Pankadest ja Austraaliast

Vana aasta viimasel klubi õhtul külastas meid Londonis töötav audiitorfirma KPMG konsultant Kaie, kes rääkis oma tööst suurte rahvusvaheliste pankade auditeerimisel. Meile selgitati kuidas võrrelda pangandusäri teiste majandustegevustega ja miks tekkis 2008 aastal panganduskriis. Esitluseks oli ettevalmistatud väike eestikeelne slaidiprogramm. Lisaks sellele saime kuulda elust-olust Austraalias ja Londonis. Lisaks said vanamehed vastused erinevatele neid huvitavatele küsimustele.  

Meelis
30.12.15

Kamtšatka vulkaanidest ja elus looduse tekkest

Seekord külastas klubi keemik Rein Veski, kes rääkis oma reisist Kamtšatkale ja rääkis kuidas võis maale tekkida elus loodus. Juttu illustreeris rikkalik pildivalik ja meie jaoks koostatud slaidiprogramm. Samuti näitas külaline kaasatoodud vulkaanilisi kivimeid. Saime teada eestlastest kelle töö ja saatus oli seotud selle vulkaanilise maaga. Külaline tutvustas ka enda koostatud raamatuid ja rääkis lühidalt oma tööelust Eesti turba ajakirjanikuna.

Meelis


Tükike Kamtšatka pinnasest

S

  Nii võis alguse saada meie Maa

Külaline Ukrainast!

Teisipäeval, 15. detsembril osales meie klubiõhtul eksootiline külaline Ukrainast, kiievlane Nikolai Dvornitshenko. Mees on juba 70 aga jätkab oma töömehe teed Ukraina Teaduste Akadeemia Elektrotehnika Instituudis insenerina. Töö teeb meid vabaks ja aitab ka elus püsida.

Elu Ukrainamaal pole just kergete killast, sõda kestab juba 1,5 aastat. Pealinnas Kiievis on peale Maidani ülestõusu lõpetamist olukord rahunenud. Riigil on oma vabalt valitud Raada,
president ja töötav valitsus, kus küll alatihti rusikavõitlust harrastatakse. Ukraina mehed on tulised ja otsekohesed, mitte mõned kirjute sokkidega intelligendi hakatised. Riigiasutused,
ülikoolid, tehased, transport, st. infrastruktuur toimib.Probleem nr. 1 on korruptsioon.
 Nikolai töökohas pole kütet veel sisse lülitatud, eelmise talve võlg veel tasumata. Ruumides on 14 kraadi sooja, mistõttu tööaeg on nii hommikul kui õhtul 1 tund lühendatud, töötasu aga mitte. Nikolai väidab, et teenib ca 2000 grivnat kuus, lisaks samapalju pensioni, milledest küll maksud maha arvatakse. Aga ikkagi: Horosho!. Valuutakurss  1€ ca 25 grivnat.
Tähtis teave otse allikast: nende lemmiktoiduaine SALO, pekk, on kõvasti kallinenud ja maksab juba 2...3€/kg. Pool liitrit vedelikku, mille peale salot haugatakse maksab pisut vähem, pidi aga hää ja krepka olema.
Teravat lõunamaa reisipalavikku  Nikolai meis ei tekitanud, aga pole need ukrainamaa vanamehed nii väetid ja viletsad ühti. Mees jõudis lisaks Tallinnale Stockholmi külastada ja tema tütar koos tütretütrega nädala Rovaniemis Jõuluvanal külas viibida.

Nikolai- vasakult esimene

Valdeko

 

 

LõõtsaVägilased

9.detsembril andsid meile vägeva heategevusliku kontserdi popansambel Lõõtsavägilased Karksist . Ansambli loojaks ja juhendsajaks on muusik Margus Põldsepp Karksi Nuia muusikakoolist. Mängivad kolm samas koolis muusikat õppivat noormeest. Lõõtsavägilased mängisid meile põhiliselt rahvalikke lugusid. Kuulata oli noorusaja laule, mis pani meestel jalad taktilööma ja kaasa laulma. Huvilised said omale ja koju naisele ettemängimiseks  muusikakonserve osta.

 

Kuula ja vaata lisaks...

https://www.youtube.com/watch?v=V62AgjDJiz0
https://www.youtube.com/watch?v=HkKkbnbce98

Tutvumine "KANUT" töödega.

Uudishimulikud vanamehed

Tõesti, tõesti. Kuigi Juku oleks õppinud , seda  Juhan ei oleks ikkagi teadnud, mida paljunäinud  ja –teadnud vanamehed nägid ja kuulsid Konserveerimis- ja digiteerimiskeskuses „KANUT“, mille külastus sai teoks tänu Joelile ja tema seal töötavale sarmikale tütrele Üüve. Kõik väärtuslik, mis on purunenud, kulunud, värskuse kaotanud, roostetanud jne. saavad Kanutis  kuldsete käte ja kuldsete oskuste abil  endise uhke väljanägemise. Näiteks vanameeste silmade all sai mahapillatud  kildudeks purunenud  Nikolai Langebrauni Tallinna portselanikojast  pärit  habras ehtetoos  sellise väljanägemise, mida oleks  väga raske tervestki  eristada. Tõelist huvi pakkusid  vanameestele keskuse kõik tegevused : maalide , mõõbli ja puuskulptuuride restaureerimine, vaipade parandused, metallitööd, vanade arhiividokumentide (paberil ja pärgamendil) digitaliseerimine, portselani värvimine ja rariteetsete esemete parandused ning  muu sarnane , mida saatsid meiepoolsed 

Meie haldjas pr. Hüüve

 
 

Mööblimeister

Metallitööde meister

 
tuhanded  küsimised asjade ja tehnoloogiate  olemuste kohta.

Veelkordne tänu meie vastuvõtjatele ja seletuste andjatele pr. Üüvele ning Joelile – pagana huvitav oli.

 

Lasteaias

1. detsembril olime kutsustud "Midrimaale". Lasteaed korraldas heategevusliku kohviku, kus iga saiakest-koogikest-käsitööasjakest ostes toetasime laste lemmikuid - Tallinna Loomaaias elavaid valgetups-marmosette. Lapsed esitasid toredaid laule ja teenisid meilt pikad aplausid. Me ei hakanud neile rääkima, et nad kasvamisega ei kiirustaks, muidu saavad neist liiga vara meiesugused vanamehed (ega meil midagi ju viga ole, ainult et me ei oska laulda). Ilus lasteaed ja hea algatus oli.

Keeglit mängimas

Seekord otsustasime proovida keeglit. Rae Keeglis oli lõunaaeg rahulik, olime ainult meie. Seetõttu saime rahulikult klubitöötaja nõuandeid kuulata ja harjutada kuulide veeretamist. Peab ütlema et suhteliselt lihtsana näiv mäng on siiski päris keerukas. Ikka kiskus kuulid rajalt maha ja kurikad ei tahtnud langeda. Kuid harjutamine teeb meistriks ja tulemused paranesid iga mänguga. Põnevuse lisamiseks moodustasime kaks võistkonda ning võistlus lõppes sõbralik viigiga.
Õhtul kuulasime klubis Toomase memuaare oma eluteest.

Esmased õpetused keegli mängimiseks

Üks usin õpilane ei saanud keeglitele pihta

Veelkord...

rattasõit ja tubli saun. Sõitsime 2.10. seitsmekesi Tabasallu. Minnes oli tuul, mis iiliti puhus ilmajaama andmeil lausa tormiselt, meile soodus. Päike paistis, tee oli sile ja tempo sobiv. Tagasiteel aga tõusis tee sõidu lõpuosas 40 meetrit kõrgemale ja just neil lõikudel oli tuul vastu. Öeldakse, et mäkketõus pole hull, tuul on, sest mägi saab kunagi otsa, tuul on aga ratturile ju alati vastu. No lõpuks jõudsime sauna, mille Tiit oli sooja pannud juba enne sõitu. Krõbe leil tegi olemise värskeks ja eesruumijutud sujusid lausa paar tundi. Ega me vist rattaretki sel sügisel rohkem ei korralda - ilmateate järgi Soomes sajab juba lund. On aeg tubasemaid tegevusi plaanida.


Männiku korrastatud "sun beach"

Kus on õige tee?



Tabasalu mootorrataste söerada

Ja lõpuks sauna!




Jälle kooli!

Täna oli meil kavas Tallinna Ehituskooli külastus. See sai toimuda tänu praktikakorralduse juhi        pr. Ulvi Noor vastutulelikusele, kes korraldas meile pea 2h ekskursiooni koolimajas. Ja vaatamist jätkus! Koolimaja on tundmatuseni muutunud, võrreldes nõukaaegse kooliga, mida nii mõnigi vanamees oma noorusajast mäletas. Kõik õppetingimused vastavad euronormidele. Euroraha on viinud kooli suurepärasesse vormi. Välja vahetati kõik masinad ja tööriistad. Puidutöökoda sisustavad keerulised programmeeritavad masinad, kuid õpilased õpetaja Arvo Olkkoneni  juhendusel teevad esimesi samme puutöös ikka sae ja peitli abil. Kui vilumus käes, tulevad abiks need masinad. Elektrieriala õpilaste käsutuses on Saksamaalt ostetud stendid, mille abiga saab selgeks nii elekter kui ka automaatika. Ka tütarlastel jätkub koolis tegevust . Meie nähes õpiti parajasti kipsplaadist seina aukude parandamist. Väga suur õpilashuvi on mööblirestauraatori - ja ehitusviimistleja eriala vastu. Õpilaste kasutada on väga hea raamatukogu ja jõusaal.
 Kooli juhtlauseks on
„ Inimene õpib kogu elu“ ja koolis toimub ka täiskasvanute koolitus. Ning mõni mees meie hulgast jäi mõttesse...


Õpetaja ootamine kooli fuajees

Sissejuhatus ekskursioonile

Elektriku õppevahend



Raamatukogu

Restaureerimise õppeklass

 

 

 

Veel liikumist!

24. septembril mängisime jälle discgolfi. Visked sujusid juba paremini ja ilm oli hea, mis hoidis tujugi rõõmsa. Järgmisel päeval, 25. septembril sõitis suuresti sama seltskond ratastel läbi Pääsküla raba Sakku ja tagasi. Läbiti ligi 30 kilomeetrit üsna raskel liivasel ja mitmete tõusudega rajal. Maandusime Meelise sauna, kus juttu jätkus kauemaks. Õhku jäi järgmine rattamatk Kivimäelt Rannamõisa ja sealt Harku kaudu tagasi. Teeme selle loodetavasti juba 2. oktoobril, kui ilma lubab. Aga enne tuleb Ehituskooli külastus. See huvitab paljusid ja sobib ka neile, kellele rattasõit huvi ei paku.

Meelise juurest algas- ja lõppes matk

Väike arupidamine, kuhu sõita?

Uus Männiku supelrand.




Discgolfi harjutamas

16. septembril võtsime mängida discgolfi. Mustamäe männimetsas hüppetorni all on discgolfi rada nüüd täispikkune, pikemgi. Vajalikule 18 korvile on lisaks ehitatud kolm lisarada. Ilm oli kehvapoolne ja osalt selle tõttu piirdusime 18 raja läbimängimisega. Meil on juhendajaks, eestvedajaks ja mängu promojaks kõva golfar Paul Kustala, kes käis suvel USA-s discgolfi maailmameistri võistlustel, tegi seal väga väärika tulemuse ja nüüd hiljuti osales Euroopa karikavõistlustel (Eurotour), kus võitis Senior Grandmaster klassis (60 + vanusegrupp) esikoha, s.t. karika. Võistluses läks arvesse 3 parema võistluse tulemus 7-st. Pauli mänguisu nakkab meile nagu golfikatk ja küllap käime veel sel aastalgi paar korda suurema seltskonnaga mõnel rajal mängimas.

Kaitseliit

8. septembril 2015 käisime Kaitseliidu Tallinna Maleva Nõmme malevkonna territooriumil asuva tagala osakonnas. Siin asub maleva transpordi – ja laomajandus. Tehnikat tutvustas meile tagala ülem major Andres Välli. Ka jagas ta  selgitusi  kaitseliitlaste varustuse kohta ja rääkis kaitseliitlaste tegemistest. Oli huvitav üritus!

Kaitseliidu tegemistega tutvujad

NATO kiivrit proovimas.(šelfi)

Kadriga tutvumas

Seekord viis tee meid Tallinna Trammiparki, huvitusime uutest ühissõidukitest. Juba kevadel, siis kui saabus "Moonika", avaldasime soovi temakesega tutvuda. Kuid meil soovitati oodata sügiseni, siis on depoo ka värskendatud ja uued trammide hooldusseadmed paigas. Nüüd oli õige aeg ja meile tutvustati "Kadrit". Uus moodne tramm jättis kõigile hea mulje, samuti oli huvitav teada saada kuidas uued trammid välja valiti ja kuidas need ehitatud on. Edasi viis meie tee depoosse. Ka siin oli täielik muutus toimunud, kõik värske ja moodne. Tõsi, üks töötuba kus remonditakse vanade trammide käiguosa oli veel "nõukaaegne", kohe tuttav tunne! Lõpuks saime küsida Tallinna ühistranspordist ja muudest selle valdkonna asjadest, ning Vahur Trammipargist andis meile ammendavad vastused.

Meelis 17 sept


Uudishimulikud vanamehed Trammipargis

Hr. Vahuri selgitusi kuulamas

Tramm nagu lennuk

Depoo oli puhas nagu haigla operatsiooni saal.

Vanamehed merelainetel.

7. septembri vihmalubaval varahommikul startisid vanamehed Leppneeme sadama poole.

Seltskonnas oli ka kaks naiskodanikku, mis tekitas teatavat elevust.
Sadamas asuti reisilaevale Wrangö, et sõita Prangli saarele. Samas oli kohal reisijuht Indrek Herman, kes tutvustas päevaplaani (Prangli ja Keri saare vaatamisväärtused).

Pranglil Kelnase sadamas istusime ringi postipaat Helge`le, mille kapten Ivar Piirsaar viis meid tunniga Keri saarele. Ja üllatus... kuivale maale saab vaid väikese mootorpaadiga 4-5 inimest korraga. Saar on väike, kõik servad ühest kohast nähtavad. Lagunenud tuletorn, aga siiski töötav, mõned vene sõjaväest jäänud ilmetud hooned, milles „suvitas”  paar patsiga noormeest koos sülearvutiga. Maasikaks Keri saarel oli Marko Matvere piltide näitus. Pildid joonistas ta oma ümbermaailma reisil. On ikka mõnele andeid antud!Ja siis tagasi Pranglile, kus ootas veoauto GAZ-52, roolis sama laeva kapten Ivar. Sõit läks Lääneotsa külla- kohe sööma pika laua taha, magustoiduks võrratud suitsulestad.Siis lühike jalutuskäik kiriku juurde, mille kõrval väike surnuaed- mälestuskividel tihti ühedsamad rootsipärased perenimed. Kirik on ehitatud 1848 a. ja on praegu täiesti toimiv.  Sõit jätkus läbi kolme küla, kus nägime saare muuseumi,  kena rahvamaja (samas majas koos raamatukogu ja arstiga) põhikooli, tenniseväljakut. Saare põhjatipus üllatas meid kaunis männimets, kus vaatasime 1941 a. hukkunud auriku „Eestirand” mälestuspaika, kus hukkus ligi 3500 Eestist nõukogude armeesse mobiliseeritut teel Kroonlinna.Huvitav on ka see, et saare all on gaasimaardla. Tõesti, 1960- ndatel puuritud puuraugust tuleb senini tundmatut gaasi- süüta vaid tikuga, mida me ka tegime.Nägime, et elu edeneb ka väikesaartel, kus oli näha renoveeritud kodusi ja avalikke hooneidSamuti on asfalteeritud külateed ja sadama ümbrus.

Nagu ikka vanameestega: lõpp hea, kõik hea- parajalt väsinud ja õnnelikult kodus!

Kirjutas Ott ja suur tänu temale selle sõidu korraldamise eest!

Nii see sõit algas

Keri tuletorn



Vaade Keri tuletornist saarele

Marko Matvere piltide näitus Keril

Puhkus Keril

Pidulik lõuna ja suitsulestad

Prangli kirik

Prangli kiriku surnuaed

Prangli kirik

Prangli muuseum

Eestirand mälestuspaik

Prangli gaasimaardla

Mugavusteta ekskursioonibuss