oli järjekordse esineja teema.
Esinejaks hr. Peep Sõber,
matamaatika ja füüsika õpetaja, vaimuelu aktivist, organisaator ja kirjastaja.
Tegelenud paljude temaatikatega. Seega – igati sobiv inimene seletamaks
segaseid asju.
Saime lohutuseks teada, et
võibolla miskit siiski jätkub peale seda, kui meie keha mulda või tulle
pannakse. On ju teispoolsusesse sattunutel ja sealt tagasi pöörduda
õnnestunutel omapäraseid tähelepanekuid, kus nende hing justkui eralduks kehast
ja vaatleks iseend ja mahajääjaid kusagilt kõrgelt.
Igal juhul olevat mõistlik
suuremad pooleli olevad asjad enne ära teha, kui saad kutse, millest keelduda
pole enam võimalik. Vastasel juhul hakkad kodukäijaks ja kellele seda
kummitamist siis vaja on.
11 juuni 2013
28 mai 2013
Vanamehed Sauel.
21 mai 2013
Vanameeste kokkutulek Viljandis
Pillilood kuulatud, tantsud vaadatud ja toostid tehtud ning Viljandi vanaemad meie Tõnu poolt lauluga ära tervitatud, mindi õue proovima, kelle käsi vähem väriseb. Siin panid meie mehed noole loopimise võistluse kinni. Auhindade jagamine lükati piduliku lõunasöögi peale, sest ootamas oli maavanema vastuvõtt.
Sündmuse tähtsuse rõhutamiseks oli maavanem kaela riputanud oma kahekilose puhtast hõbedast ametiketi. Kiitis loomulikult oma maad ja rahvast, ei jätnud mainimata sedagi, et isegi president on mulk. Märkis uhkusega, et just siin mõeldi välja Vilandi Folk ja aeti see tasapisi hästi suureks. Just siin toimub kaheksakümne viie aastase traditsiooniga ümber Viljandi järve jooks. Just siin valmistati maailma suurim tikk (6 m), mille põlema tõmbamiseks tuli treileri abi kasutada. Kahjuks jäi see hiigeltikk neil viimaseks, nüüd tehakse tikuvabrikus vaid teeküünlaid.
Maavanema juurest lahkumisel haakis meid enesele sappa kohalik giid. Teekond läbi lossimägede ja vanalinna suundus esindusrestorani EVE, kus läks veel kord kõnede pidamiseks ja kinkide ning auhindade jagamiseks. Meie mees Johannes lahkus siit kuldse kujuga, medaleid, diplomeid ja sooje käepigistusi jätkus teistelegi. Ühislaulmisega pandi meeleolukale üritusele punkt.
Kokkutulek oli suurejooneline. Viljandi inimeste kõrval, tundus, oli ürituse õnnestumisel oma osa ka Tartu klubil. Tekkis paratamatult küsimus, et kui tuleb meie kord midagi taolist korraldada, siis...?
Järgmisel päeval võtsime suuna veelgi rohkem lõuna poole Karksi-Nuiasse, kus kauni looduse keskel laiub kunagise Eesti Põllumajandustehnika hoonestu. Selle Vene aegse pärandi tuumikust on energiline arendusdirektor Arne Tae vorminud korraliku firma Nuia PMT AS, kes teeb ainsana Eestis hüdrosilindreid. See on vajalik kaup paljudele masinaehitajatele nii siin kui kaugemal. Töö on täpne ja loominguline, sest igale tellijale tuleb konstrueerida just temale sobiv toode. Firmal läheb ilmselt hästi, sest veel sel aastal võetakse ette laienemine. Probleemiks on vähegi asisema tööjõu vähesus, kuna haridussüsteem väljutab tegelasi, kes ettevõtja poolt vaadatuna on lihtsalt mööda haritud.
Teel Elvasse keerasime teelt kõrvale Taagepera lossi vaatama. Kuuldavasti on see väga populaarne pulmapidude korraldamise koht. Loss on tõesti kaunis, kuid vanameestel pulmapidusi ette näha ei olnud ja peale lossiga tutvumist jätkus meie reis.
Järgnevalt tüüris bussijuht Paul meid Elva mändide alla. Siin harjutasime natuke ketasgolfi, sest mine tea, millal seda oskust võib vaja minna.
Sellega ei olnud meie tuur veel lõppenud, kuna ees ootas veel Lõhavere linnamägi. Suure-Jaani linna vahelt leidsime lahke näitsiku, kes meid padrikusse peitunud linnamäe juurde eskortis. Siin, linnamäe lähedal mõhnastikul avati 1969. aastal omanäoline kristallide kogumikku meenutav monument (tehtud kohalikust graniidist) Sakalamaa kaitsjatele (autor arhitekt Ülo Stöör).
Sellega oli kahepäevane ringsõit mööda kevadiselt tärkavat Eestimaad läbi. Jääb veel vaid tänada viljandlasi suurepärase vastuvõtu eest, meie mehi Tiitu, Johannest ja Jaaku korraldusliku töö eest ning Pauli juhtival kohal bussi rooli taga.
kirjutas Rein
06 mai 2013
Teeme Ära 2013
Tegime puhtaks Kivimäe jaama
ümbruse ja raudtee ääred jaamast Pääsküla poole. Sama piirkonda puhastasime ka möödunud aastal, kuid kuna
tegemist on käidava kohaga, siis pudeneb üht-teist koristamisväärset ikkagi
juurde. Siiski oli sodi seekord tunduvalt vähem kui eelmisel korral. Järelikult
on Eestimaa puhtana hoidmine kunagi täiesti võimalik.
Üht peab Kivimäe kandi elanikele
siiski ütlema, et nad oma koerte tagant koristama just ei kipu. Loodus saab sellise saastaga muidugi hakkama,
kuid enne kui muru selle katta jõuab, on kole vaateväli tükk aega kõigi silme
ees.
Lõime läikima ka oma jaamahoone
aknad, misjärel võisime teenitult asuda talgu pruukosti kallale. Selleks ajaks
ilmus kusagilt välja ajakirjandus, et väsinuid kuid rahulolevaid vanamehi pildi
peale püüda.
Teeme Ära on praegu kõige suurem
ettevõtmine, mis kord aastas Eestimaast üle käib. Kui sama malli järgi saaks
ära tehtud riigi pidamise reform, siis oleks korda saadetud tõeliselt SUUR
TEGU.
Kirjutas Rein
24 aprill 2013
Euroopa Liidu Majas
23.aprillil olid vanamehed kutsutud Euroopa Liidu Majja
Tallinnas. Põhjust andis mõõdunud
suvel, täpsemalt 2.-5. augustil, osa võtmine suurest Euroopa noorte ja vanameeste ning Kohila Reumaliidu daamide
ühisest väga meeldejäävast MTÜ HeadEst projektist „The Story of My Life“. Nüüd
on see projekt üheks nominendiks Euroopa Kodanike aasta 2013 puhul
korraldataval konkursil. Kohal olid ka veetlevad naised Kohilst, keda oli siiras
heameel näha. Projekti vedajad HeadEst`ist oma sõnavõtus kinnitasid, et
vanameeste ja reumaliidu daamide osavõtt andis sellele projektile õige sisu.
Edasi kõneles Euroopa komisjonist härra Erki Bahovski, kes
andis ülevaate Europopa Ombutsmanni
tegevusest ning võimalustest põõrduda
küsimuste ja ettepanekutega otse ombutsmanni poole e-maili aadressil eptallinn@europarl.europa.eu.
Interaktiivsel debatil
Brüsselis kodanike aasta 2013 raames
sai sõna ka Rainer Nõlvak,"Teeme Ära!" eestvedajana nüüd juba kogu
maailmas.
kirjutas Jaak
24 märts 2013
Miljonite raamatute keskel
Vanameeste seekordne huvi objektiks oli Rahvusraamatukogu. Kõik on sealt mööda käinud, paljud sisse astunud, kuid tagatubades polnud meist seni keegi viibinud.
Hakatuseks andis haldusdirektor Mati Kibin ülevaate raamatukogu hoone vaevalisest saamisloost. Alustati ju Vene ajal ja valmis saadi aastaid hiljem juba Eesti ajal. Praeguseks ajaks on mõnigi asi mitmeid kordi ümber tehtud. Ikka eesmärgiga saada hakkama väiksemate halduskuludega ja vähema arvu inimestega.
Väliselt mõneti kindlust meenutav koloss on seestpoolt väga avar ja õhuline. Täidetud lugematute ruumikate lugemissaalidega ja hoidlatega. Saime teada, et raamat on küllaltki õrn asi. Tahab enda ümber parajat temperatuuri ja parajalt niiskust. Selle saavutamiseks on keldrikorrustel tehase sisseseadet meenutavad kogukad kliimaseadmed.
Saime põhjaliku ülevaate sellest väärikast majast, kuhu talletatakse kõik eesti keeles ja ka välismaal Eesti kohta ilmuv kirjavara. Nii mõnigi vanamees leidis, et peaks lugejaks hakkama ja neist 3,6st miljonist raamatust jõudumööda mõned ette võtma.
Me kõik täname Jaaku, kelle lobitöö meid sellesse majja tõi.
21 märts 2013
Tellimine:
Postitused (Atom)