Reis mere taha

Suvi on rännukire aeg. Ka Nõmme vanameestel lööb see tõbi välja. Ning see oligi põhjus, miks 15 rännuselli leidsid ennast esmaspäeva varahommikul bussist, et kihutada Saaremaale kirge leevendama ja ammuunustatud asju ja kohti üle kaema. Dirigendiks oli seekord Tõnu, kelle juhatusel alustasime saarel Romassaare sadama ja lennuvälja tutvumisega. Arvukatest Saaremaa laeva – ja paadiehituse tehastest tutvusime ühe klaasplastist suurte jahtide ( 40 jalga ja 400000 eur ) tootmisega. Oli väga õpetlik näitamaks millise raske töö ja tingimustega asi toimis. Endiselt kohustuslik Tehumardi lahinguplats ja Sõrve säär ülevaadatud ootas meid majutuskoht - väga mugav Saaremaa Hotell, kus pidasime ka Ülo oskuslikul juhtimisel korraliku pikniku. Õnneks said nii jook kui ka toit õigeaegselt  otsa, nii et järgmisel hommikul kõigil silmad särasid ja oldi valmis rõõmsal meelel reisi jätkama. Alustuseks jäi teele ette Pilguse mõis, kus suur meresõitja F. G. Bellingshausen (1778-1852) sündis ja veetis oma noorpõlve. Pidulas  vangistatud forellikalu vaadanud sõitsime Saaremaa Uussadamat otsima. Peale vähest eksimist Veere sadamasse leidsime ta üles Küdema lahest. Suur asi, ehitatud tühjale kohale, et siia silduks arvukaid ristluslaevu. Kahju, kahju, et  tänavu vist ainult ühte alust oodata. Karu järv oli suures laines ja vaenulikus tuules, mis võttis ka julgematel soovi vette minna. Karu (endises Dejevo ) külas asus teatavasti suurim Vene sõjaväebaas saarel. Saaremaa ühed  vähesed pukktuulikud Anglas olid ilusasti tarastatud ja nende vaatamiseks taheti piletit. Õige kah, sest Angla muuseumi majas oli näha selliseid haruldasi vanaaegseid tõõpinke ja seadmeid, mis võttis ka sealviibinud välisturistide näod ja jutud kadetust täis. Edasi võlus meid 14 saj. Karja Katariina kirik oma lihtsuse ja võimsusega. Rootslaste poolt 1576. aastal õhitud Ordu Maasilinna varemete külastusega ja Orissaares jalgpalliväljaku keskel asuva Aasta Puu kaemisega lõppes meie ringreis Saaremaal. Lahkumise eel külastasime veel Muhu muuseumi Koguva külas ja, et mitte unustada oma naisi kodus, ostsime Liivalt kalapoest hästi lõhnavat kuivatatud soolalesta kingiks kaasa. Kuulsusrikas parvlaev „Jonas“ tõi meid ilma sekeldusteta ilusti mandrile ja  „rõõmus seltskond bussis“ asus koduteele. Saarlaste kombel mönus oli. Täname korraldajat!

Jaak