Skulptuurid Tallinnas

 Mart otsis välja kümmekond fotot Tallinnas linnaruumis asuvatest skulptuuridest ja tutvustas neid vanameestele viktoriini vormis. Üllatusi oli kõigile, polnud ühtki meest kes oleks kõiki esitletud teoseid teadnud. Väga hariv viktoriin.

Nõmme Gümnaasiumi spordihoone külastus

 Paljud klubi liikmed on õppinud Nõmme Gümnaasiumis või õigemini vana nimega 10 keskkoolis. Seega oli huvi uue olukorra, ehk spordihoone vastu suur. 3 aastat tagasi avatud maja on juhataja Kaido Paltsi väga heades kätes, silmatorkavalt huvitav sisedisain ja viimase sõna järgi sisustus on just kui eile kasutusse võetud. NB! see on kooliõpilaste igapäevases kasutuses! Vanamehed olid end sportlikult ettevalmistanud, kuid korvpalli vabavisked väga ei õnnestunud. Sellest hoolimata oli Jüri kõigile medalid valmis pannud ja autasu sai ka linnaosavanem Karmo Kuri, kes tabas vabaviskeid kõrge protsendiga. 

Külaskäik Repligen Estonia OÜsse

 

Seekord käisime ühes Eesti kaasaegsemas tootmisettevõttes Jüris, mis arendab ja toodab vaktsiinide ning biotehnoloogiliste ravimite tootmise seadmeid suurtele ravimifirmadele üle maailma. Kõik masinad ja seadmed projekteeritakse ning ehitatakse algusest lõpuni valmis siinsamas Eestis. Ettevõte sai alguse 2016. aastal ameeriklasest rootsi juurtega ärimehe Michael Gagne’i ja eestlase Madis Undi asutatud startup firmast Artesyn Biosolutions Estonia OÜ, mille nad müüsid hiljem USA börsil opereerivale korporatsioonile Repligen. Repligen tegutseb oma 20 erineva üksusega kaheksas riigis. Mullu oli korporatsiooni käive 634 miljonit dollarit. Madis Unt on olnud Repligen Estonia OÜ tegevjuht selle tekkimisest peale ja praeguseks on ta lisaks ka Repligen Corporationi asepresident süsteemide ja tehnoloogia arenduse alal. Hetkel töötab Repligen Estonia meeskonnas 81 inimest, kellest suure osa moodustavad disaini-, mehaanika-, automaatika- ja tootmisinsenerid. Hoone lubab aga laieneda kuni 200 töötajani. Ettevõtte töökeel inglise keel ja tööl on inimesi enam kui kümnest erinevast rahvusest. Seal toodetud seadme töölehakkamist tellija juures kontrollib alati juures viibiv korporatsiooni esindaja. Repligen Estonia töötajate keskmine brutopalk on 3700 eurot.

Vanameeste võõrustajateks Jüris olid projektijuhtide üksuse pealik Liisi ja tootmisoperatsioonide juht Eva.

 

Vanamehed ja tehisaru.

Kuigi juba varem olid vanamehed esitanud president Meelise eestvõttel ChatGPTle mitmeid huvitavaid küsimusi ja palunud koostada mõned üle vaatlikud tekstid meid huvitanud teemadel, tutvustas klubikaaslane Tiit sedapuhku tehisaru kui sellist tervikvaates.  AI on lühend ingliskeelsest sõnast “Artificial Intelligence”. Tehisaru tegeleb masinate loomisega, mis suudaksid sooritada samu ülesandeid nagu inimesed: õppimine, mõtlemine, probleemide lahendamine, otsustamine, keele mõistmine jne. Kõige selle hea juures, mida tehisintellekt inimkonnale ehk teisisõnu inimeste elu paremaks muutmisel teha  saab, on juba praegu selgeks saanud potentsiaalsed kõrvalmõjud, paljude asjatundjate sõnul isegi ohud, mis heaga kaasneda võivad. Esiteks: AI-d ei tohiks kasutada ebaeetiliste eesmärkide saavutamiseks, näiteks inimeste manipuleerimiseks, valeinfo levitamiseks või kuritegude toimepanemiseks. Teiseks: AI-d ei tohiks kasutada inimeste privaatsuse rikkumiseks, näiteks isikuandmete kogumiseks ja kasutamiseks ilma nende nõusolekuta. Kolmandaks: AI-d ei tohiks kasutada diskrimineerimiseks, näiteks sooliste, rassiliste või usuliste tunnuste järgi.  AI-d ei tohiks kasutada ka ilma inimese järelvalveta tegutsevate automaatsete relvade loomiseks, töökohtade asendamiseks ilma alternatiivsete töökohtade loomiseta, tehisintellektide loomiseks, mis võivad eksitada inimeste usaldust ja põhjustada kahju. Kokkuvõttes: jäägu AI inimese targaks abimeheks, lõppsõna kuulugu ikkagi inimesele.

 

Uno Aava klubis

 Eesti autospordi legend, Uno Aava(96) tuli klubisse seoses tema vana konkurendi ja meie klubi liikme Toomase lahkumisega. Rääkisime rallispordist ja Uno heietas oma mälestusi väga kirevast elust. Olles NL meistrivõistluste kümnekordne medalimees ning osavõtja maratonrallidest oli mida kuulajatele rääkida. Siiani ühiskonna elus väga aktiivne Uno tõi kaasa tema kirjutatud raamatud Eesti autospordi ajaloost. Vanameestel oli võimalus kaasa heietada, nii mõnelegi oli vene autodega (Pobeda, Moskvitš, Volga) omad mälestused. Ka kohtusid klubis vanad koolivennad, aeg lendab.

 

Aku Soraineni relvakollektsioon

 Viimsis, Eesti Sõjamuuseumis tutvustas Aku oma II Maailmasõja aegseid käsirelvi. Ekspositsioon on koostatud ka teiste kolleksionääride väljapanekuga koos ja annab laialdase ülevaate tolleaegsest sõjapidamisest. Parim oli muidugi Aku selgitused kõikide relvadest ja ka sündmustest Eestis 1944 aastal, kui ühed vallutajad lahkusid ja teised tulid. Eriti huvitav oli kuulda relvade võrdlusi ja kuidas erinevad armeed kasutasid ka vastaspoole relvi. Hariv õhtupoolik oli.

Vaade klubi käidud teele

 

Nõmme Vanameeste Klubi algataja, eestvedaja ja esimene president Urmas tegi kaaslastele videoettekande 2009. aastal asutatud klubi loomise põhjustest, esimestest liikmetest ja aastate jooksul kordasaadetust. Eestis pole peaaegu  paika, mida klubi poleks nende aastate jooksul külastanud, käidud on kõigis tuntumates firmades ja tähtsamates asutustes, mitmete klubiliikmete maakodudes, arvukatel jalgrattamatkadel. Klubi liikmeskond on oma ea tõttu aegade jooksul paljuski vahetunud: asutajaliikmeid on rivis vaid kaks. Sellest hoolimata on liikmete arv püsinud pidevalt 27-30 ringis. Hetkel on liikmete vanuseskaala 70st kuni 95nda eluaastani. Huvitaval kombel on huvi meie hulka tulla kasvanud just viimase aasta jooksul. Sedavõrd, et kohti meie klubidiivanitel ei kipu enam jätkuma.

Jõukatsumine Nõmme Põhikooli õpilastega

 Magistrant Doris korraldas põlvkondadevahelise koostöö ürituse, kus "vanameeste" vastasteks olid Nõmme põhikooli õpilased. Viktoriinis olid eraldi küsimused noortele ja vanadele. Eesmärk oli leida kuidas ajas on teadmised muutunud. Nii näiteks noored pidid ära tundma kapsaraua ja vanadele pakuti moodsaid slängsõnu. Peab tunnistama et noored esinesid edukamalt, vanakesed jäid slängiga kõvasti jänni. Tegelikult meile oli see päris hariv kohtumine ja noorus pole päris hukas.

NSVL ja lääneriikide salajane koostööpakt.

 

Ajakirjanikust klubiliige Feliks tutvustas juba ligi 19 aastat tagasi Pärnu Postimehes Eesti lennuväepoiste klubi ajalootoimetaja Vaino Kallase sulest ilmunud artiklit, millest selgub, et kolm nädalat pärast Molotov-Ribbentropi pakti 1939. aasta augustis sõlmiti veel üks salapakt, sedapuhku Inglismaa, Prantsusmaa ja NSVL vahel. Erinevalt esimesest, polnud avalikkus selle pakti olemasolust  palju aastaid teadlik. Pakti eesmärk oli Saksamaa vallutamine. Kokkulepitu järgi andsid Inglismaa ja Prantsusmaa N. Liidule õiguse okupeerida Soome ja Baltimaad ning samuti Põhja-Rootsi ning Põhja-Norra. Moskvas sõlmitud ja rangelt salastatud pakt oli kahe suure lääneriigi ja Moskva poolt sõlmitud salajane sobing, täpselt nagu Molotov-Ribbentropi omagi, kuid erinevalt viimasest ei saanud see juba mõne päeva pärast Läänes avalikuks. Nimetatud pakt oli kuni 2017. aastani näiteks Inglismaal arhiividesse suletud. Sobingu sõlmimisest poolteist kuud hiljem, 30. novembril 1939 alustas NSVL Soome vastu sõda. Lääneriikidega sõlmitud kolmikpaktist tulenevalt polnud sõja alustamise eesmärk hoopiski mitte NSV Liidu riigipiiride nihutamine Leningradist kaugemale, nagu Venemaa väidab tänini, vaid kogu Soome okupeerimine. Saksamaa sai paktist teada tänu oma Londoni luureagendilt 8. veebruaril 1940. aastal saabunud teatele, mille põhjal sunniti Saksa hävitajate poolt mõned tunnid hiljem Londonist tagasi lennanud Nõukogude eraldusmärkideta lennuk Saksamaal maanduma. Lennukil lubati pärast sealt leitud dokumentide pildistamist edasi lennata. Saksamaa informeeris leitud salaplaanist ka Soomet, ehkki Mannerheimil oli  pakti sisu oma luurajate kaudu teada juba varem. NSVL ei suutnud Soomet vallutada ja Hitler mängis Stalini üle. Aga fakt jääb faktiks, et Balti riikide mahamüümises osalesid nii Saksamaa, kui ka Inglismaa ja Prantsusmaa. Vaino Kallase artikkel ilmus Soome reservmajor Erki Hautamäki raamatu “Suomi myrskyn silmassa” põhjal.

Jalgpall ja naljapäev.

 

Rahvusvahelisel naljapäeval võõrustasid klubilised Nõmme Kalju jalgpallimees konna presidendi Kuno Tehva elukaaslast, Kalju aktiivset taustajõudu, endist Eesti Missi Helen Mahmastoli. Külaline kutsus vanamehi Kalju mängudele, jagades kõigile soovijaile tasuta hooajapileteid ning tegi ka ettepaneku vabatahtlikel jalgpallimurul ea- ja võimetekohaselt kaasa lüüa, et kunagist noorusaega meelde tuletada. 

Edasi läks lahti nalja- ja anekdooditund, kus igaüks tõi lagedale oma kõige ägedamad elu jooksul kuuldud lood. Kokkuvõttes: nalja nabani! Johannes luges igaks juhuks ette vanameeste vanusetõed: kiirustada - ohtlik, usaldada -  raske,

karta - hilja. Jääb üle vaid elada - oma rõõmuks! Ja nali on parim rõõmuallikas.

Viktoriini- ja luuleõhtu

 

Klubi üks asutajaliikmetest Urmas korraldas kaaslastele järjekordse küsimuste-vastuste õhtupooliku, mille käigus sai igaüks oma teadmised Eesti ja maailmaasjadest kenasti proovile panna. Mäng oli aususe peale ning igaüks pidi ise arvutama, mitmele küsimusele ta õiget vastust teadis. Küsimusi jagus nii Urmaselt eneselt kui ka tehisarult. 

Rõõm on tõdeda, et Urmasele mitmekülgsuselt klubis vastast pole. Pärast mälumängu kandis ta ette oma viimaste aastate luuleloomingu paremiku, kus jagus nii elukogemust ja -filosoofiat, emotsiooni kui ka tuleviku nägemust. 

 Üks näide.

            Palun korrata!

Kauguste taga ei ole lõppu

Aegade lõpus ei lõpe aeg

Minek ei anna hingele hõlpu

Mineku mõtet ma jälle vaen

 

Kunagi tunnen, et ümber kõik peatub

Seisma jääb jutt ja tardub naer

Olen kui maailma üksi jäetu

Ehmudes tunnen, et lõppes mu aeg

 

Tahaks, et ajal ei oleks tõttu

Uuesti sünniks ja elaks veel

Tahaks, et keegi vajutaks nuppu

Mispeale lapsena leiaks end teel

 

Siis varbad on tolmus, kissitan päikest

Valguse õnnistus minusse läeb

Uuesti vaimustun saabuva läikest

Säravat kõiksust rõõmsana näen

 

Et Urmas kutsus üles ka kaaslasi poeesiaga tegelema, lisas Feliks oma luuleread.

 

Nägemus

Punalilla loojang tõotab maru

Pühajärv on mattund uttu

Mis maa see on - ei saa ma aru

Veskilabad mere kohal taovad ruttu-ruttu

sest tuulesuund on nord

Maa tühi on, kõik kuhugi on läinud

Nüüd valitseb siin kliimakindlus, kord

ja lendsinisabaoravad on leidnud pesa

 

detsember 2024

Suletud linna pioneerid

 

Klubiliige Peeter tõi kaaslastele vaadata pealkirjas toodud nimega dokumentaalfilmi, mis kirjeldab tartlaste ja teiste Lõuna-Eesti inimeste 1990. aastate suurt tungi Hollywoodi tähtfilmide ja Lääne rock- ja popmuusika vastu. Peeter ise oli see mees, kes meisterdas Eesti esimese PAL-süsteemi vastuvõtuploki Soome TV vaatamiseks. “Lõunaosariikides” see leiutis filmihuvilisi tallinlastega konku rentsivõimeliseks paraku ei teinud. Seal mõeldi välja ainulaadne VIDEOKINO, mille jaoks püstitati oma kinohoone ja käidi Soomes videolaenutuses filme laenutamas. Sündisid kohalikud filmiteksti pealelugemistähed, kelle tuntus ulatub tänaseni välja. Teiseks Nõukogude lennuväebaasi tõttu välismaalastele kinniseks kuulutatud Tartu “imeks” kujunes Vello Lääne loodud Tartu Raadio, mis tänu eetrisse paisatud värskele välis- ja kodumaisele muusikale seljatas üleriigilise Eesti Raadio.

Külaskäik Tallinna Tehnikaülikooli.

Kuna enamik klubiliikmeid on kunagise Tallinna Polütehnilise Instituudi vilistlased, siis oli meil suur huvi praeguse TalTechi uksest sisse piiluda, et teada saada, mida seal praegu õpetatakse. Meid võttis vastu Toivo Tähemaa Mehaanika ja Tööstusinseneeria Instituudist. Põnev oli uurida iseauto arengu teemat. Lähemalt sai vaadata mitmeid laboreid ja 3D metallide printimist. Eriti huvitavaks läks siis, kui meile tutvustati Boston Dynamics robotkoera ning mehed said virtuaalreaalsuse prillid ette panna.

Et oli ka traditsiooniline vastlapäev, siis tõusime uuesti mäkke ja suundusime   Velgre Armini juurde Alfredi Pubisse hernesuppi sööma.

 

Kuidas Eestil läheb?

 

Just sellest rääkis meie klubi külaline, LHV majandusekspert Heido Vitsur. Meist paljudega samaealine, tänavu märtsis 81aastaseks saav Heido Vitsur on olnud Tiit Vähi valitsuse majandusminister, Indrek Toome, Edgar Savisaare ja president Kersti Kaljulaidi majandusnõunik. Kuna rahvastiku juurdekasv üha väheneb, pensionäre tuleb juurde ning noored ei taha heameelega enam 8tunniseid tööpäevi teha, paistab tulevik nukravõitu. Veel aastail 2001- 2008 oli olukord juurdekasvuga üsna lootusrikas. Meie majandusele pani suure põntsu reformierakonna juhitud valitsuste soov hoida eelarve tasakaalus. Masu ajal valitses Euroopas raha juurdetrükk ja kõik teised riigid võtsid ohtralt laenu,  Eesti hoidis aga ainsana end tagasi ning seiskas niimoodi meie majandusarengu.

Inflatsioon on jätnud isikliku tarbimise kängu: Eestis moodustas see 2023 aastal Euroopa Liidu keskmisest 77, Lätis 75, Leedus 92 ja Soomes 109%. Kui Portugalis, Hollandis ja Austrias on pensionid vaid veidi alla viimast palganumbrit, siis Eesti on pensionite edetabelis tagantpoolt kolmas, olles vaid viimaset - Leedust pisut ees. Üksi elavatest pensionäridest 40% elab Eestis vaesuses (2000. aastal oli see veel 16%). Bürokraatia vähendamise suund on muidugi õige, aga numbriliselt moodustasid valitsuskulud Eestis 2022. aastal vaid 3.7% SKTst (Lätis 3,3%, Leedus 2,8%, Soomes 7.8%, Rootsis 6,5 ja ELs keskmiselt 6,0%). Euroopa Liidu nõuete reeglistik keskkonna, sotsiaal- ja haldusvaldkonna kohta võtab enda alla 600 lehekülge. Erinevalt teistest riikidest, on Eesti võtnud selle kõik 100 protsendiliselt endale täitmiseks. Mis puudutab rohepöördeks suures koguses vajalikke muldmetalle, siis valdavalt toodab neid Hiina. Rohkem kui Euroopa Liit ja USA kokku.

Reis Peterburgi ja Meelise meenutused.

 Klubi õhtu 11.2.25

Klubi filmikroonik Jaak näitas meile oma tehtud reisifilmi Peterburgi. Kuigi filmikaadrid olid paarikümne aasta vanused, oli nähtu väga hariv. Selgus, et kõik kunagise Venemaa pealinna kaunid tsaaride ja tsarinnade lossid ning tuntud  kirikud olid projekteeritud välismaiste, peamiselt Itaalia päritolu arhitektide poolt.

Seejärel rääkis oma ligi kahekümne aasta pikkusest tegevjuhi ametist rahvusvahelises logistikafirmas Schenker klubi praegune president Meelis. Kogu tema elu pärast TPI lõpetamist autoinsenerina on olnud seotud erinevate transpordifirmadega. Olulisim oli vaieldamatult AS Schenkeri maaletoomine ja selle töö pikaajaline juhtimine. Lühema klubistaažiga liikmed said uudisena teada, et 1978. aastal tuli Meelis NSVL rallimeistrivõistlustel VAZ 2101 klassis pronksmedalile.

Klubiliikmed oma hobidest

 

Värske klubiliige Arvo näitas digifotosid omavalmistatud puuskulptuuridest. Puunikerdus on mehe hobiks olnud juba aastakümneid, mistõttu töid on kogunenud rohkesti, ehkki sageli võib algmaterjali leidmisest, sellega sobiliku idee sünni ja valmis kuju teostamiseni kuluda isegi aasta. Enamik teostest on Arvo ära kinkinud, aga nii mõnigi südamelähedasem kaunistab tema kodu tänini.

Huvitaval kombel on sama hobi olnud ka klubi ühel asutajaliikmel ja varasemal pikaaegsel presidendil Urmasel. Kuid erinevalt Arvost, kes võtab oma töö aluseks loodusest leitud konkreetse puidutooriku, on Urmas sobitanud oma teoste tarvis kokku ka erinevaid puiduleide. Kõik klubiliikmed teavad, et Urmasel on ka suur huvi inimkonna sünni- ja arenguloo vastu, mis tänu tema filosoofilisele mõttelaadile, heale sõnaseadmisoskusele ja väledale sulejooksule, on saanud päris mitmeks raamatuks. Veel on Urmas olnud suur reisimees, olgu sõiduvahendiks isiklik auto või viimastel aastakümnetel liinilennuk. Kokku on Urmase jalg astunud koguni 44 erineva riigi pinnale.

Arvo töö

Arvo: Mõeldes tütrele.

Arvo tehtud pink

                                                            Urmas: kuivanud kuusest heledaks neiuks :)

                                                                             Urmas: Harmoonia 1.

                                                                     Urmas: Meis on jälgi eellastest

Kõik Rally Estoniast.

 

Nõmme vanameestel käis külas Rally Estonia võistluste juht ja raamatu Eesti Ralli Ajalugu autor Urmas Roosimaa. Eeloleval suvel, 17.-21. juunil toimub juba kuuendat korda ralli maailmameistrivõistluste etapp Eesti teedel. Selle hooaja eripäraks on see, et pärast kolme aastat hübriidajamiga autodel võistlemist mindi taas tagasi tavapärastele WRC autodele. Nii vabanesid kõik võistkonnad tohututest lisakuludest. Kavas on neli täiesti uut etappi: Kanaari saartel Hispaanias, Lõuna-Ameerikas Paraquais, kolmes riigis - Tšehhis, Austrias ja Saksamaal toimuv Kesk-Euroopa Rally ja 14. etapp Saudi Araabias. Viimatinimetatud etapi korraldajad on endale appi palunud kogenud Eesti kolleegid. Muutunud on ka eelmisel aastal võistlejates nurinat põhjustanud keeruline punktisüsteem, mis etapi võitjat eriti ei soosinud. Nüüd saavad esimesed kolm taas vastavalt 25, 17 ja 15 punkti. Tänavune rehvitarnija on esmakordselt Hankook, mille rehvidega jäädi juba esimesel etapil väga rahule - rehvipurunemisi peaaegu polnudki. Rally Delfi Estonia korraldamisega on võistluspäevadel seotud umbes 3400 inimest, aastaringselt on ametis aga viis tippkorraldajat. Külalise hinnangul peaks kolme aasta möödudes WRC klassis olema uus Eesti rallisõitja. Nimega Robert Virves.

Kriisidega toimetulek Nõmmel

 Meil oli külas Tiit Kruusalu. 

Nõmme linnaosa valitsuse kriisireguleerimise spetsialist Tiit Kruusalu tuli tutvustama ettevalmistusi toimetulekuks kriisiolukorras.

Selleks on loodud mitmed Tallinna kerksuskeskused, mis asuvad peamiselt linnaosavalitsuste hoonetes, kuhu inimesed on harjunud minema, kuid nende võrgustikku on kavas laiendada. Nõmme Linnaosa Kerksuskeskus asub Valdeku 13.

Etümoloogia:

Inglise keeles tähendab resilience "võimet taastuda raskustest või häiringutest". Mõiste resilience juur peitub ladinakeelses terminis resilio, mis tähendab esialgsesse olekusse naasmist või taastumist.[8] Eesti keelde tuli kerksus uudissõnana 2014. aastal toimunud uute sõjandussõnade võistluse tulemusel. Kerksus on mitmetahuline omadus, mis hõlmab nelja dimensiooni: tehnilist, organisatsioonilist, sotsiaalset ja majanduslikku. Kerksuse (ingl resilience) mõiste sai alguse masinaehitusest ja seejärel hakati seda rakendama järk-järgult ka teistes valdkondades. Kerksus on tihedalt seotud haavatavusega. Mõlemad terminid on spetsiifilised sündmuse häiringule, mis tähendab, et süsteem/infrastruktuur/ühiskond võib olla ühe sündmuse suhtes haavatavam või vähem kerkne kui teise sündmuse suhtes. Kerksus rõhutab dünaamilisi omadusi sündmuse-eelses, sündmuse toimumise aegses ja sündmusejärgses faasis.

Tiit Kruusalu loodab luua kerksuskeskuste juurde nn kerksuskeskuse abipunktid ja ühe sellise asukohaks pakkus ta Nõmme Vanameeste Klubi kokkusaamise ruume Kivimäe jaamahoones.

Kriisi olukorras toimetaks siin lisaväljaõpet saanud-saavad inimesed (ta loodab, et osa neist oleks meie klubi liikmed). 

Kerksuskeskustes jagatakse elanikele kriisiolukordades vajalikku teavet ja praktilisi nõuandeid. Keskused pakuvad hädavajalikke teenuseid, sealhulgas tegelevad toidu, joogivee, hügieenitarvete ja kommunikatsioonivahendite organiseerimisega.

Kriisiga toimetulekuks tasub meil olla kursis vastava infoga, mida on piisavalt võimalik leida veebilehtedelt:

www.tallinn.ee/et/kriisiennetus/ohuteavitus-ja-info-kriisis

www.tallinn.ee/et/kriisiennetus/kuidas-tallinn-kriisideks-valmistub

www.kriis.ee, www.olevalmis.ee

https://www.tallinn.ee/et/nomme/nomme-linnaosa-valitsuse-kogukonna-kaasamise-osakond

Kriisireguleerimise spetsialist - Tiit Kruusalu (Nõmme linnaosa haldusterritooriumil hädaolukorraks valmisolekualaste tegevuste planeerimine)

Valdeku 13, III korrus

Tel 645 7343

e-post: tiit.kruusalu@tallinnlv.ee

Vanamehed külas presidendil

 

Uue aasta kuuendal päeval käisid vanamehed visiidil presidendi residentsis Kadriorus. Valdav enamik meist polnud sellest uksest varem sisse astunud. Meie giidiks oli 1996. aastast presidendi kantseleis töötav Katrin Jõgi. Ligi kahe ja poole tunni jooksul õnnestus näha suuremat osa presidendi käsutuses olevaid ruume, kus ta allkirjastab seadusi, kohtub valitsuse ja Eesti riigi kõrgete külalistega. Nõmme vanameestelgi oli rõõm president Alar Karist tervitada ning presidendiga ühispilt teha. Galeriis, kus ripuvad Eesti kõigi presidentide (ja riigivanemate) portreed, veendusid paljunäinud vanamehed taas, et kunstniku kuulus nimi ei taga veel loomutruud portreed presidendist. Kuna külaskäik Kadriorgu sattus kokku riigi jaoks kurva sündmusega, jätsid klubi liikmed oma sissekirjutuse ka president Arnold Rüüteli kaastunderaamatusse.