HME - see on rootslastele kuuluv metallitöötlemise firma Tallinnas. Lisaks tehakse mitmesuguseid montaažitöid põhiliselt liftide remondiks vajalike komponentide tootmiseks. Keerulisem töö toimub CNC tööpinkidel, kuid ka veidi vanemaid seadmeid kasutatakse.
Suhteliselt väikese töötajaskonnaga firma tegevjuht hr. Rene Reimer isiklikult võõrustas meie delegatsiooni. Saime entusiastlikult asjatundjalt väga põhjaliku ülevaate moodsatest tehnoloogiatest ja tootmisprotsessi nüanssidest. Kuna meie seas on mõnedki metallitööga kokku puutunud härrasmehi, siis küsimused ei tahtnud kuidagi lõppeda, nii huvitav oli. Äärmiselt hariv külastus.
Meelis
16 november 2016
09 november 2016
Kindral Kurvits
Mis toimus:
Esmaspäeva õhtul ronisid „maarottide“ nahas vanamehed mööda
trappi Eesti Politsei ja Piirivalveameti kõige suurema
ja uhkema mitmeotstarbelise
patrull-laeva „Kindral Kurvits“ pardale. Laev on ehitatud Soomes 2012
aastal ja on varustatud pääste-, tule-, ja reostustõrje seadmetega. Laeva pikkus on 63,9 m,laius
10,2 m ja sügavus 4,2 m ning võib arendada
kiirust 15 sõlme.
Mida nägime:
Meile tuttavat ja ka tundmatut
viimase peal tehnikat ja lahendusi laeva opereerimiseks. Torustikke, juhtmeid, ventiile,
lüliteid, pumpasid ja mootoreid sadade
meetrite ja sadade ühikute kaupa. Kõik säras ja „lõhnas“ puhtuse ning
korrasoleku järgi. Laeval oli kõik vajalik kahenädalase vahikorra pidamiseks: saun,
puhketoad, treenigruumid jm. Kaptenisild – kõige kihvtim paik laevas – oma
arvukate GPS-de, öö- ja termokaameratega ning navigeerimisseadmetega pani ka
vanameeste silmad särama – ikkagi kapteni ja tüürimehe töökoht.
Mida kokkuvõtteks:
Laeva seadmete ja agregaatide
tööd selgitati meile suure
põhjalikkusega, mis andis selgust, et mehed teavad põhjalikult oma laeva ehitust ja toimimist
ning nende suhtumist toidab armastus oma vahva laeva vastu.
Meie arvukad küsimused said
väga konkreetsed ja ilusad vastused. Tunti ka huvi vanameeste tegevuse ja olude vastu – siiralt,
mitte viisakusest.
Tõesti: oldi koheselt valmis
lahendama mistahes juhtumit Eesti
Vabariigi piiril.
06 november 2016
Vanabussinäitusel
Vanameeste nostalgia viis meid seekord Noblessneri Valukotta veteran busse vaatama. Kõik 14 bussi ja mõned taksod olid eriti kaunilt taastatud. Tõsi, paljud olid eesti sõitjatele tundmatud bussimargid, kuid kohalikel teedel sõitnute kohta oli igal mehel oma mälestustest mõni lugu rääkida. Valukoda ise oli samuti insenerikunsti vaatamisväärsus, omaaegsed kõrged, suure sillaavaga konstruktsioonid olid majesteetlikult saledad ja ka tänapäeval harva esinevad. Kokkuvõtteks, oli mida vaadata, hästi korraldatud üritus.
Meelis
6.11.16
Meelis
6.11.16
Vanabussinäitusel
Vanameeste nostalgia viis meid seekord Noblessneri Valukotta veteran busse vaatama. Kõik 14 bussi ja mõned taksod olid eriti kaunilt taastatud. Tõsi, paljud olid eesti sõitjatele tundmatud bussimargid, kuid kohalikel teedel sõitnute kohta oli igal mehel oma mälestustest mõni lugu rääkida. Valukoda ise oli samuti insenerikunsti vaatamisväärsus, omaaegsed kõrged, suure sillaavaga konstruktsioonid olid majesteetlikult saledad ja ka tänapäeval harva esinevad. Kokkuvõtteks, oli mida vaadata, hästi korraldatud üritus.
Meelis
6.11.16
Meelis
6.11.16
19 oktoober 2016
Tartu reis
Seekord viis tee NVK esindajad Tartu Seeniormeeste Klubi 15. aastapäeva üritusele. Kohal oli palju rahvast kogu Eestist ja kohalik linnavõim. Üritus kulges traditsioonilises võtmes, õnnitlused/kõned, kultuuriprogramm, lõuna ja bowlingu turniir. Temperamentsemad said lõunapausil oma tantsuoskuseid näidata. Peo sportliku osa võitis
Viimsi PÜ bowlinguklubi võistkond, meil õnnestus jääda eel-eelviimaseks. Hoolimata sellest oli Kalev Jahnson organiseerinud toreda ürituse, kus päev kulus märkamatult. Tänud Tartu meestele!
18 oktoober 2016
Kohtumine Nõmme Lauluklubiga
Oli järjekordne tore päev. Nõmme
Lauluklubi toimekas president pr. Sirje Koemets tegi ahvatleva ettepaneku viia
meie klubid ühiselt bowlingut mängima, mis lisaks parajalt hasartsele
ajaviitespordile annab võimaluse ka meeldivaks suhtlemiseks. Nii läkski. Meilt
oli osalejaid kümmekond, laulurahvast samuti. Pr. Koemets pidas ümberkukutatud
kurikate üle arvestust ja järjestas meid paremusritta. Meie parim mängija oli Ülo. Tal paistab olema kombeks spordivõistlused "kinni panna" - Toosikannul loopis ta ju viikingikirvest kõigist paremini. Nagu tavaks, said
parimad mängijad ka auhinnad. Külakostiks olid laulurahvalt imemaitsvad
kringlid, meie poolt paar shampanjat. Mitte kohvi- vaid mahlalauas oli mõnusat
ja lõbusat jutustamist. Pakkusime end Lauluklubi harjutustundi aplodeerijateks.
Püüame juba eeloleval pühapäeval selle lubaduse teoks teha. Kahju, et meil pole
võimalust energilisi ja elurõõmsaid lauljaid külla kutsuda. Neid on 110, meid 30 -
meie klubi
ruumid jäävad ahtaks. Ehk mõtleme siiski välja mingi ühistegevuse „neutraalsel pinnal“, nagu seekordki.Urmas
Marss „Kalevi“ magusameistrte juures!
Lõpuks õnnestus vanameestel
„Kalevi“ kommivabrikus rännata ajas tagasi oma lapsepõlve ja sorida oma
mälusoppides otsides sealt välja kõige magusamad mälestused. Sellele aitas
kaasa meie kaasaegne, vaieldamatult oma ala tipptegija, Otto Kubo. Ta rääkis
meile Eesti kondiitritööstuse ajaloost lühidalt järgmist.
Aastal 1806 pani
suhkrupagar Lorenz Caviezel aluse Eesti magusatööstusele. Tema töökoda
valmistas muu hulgas martsipanimaiust, mis mõned aastakümned hiljem saavutasid
kõrge taseme ja laialdase tuntuse uue omaniku Georg Stude šokolaadi- ja
martsipanitööstuses. 20. sajandi alguses tekkis Tallinnasse veel mitu
maiustustevalmistajat, kellest suurimad ja tuntumad olid Kawe, Ginovker,
Brandmann, Riola ja Rudolf Klaussoni šokolaadi ja biskviidivabrik. Pärast sõda
riigistati kõik tööstused ja liideti koos Georg Stude äriga üheks suureks
kondiitriettevõtteks, mis asus Kalamajas Jahu tn.5 Klaussoni vabriku ruumides.
Vabrik sai oma nime, „ Kalev“, konkursil konkureerides nimega „Punane Kompu“.
Peale Pärnu mnt. tehase „Uus Kalev“ käiku laskmist liideti sellega
Karamellivabrik ja „Kalev“. Nii sündis tänane Kalevi šokolaadi- ja
kompvekivabrik ning just seetõttu tähistati tänavu augustis oma 210.
sünnipäeva.
Nägime tänase
vabriku kontoris pisikest osa vabriku muusemi varadest ja tootmistsehhis
ülevaadet kogu tootmisest. Tänased nõudmised ja eeskirjad toidu käitlejale on
nii ranged, et marssisime, riietatult igati normidele vastavalt, üleval
tootmisruumide kohal lae all asuvas selleks ettenähtud koridoris. Vabrik on
tänu suurele norra omanikfirmale, „Orkla“ palju investeerinud uutesse
tootmisliinidesse, kus inimkäsi peaaegu enam ei vajatagi. Lõpetasime oma
ringkäigu degusteerimisega, mis pani kogu ekskursioonile ilusa „magusa punkti“.
Suur tänu, härra Otto Kubo, kelleta poleks seda kõike me näha
saanud!
Johannes
13.10.16.
11 oktoober 2016
Männiku liberajal
Enamikul meist on autojuhistaaži üle 50 aasta ja see tähendab, et meist koolitati auto juhtijad väga ammu. Seepärast oli mõningane huvi vaadata, kuidas tänapäeval juhte koolitatakse. Autosõit OÜ-s saavad õpetust ca 14 000 inimest aastas s.h. lapsed rattakoolitust, kutselised veoautujuhid, algajad ja lõppastme-õppijad, sõdurid, taksojuhid, karistatud roolijoodikud, mootorratta- ja mopeedijuhid liikluseeskirjade koolitust ja sõiduõpet ning alarmsõidukijuhid libedasõidukoolitust. Selle viimasega meie kohalejõudes parajasti Männiku liberajal tegeletigi. Meiegi oleks tahtnud epoga libedaks valatud rajal masinaid keerutada, aga päevakava on koolil väga tihe ja pidime siis piirduma pealtvaatamisega. Meid võõrustanud hr. Priit Tuuna korraldas siiski põnevad ja kasulikud atraktsioonid - katusele veerenud sõiduauto küljeaknast väljaronimise ja 7-kilomeetrise tunnikiirusega "vastu seina sõitmise". Nägime ka mobiilset pimedassõidu simulaatorit, millel saavad öise sõidu eripärast aimu algastmeõppurid.
Üht-teist kasulikku saime seekordsest väljasõidust, et hoida meid eluga kursis.
Üht-teist kasulikku saime seekordsest väljasõidust, et hoida meid eluga kursis.
24 august 2016
Järvakandi Klaasitehases
16. augustil viis meid uudishimu klaastaara valmistamist vaatama. Ott oli vastavad kokkulepped tehasega teinud varakult ja meeste mõõdud saatnud ette, nimelt tehasesse ilma korralike kaitsevahenditeta ei pääse. Ausalt öeldes on päris suur töö organiseerida 15-le vanamehele sobivad turvasaapad, kitlid, prillid jne. Meie senine kogemus näitab, et provintsi tehastes suhtutakse meiesugustesse ekskursantidesse väga hoolivalt. Tutvustus tehase ajaloost, tootmisprotsessidest, klaasitootmise nüanssidest tehti enne tsehhi minekut, seal poleks müra tõttu see õnnestunud. Tehas ise on suhteliselt moodne ja parajalt automatiseeritud, meeldiv vaadata. Meie silmaring igal juhul avardus klaasi ja taara osas.
Et saada pilt ka klaasitootmise ajaloost külastasime ka kohalikku klaasi muuseumi. Giidi juhatusel tehti ekskurss Eesti klaasitootmise ajalukku. Huvitav on mõelda kuidas sajandeid tagasi osati klaasi sulatada ja töödelda, milliseid töövõtteid kasutati. Igati hariv nüanss kohalikust ajaloost.
11 august 2016
Reis mere taha
Suvi on rännukire aeg. Ka
Nõmme vanameestel lööb see tõbi välja. Ning see oligi põhjus, miks 15
rännuselli leidsid ennast esmaspäeva varahommikul bussist, et kihutada
Saaremaale kirge leevendama ja ammuunustatud asju ja kohti üle kaema. Dirigendiks
oli seekord Tõnu, kelle juhatusel alustasime saarel Romassaare sadama ja
lennuvälja tutvumisega. Arvukatest Saaremaa laeva – ja paadiehituse tehastest
tutvusime ühe klaasplastist suurte jahtide ( 40 jalga ja 400000 eur )
tootmisega. Oli väga õpetlik näitamaks millise raske töö ja tingimustega asi
toimis. Endiselt kohustuslik Tehumardi lahinguplats ja Sõrve säär ülevaadatud
ootas meid majutuskoht - väga mugav Saaremaa Hotell, kus pidasime ka Ülo
oskuslikul juhtimisel korraliku pikniku. Õnneks said nii jook kui ka toit
õigeaegselt otsa, nii et järgmisel
hommikul kõigil silmad särasid ja oldi valmis rõõmsal meelel reisi jätkama. Alustuseks
jäi teele ette Pilguse mõis, kus suur meresõitja F. G. Bellingshausen
(1778-1852) sündis ja veetis oma noorpõlve. Pidulas vangistatud forellikalu vaadanud sõitsime
Saaremaa Uussadamat otsima. Peale vähest eksimist Veere sadamasse leidsime ta
üles Küdema lahest. Suur asi, ehitatud tühjale kohale, et siia silduks arvukaid
ristluslaevu. Kahju, kahju, et tänavu
vist ainult ühte alust oodata. Karu järv oli suures laines ja vaenulikus
tuules, mis võttis ka julgematel soovi vette minna. Karu (endises Dejevo )
külas asus teatavasti suurim Vene sõjaväebaas saarel. Saaremaa ühed vähesed pukktuulikud Anglas olid ilusasti tarastatud
ja nende vaatamiseks taheti piletit. Õige kah, sest Angla muuseumi majas oli
näha selliseid haruldasi vanaaegseid tõõpinke ja seadmeid, mis võttis ka
sealviibinud välisturistide näod ja jutud kadetust täis. Edasi võlus meid 14
saj. Karja Katariina kirik oma lihtsuse ja võimsusega. Rootslaste poolt 1576.
aastal õhitud Ordu Maasilinna varemete külastusega ja Orissaares
jalgpalliväljaku keskel asuva Aasta Puu kaemisega lõppes meie ringreis
Saaremaal. Lahkumise eel külastasime veel Muhu muuseumi Koguva külas ja, et
mitte unustada oma naisi kodus, ostsime Liivalt kalapoest hästi lõhnavat kuivatatud
soolalesta kingiks kaasa. Kuulsusrikas parvlaev „Jonas“ tõi meid ilma
sekeldusteta ilusti mandrile ja „rõõmus
seltskond bussis“ asus koduteele. Saarlaste kombel mönus oli. Täname korraldajat!
Jaak
Jaak
29 juuli 2016
Selle suve kalasupi päev
12. juulil tegi Ülo meile jälle mõnusa üllatuse - korraldas kalapäeva Pirita jõe kaldal. Et päev oli tõeliselt mõnus ja huvitav, siis kontrollis Johannes, et kas eelmise aasta kalapäeva jutule siin blogis midagi lisada on vaja ja leidis, et laisa inimesena ta uut kirjutist ei tee, kopeerib siia eelmise aasta jutu. Siin see on:
Teisipäevane klubi üritus oli välja kuulutatud kui kala päev Pirita jõe ääres. No jah! Eks meieealised mäletavad kõik neid neljapäevaseid kala päevi, mis olid üleriigiliselt kehtestatud riikliku toitlustusprogrammi täitmiseks. Siis sööklatest möödudes läks samm tahtmatult pikemaks.
Selle suve suurüllatuse tegi meile Ülo, kes oli selle kala päeva idee autor ja korraldaja. Selleks, et üllatus mõjuks ikka üllatusena ta seda palju ei reklaaminud. Nii avastasimegi end Pirita jõekäärust vuliseva vee piiril asuvast suveköögist, kus meie võõrustaja oli meile valmistanud imehead kalaroad. Peale heatahtliku mõnusa matsutamise kuulsime veel, et jaapanlased avaldavad oma tänu kokale luristamisega ja mis vahe on kalasupil ja uhhaal.
Kokkulepe ilmavanaga pidas ka seekord, päev läbi päikesepaistet pole ta viimasel ajal saanud lubada, nüüd sai. Tänan, Ülo, meeldiva elamuse eest!
Johannes
Lisada võiks siiski, et Ülot tasub rohkemgi tänada. Sai vist ju uuele traditsioonile algus pandud.
19 juuni 2016
Toosikannu 2016 a.
Meeldivalt ilusa ilma ja 100 osavõtjaga 8 klubist Eestimaa eri paigust, peeti Raplamaal, Toosikannul 15. juunil eakate meeste klubide kokkutulekut. Korraldajaks sedapuhku Nõmme Vanameeste Klubi. Ürituse õnnestumiseks oli kaasatud rahvatantsijad, meditsiinibrigaad, fotograafid ja reporterid.
Kokkutulek algas rivistusega, Eesti lipu heiskamisega ja laulu Eesti Lipp esitamisega, mille järel NVK esimees Urmas Lepik kuulutas kokkutuleku avatuks. Mälestuseks tehti ka ühispilt. Järgneva sportliku osaga haarati kogu sajaliikmeline meestevägi, kes võistlejatena, kes kohtunikena ja suurim osa kaasaelajatena. Mõõtu võeti discgolfis, laskmises, viikingi kirve viskamises ja vibulaskmises. Iga spordiala kolme paremat autasustati medalitega ja klubisid diplomitega, lisaks osavõtjate tunnustus ja mürisevad kiiduavaldused.
Kirveviskamises tegi puhta töö Ülo Härmaorg Nõmme Vanameeste Klubist, laskmises läks esikoht jagamisele Viimsi võistkonna Jakob Kivisaare ning Rein Valkna ja Kristiine võitkonna
Kaljo Kukk ning Heldur Rand vahel, disgolfis oli osavam Tartu võistkond Jüri Erm ning Kalev Hirnat, vibulaskmises täpseim Tõnu Melsas Tartu võistkonnast.
Päeva oodatuim osa - lõunasöök, aitas võistluspinge ilusti maha võtta ja edasi mindi vestlusringiga. Urmas Lepik käsitles maakera kliima muutusi ja Postimehe toimetaja Marti Aavik tutvustas rahvaste rände probleeme ning pagulaste temaatikat. Ettekanded tekitasid elavat vastukaja ja ohtraid sõnavõtte.
Meeldivaks üllatuseks meie suurepärasele seltskonnale jooksid esinemislavale noored rahvatantsijad ansamblist Sõprus. Ott Kurrikoff NVK-st oli oma tütre Agne ( teada-tuntud rahvatantsupedagoog) abil oma õpilaste seast valinud parimad esinejad parima kavaga tegemaks rõõmsaks ka kõige ükskõiksema vana mehe hinge. Tantsimas oli ka pr. Agne tütar, seega siin oli mängus lausa kolm põlvkonda. Järgnevad lõõtsa- ja kitarrimeeste hoogsad lood viisid meie julged ning auväärsed mehed tantsupõrandale. Tugevat tunnustust väärib NVK-i grand old man Kalev Rannala oma noorusliku 88 aastaga ja elegantsete tantsupoognatega. Kalevi partneriks oli verinoor esmaabibrigaadi halastajaõde. Igal juhul Kalev abi ei vajanud.
Üritus päädis lõpurivistusega, Urmas Lepik kuulutas kokkutuleku lõppenuks. 2017. aasta üle-eestilise kokkutuleku korraldamise au usaldati Kehtna klubile.
PS. Lisan tavaosaleja kiituse ja tunnustuse korraldajatele NVK-st, eriti Urmas Lepikule, Jaak Sal-Sallerile, Tiit Luigale ja veel paljudele tublidele abilistele.
26 mai 2016
Klubide kevadkokkutulek
Eelmisel aastal pidasime kokkutulekut Vabadusvõitluse muuseumis. Oli plaanis istutada sel puhul tamm, aga mitmetel põhjustel jäi see tegemata. Nüüd võtsid Tartu klubi mehed teema üles ja kutsusid klubisid kevadkokkutulekule. Kohal oli kuus klubi. Ostsime tamme ja lasime valmistada roostevabaterasest sildi ning seitsmekesi sõitsime kohale. Laulsime lipulaulu, istutasime kollektiivselt tamme, sõime traditsioonilise tassikese hernesuppi, kuulasime muuseumi asutaja jõulist elulugu ja arutasime suvise kokkutuleku teemat. Loodame 15.06.16. kohtuda Toosikannul kümnekonna klubi meestega ja veeta meeldiva vanameestepäeva.
23 mai 2016
Näkialliku tööriistamuuseumis
Selle kevade 17. mail külastasime Kuusalu vallas, Kupu
külas, Näkialliku talus paiknevat tööriista muuseumi. Muuseumi kogud, (üle 60
tuhande eseme), koosnevad valdavalt terase töötlemise tööriistadest viimase
paari sajandi lõikes. Meie klubi peamiselt tehnika kallakuga meestele pakkus
ekspositsioon elavat huvi, mis kiskus välja isiklikke mälestusi ja kogemusi oma
tööde ja tegemiste ajast. Lahendamata jäi huvitava kahepoolse patentvõtme
kasutamise saladus, hoolimata meie arvukast ekspertide kohal olekust ja
fantaasiast.
Museaalide hulgas oli ka haruldasi ja huvitavaid eksponaate nagu viimasest
ilmasõjast pärinevaid eesti, vene ja saksa mundrid, relvad ja dokumendid.
15 mai 2016
Külaliseks oli veteran-triatlonist Aado Liblikmann
10.mail kuulasime hr.Aado Liblikmanni vestlust oma
sporditeest,mis kestab siiani,olles 80-aastane.
Spordiga hakkas tegelema 13 aastaselt jalgrattasõidu ja
kiiruisutamisega..1950.aastal astus Liblikmann Tallinna Polütehnikumi, tollase
nimega Tallinna Elektromehaanika Tehnikum, kus hakkas tegelema
kergejõustikuga ja tuntud kergejõustiku treener Olav Karikoski
juhendamisel.
1987.aastal tegi esimese triatloni,nüüdseks on tal üle 200
triatloni.Alates 1990.a. on Aado Liblikmann osalenud kõikidel EMidel.
Medalei ja karikaid on Liblikmannide kodu
täis,väärtuslikum on esimena EMi hõbe ning 2002.aasta
maailmamängude kuld.
02 mai 2016
Külas Rae valla Memme-taadi klubil
Kutse külastada Memme-taadi klubi saime juba ammu. Püüdsime siis oma laulumeeste ansambli külaskäigu ajaks häälde seada, aga ei õnnestunud. Nii juhtuski, et olime seitsmekesi vaid tubli aplausikomando. Aga Rae rahvas oli sellele vaatamata väga mõnus ja sõbralik. Teised külalised - Viimsi PÜ laulu ja tantsurahvas - laulsid ilusa heleda häälega ja tantsisid kergejalgselt. Rae klubi ansambel pakkus sama head kunstilist esitust. Meie nautisime ja plaksutasime. Julgemad said ka mõned valsid keerutatud.
Lubasime, et kui klubina kasvame ka suureks nagu Rae klubi on, siis kutsume neid vastukülaskäigule.
Lubasime, et kui klubina kasvame ka suureks nagu Rae klubi on, siis kutsume neid vastukülaskäigule.
21 aprill 2016
Kuidas laser metalli lõikab?
Sellest rääkis meile FINEST STEEL AS juhataja oma Saue uue kontori nõupidamiste ruumis. Vähe sellest, kuulsime ja hiljem nägime kuidas toimub erinevatest metallist toorikute lõikamine veega ja gaasilõikuritega. Ka moodsaid painutuspinke sai näha. Kõik seadmed on tehnika viimane sõna ehk arvutijuhtimisega, mõnele masinale inimene söödab vaid materjali ette ja pakib valmistoodangut. Kõige muljetavaldavamad olid kavalad laserlõikurid, mis lõikavad erineva kujuga torudest eriti keerulisi detaile. Olgugi et tootmine paiknes vanades tootmishoonetes, jättis ettevõtmine vägagi kaasaegse mulje.
21.04.16
21.04.16
20 aprill 2016
Malmerk'i külastamine
Teisipäeval, 5.aprillil oli meil Malmerki päev.
Malmerk kontsern tegeleb ehituskonstruktsioonide, fassaadikatete, erinevate avatäidete ning nende tarvikute tootmise, paigaldamise ja turustamisega. AS Malmerk tegeleb halduse ja kinnisvara arendusega. Tutvusime tütarettevõtete AS Malmerk Fassaadid ning AS Klaasmerk'iga ja eraldiseisva Inlook Color OÜ'ga.
Inlook Color OÜ on spetsialiseerunud ainult ühele tegevusele – alumiiniumtoodete pulbervärvimisele, kusjuures värvipulber pihustatakse elektriväljas värvitavale detailile. Huvitav oli vaadata kaasaegset värvimistehnoloogiat ja tõdeda tulemuse head kvaliteeti. Firma põhiline toodang läheb ekspordiks.
AS Malmerk Fassaadid on spetsialiseerunud mitmesuguste alumiiniumprofiilist klaasfassaadide tootmisele. Nende toodangut leidub paljudel uusehitustel nii meil kui raja taga.
AS Klaasmerk toodab erinevaid klaaspakette, milledest koostatakse aknaid. Samuti valmistatakse mitmesuguseid ehitusdetaile, mis seotud klaasiga (uksed, lükandsüsteemid, klaasprofiilseinad, mimesuguse kuju ja avadega klaasid, dekoratiivklaasid jne.).
Vanameeste klubi hea traditsioon tutvuda erinevate Eesti ettevõtetega andis jällegi kinnitust, et meie maal tehakse head tööd ja tulemused on Euroopas konkurentsivõimelised.
Malmerk kontsern tegeleb ehituskonstruktsioonide, fassaadikatete, erinevate avatäidete ning nende tarvikute tootmise, paigaldamise ja turustamisega. AS Malmerk tegeleb halduse ja kinnisvara arendusega. Tutvusime tütarettevõtete AS Malmerk Fassaadid ning AS Klaasmerk'iga ja eraldiseisva Inlook Color OÜ'ga.
Inlook Color OÜ on spetsialiseerunud ainult ühele tegevusele – alumiiniumtoodete pulbervärvimisele, kusjuures värvipulber pihustatakse elektriväljas värvitavale detailile. Huvitav oli vaadata kaasaegset värvimistehnoloogiat ja tõdeda tulemuse head kvaliteeti. Firma põhiline toodang läheb ekspordiks.
AS Malmerk Fassaadid on spetsialiseerunud mitmesuguste alumiiniumprofiilist klaasfassaadide tootmisele. Nende toodangut leidub paljudel uusehitustel nii meil kui raja taga.
AS Klaasmerk toodab erinevaid klaaspakette, milledest koostatakse aknaid. Samuti valmistatakse mitmesuguseid ehitusdetaile, mis seotud klaasiga (uksed, lükandsüsteemid, klaasprofiilseinad, mimesuguse kuju ja avadega klaasid, dekoratiivklaasid jne.).
Vanameeste klubi hea traditsioon tutvuda erinevate Eesti ettevõtetega andis jällegi kinnitust, et meie maal tehakse head tööd ja tulemused on Euroopas konkurentsivõimelised.
Tellimine:
Postitused (Atom)