmiti veel üks salapakt, sedapuhku Inglismaa, Prantsusmaa ja NSVL vahel. Erinevalt esimesest, polnud avalikkus selle pakti olemasolust  palju aastaid teadlik. Pakti eesmärk oli Saksamaa vallutamine. Kokkulepitu järgi andsid Inglismaa ja Prantsusmaa N. Liidule õiguse okupeerida Soome ja Baltimaad ning samuti Põhja-Rootsi ning Põhja-Norra. Moskvas sõlmitud ja rangelt salastatud pakt oli kahe suure lääneriigi ja Moskva poolt sõlmitud salajane sobing, täpselt nagu Molotov-Ribbentropi omagi, kuid erinevalt viimasest ei saanud see juba mõne päeva pärast Läänes avalikuks. Nimetatud pakt oli kuni 2017. aastani näiteks Inglismaal arhiividesse suletud. Sobingu sõlmimisest poolteist kuud hiljem, 30. novembril 1939 alustas NSVL Soome vastu sõda. Lääneriikidega sõlmitud kolmikpaktist tulenevalt polnud sõja alustamise eesmärk hoopiski mitte NSV Liidu riigipiiride nihutamine Leningradist kaugemale, nagu Venemaa väidab tänini, vaid kogu Soome okupeerimine. Saksamaa sai paktist teada tänu oma Londoni luureagendilt 8. veebruaril 1940. aastal saabunud teatele, mille põhjal sunniti Saksa hävitajate poolt mõned tunnid hiljem Londonist tagasi lennanud Nõukogude eraldusmärkideta lennuk Saksamaal maanduma. Lennukil lubati pärast sealt leitud dokumentide pildistamist edasi lennata. Saksamaa informeeris leitud salaplaanist ka Soomet, ehkki Mannerheimil oli  pakti sisu oma luurajate kaudu teada juba varem. NSVL ei suutnud Soomet vallutada ja Hitler mängis Stalini üle. Aga fakt jääb faktiks, et Balti riikide mahamüümises osalesid nii Saksamaa, kui ka Inglismaa ja Prantsusmaa. Vaino Kallase artikkel ilmus Soome reservmajor Erki Hautamäki raamatu “Suomi myrskyn silmassa” põhjal.

Jalgpall ja naljapäev.

 

Rahvusvahelisel naljapäeval võõrustasid klubilised Nõmme Kalju jalgpallimees konna presidendi Kuno Tehva elukaaslast, Kalju aktiivset taustajõudu, endist Eesti Missi Helen Mahmastoli. Külaline kutsus vanamehi Kalju mängudele, jagades kõigile soovijaile tasuta hooajapileteid ning tegi ka ettepaneku vabatahtlikel jalgpallimurul ea- ja võimetekohaselt kaasa lüüa, et kunagist noorusaega meelde tuletada. 

Edasi läks lahti nalja- ja anekdooditund, kus igaüks tõi lagedale oma kõige ägedamad elu jooksul kuuldud lood. Kokkuvõttes: nalja nabani! Johannes luges igaks juhuks ette vanameeste vanusetõed: kiirustada - ohtlik, usaldada -  raske,

karta - hilja. Jääb üle vaid elada - oma rõõmuks! Ja nali on parim rõõmuallikas.

Viktoriini- ja luuleõhtu

 

Klubi üks asutajaliikmetest Urmas korraldas kaaslastele järjekordse küsimuste-vastuste õhtupooliku, mille käigus sai igaüks oma teadmised Eesti ja maailmaasjadest kenasti proovile panna. Mäng oli aususe peale ning igaüks pidi ise arvutama, mitmele küsimusele ta õiget vastust teadis. Küsimusi jagus nii Urmaselt eneselt kui ka tehisarult. 

Rõõm on tõdeda, et Urmasele mitmekülgsuselt klubis vastast pole. Pärast mälumängu kandis ta ette oma viimaste aastate luuleloomingu paremiku, kus jagus nii elukogemust ja -filosoofiat, emotsiooni kui ka tuleviku nägemust. 

 Üks näide.

            Palun korrata!

Kauguste taga ei ole lõppu

Aegade lõpus ei lõpe aeg

Minek ei anna hingele hõlpu

Mineku mõtet ma jälle vaen

 

Kunagi tunnen, et ümber kõik peatub

Seisma jääb jutt ja tardub naer

Olen kui maailma üksi jäetu

Ehmudes tunnen, et lõppes mu aeg

 

Tahaks, et ajal ei oleks tõttu

Uuesti sünniks ja elaks veel

Tahaks, et keegi vajutaks nuppu

Mispeale lapsena leiaks end teel

 

Siis varbad on tolmus, kissitan päikest

Valguse õnnistus minusse läeb

Uuesti vaimustun saabuva läikest

Säravat kõiksust rõõmsana näen

 

Et Urmas kutsus üles ka kaaslasi poeesiaga tegelema, lisas Feliks oma luuleread.

 

Nägemus

Punalilla loojang tõotab maru

Pühajärv on mattund uttu

Mis maa see on - ei saa ma aru

Veskilabad mere kohal taovad ruttu-ruttu

sest tuulesuund on nord

Maa tühi on, kõik kuhugi on läinud

Nüüd valitseb siin kliimakindlus, kord

ja lendsinisabaoravad on leidnud pesa

 

detsember 2024

Suletud linna pioneerid

 

Klubiliige Peeter tõi kaaslastele vaadata pealkirjas toodud nimega dokumentaalfilmi, mis kirjeldab tartlaste ja teiste Lõuna-Eesti inimeste 1990. aastate suurt tungi Hollywoodi tähtfilmide ja Lääne rock- ja popmuusika vastu. Peeter ise oli see mees, kes meisterdas Eesti esimese PAL-süsteemi vastuvõtuploki Soome TV vaatamiseks. “Lõunaosariikides” see leiutis filmihuvilisi tallinlastega konku rentsivõimeliseks paraku ei teinud. Seal mõeldi välja ainulaadne VIDEOKINO, mille jaoks püstitati oma kinohoone ja käidi Soomes videolaenutuses filme laenutamas. Sündisid kohalikud filmiteksti pealelugemistähed, kelle tuntus ulatub tänaseni välja. Teiseks Nõukogude lennuväebaasi tõttu välismaalastele kinniseks kuulutatud Tartu “imeks” kujunes Vello Lääne loodud Tartu Raadio, mis tänu eetrisse paisatud värskele välis- ja kodumaisele muusikale seljatas üleriigilise Eesti Raadio.

Külaskäik Tallinna Tehnikaülikooli.

Kuna enamik klubiliikmeid on kunagise Tallinna Polütehnilise Instituudi vilistlased, siis oli meil suur huvi praeguse TalTechi uksest sisse piiluda, et teada saada, mida seal praegu õpetatakse. Meid võttis vastu Toivo Tähemaa Mehaanika ja Tööstusinseneeria Instituudist. Põnev oli uurida iseauto arengu teemat. Lähemalt sai vaadata mitmeid laboreid ja 3D metallide printimist. Eriti huvitavaks läks siis, kui meile tutvustati Boston Dynamics robotkoera ning mehed said virtuaalreaalsuse prillid ette panna.

Et oli ka traditsiooniline vastlapäev, siis tõusime uuesti mäkke ja suundusime   Velgre Armini juurde Alfredi Pubisse hernesuppi sööma.