KÜÜNLAPÄEVAST VASTLAPÄEVANI

"Idakaar lööb õhetama, päike pistab oma nina lumeteki alt välja. Tõuseb, ringutab ja hingab maale sooja hingust. Veel tunnike hiljem on kollane päikeseketas kerkinud õige veidi kõrgemale, enam kõrgemale ta praegu ei tõusegi. Just nii kõrgele, et paistab otse silma sisse hommikusele kõmpijale, poeb sisse maja aknast, äratab gripiviiruse käes vaevlevad lapsed ja kõneleb: „Pidage vastu, vastlapäevast lihavõteteni on vaid nelikümmend päeva ....“
Nii ilusasti kirjutab üks loodusenaine.
Jüst küünlapäev oli see viimnepäev ühele meie klubi liikmele. Lahkus RANDU TALI, kes alles septembris osales meie tegemistes. Ta oli mees, kes kunagi ei kurtnud oma tervise pärast. Tähelepanelik vaataja märkas, et alati särasilmse Randu silmis ei olnud seda sära, mis mõni aeg tagasi. Kahjuks on meil veel palju haigusi, mille vastu tänapäeva meditsiin on jõuetu. Käisime 8.02. ka Keila kirikus Randut saatmas ta viimsel teekonnal ja sellele järgnenud peiedel.
Vastlapäev langeb kokku alati meie klubi „tööpäevaga“ ! Tähistasime seda traditsiooniliselt liulaskmisega Mustamäe lumepargis ja sellele järgneval lõunal kohvikus Lepido. Seekord oli taadirivi üsna pikk, et kihutada meile võõrapärase nimega snowtubingu rajal. Meie vanamehed lasid mäest alla, saatmaks noorte daamide imestunud pilgud, kes olid oma kollektiiviga tulnud vastlaliugu tegema. Nemad koostasid pikad „rongid“ ja hirmu peletamiseks kiljusid kõvasti. Tund liumäel oli piisav, et tekitada söögiisu ja suundusimegi kohvikusse, kus sõime hernesuppi ja kohapeal küpsetatud vastlakukleid. Peale kehakinnitamist läksime kõik see mees klubisse, et mälestada Randot, kellega aasta eest koos liugu lastud sai.

Kirjutas Johannes

Kogu tõde kohvist

Meie, kohvijoojate, juures käis külas asjatundja, kes selle üleilmselt levinud joogi kohta palju uut ja huvitavat pajatas. Näiteks, et käibe poolest olevat kohvi nafta järel teisel kohal maailmas, ja et soomlased kui suurimad kohvijoojad larbivad endile sisse 12-13 kg kohvi inimese kohta aastas. Eestil oma 4 kg tarbega on siin tükk maad edenemise ruumi.
Kogu hullus sai alguse Etioopiast Kaffa külast, sealt siis ka kohvi nimi. Parim kohv pidavat pärinema Jamaicalt. Kuid, kes tahab kohvist kõik 900 maitsenüanssi kätte saada, peab üksjagu vaeva nägema. Võta head sorti oad, rösti need 900º C juures 20-30 minutit, siis jahvata parajalt  peeneks ja lõpuks vala 90º C veega üle. Arvatavasti pead veel mõned võlusõnad peale lugema.

Head kohvitamist!

Kirjutas Rein 

Imettegevad aparaadid

 

Ülikõrgsageduslikke vibratsioone genereerivad aparaadid – nii nimetati asjandusi, mida järjekordne külaline meie klubilistele näha ja käega katsuda tõi. Seadmed väljutavad sagedusi, mis jäävad taskutelefoni ja mikrolaine ahju sageduste vahele. Pidavat mõjuma hästi õige paljude hädade puhul.

Vanameestel hädadest puudu ei tule ja nõnda pakkus Madis end kohe katsejäneseks. Saigi ühe viguri mõneks ajaks enese kätte proovida. Kuid kui häda on pikalt kestnud, ei siis paukselt temast lahti saa.

Pakuti veel paarikümmet peale määritavat ravimit. Samuti lugematute vaevuste vastu. Kui hästi kõvasti uskuda, siis võib-olla aitavadki, sest usul on teadupärast väga suur jõud.

 Kirjutas Rein

 

Aastalõpu tähistamine.

Pidulik jõululõuna

 

toimus seekord von Glehni pubis. Kohal oli 23 vanameest, kõik ühispildi tegemise puhuks end pidulikuks vuntsinud. Vaevalt olid vanamehed jõudnud Urmase aastat kokku võtva kõne kinnituseks   mõned toostid välja hõigata kui Johannese järel sammusid püünele viis lauljat-pillimeest. Peo veel pidulikum osa võis alata. Peagi segunesid vanamehed ja külalised üheks, kus Priit tõmmati lauljate sekka ja Arvo algatas külaliste tantsitamise. Ühislaulu jagus pikemaks, kuigi aeg-ajalt kippus sõnadest puudu tulema. Puudu ei tulnud aga kinkidest mida väga Johannese moodi Jõuluvana kõikidele jagas. Korraliku koolilapse kombel luges Madis kõigi eest Jõuluvanale oma tehtud luuletuse, mis väärib ka siin esitlemist.

 

Kirjutas Rein

 

Kes seal tatsub lörtsi sees?

See on Nõmme vanamees.
Miks ta tatsub lörtsi sees?
Klubi tee on jalge ees.

 

Miks ta läheb klubisse,
aga mitte pubisse.
Pubis ainult baarimees,
aga klubis sõbrad ees.

 

Meenutada võib seal naisi,
oma tööd ja põllul maisi.
Kõike, mis on elus nähtud
seda ka, mis ise tehtud.

 

Räägi kuidas mäletad,
isegi , kui valetad!
Kõigil meil on vana pea,
meeles nagunii ei pea.

Kirjutas Madis

Külas Kuimetsa rahvamajas

18.12.12

.

Külas oli astronoom Tõnu Viik.

Paremat teadlast ,kui Tõnu Viik (muuseas, kelle sünnipäev on 12.12) rääkimast vanameestele kohe „saabuvast“ maailmalõpust , ei oleks Eestimaalt naljalt leida. Kuigi jututeemaks oli elu võimalikkusest meie päikesesüsteemi  naaberplaneetidel, saime kindla vastuse , et maailma lõppu ei ole lähemal ajal küll oodata.Sammuti ei ole saladuslik suur taevakivi Nibiru ja planeetide rivistus veel  meid kollitamas.Kena,et võime koos edasi siblida siin maamunal . Tõnu Viik andis vanameestele teadmisi planeetidel valitsevast “kliimast“ , nende masside tihedusest, vee oleku  võimalustest, nende atmosfääride koostisest ja olemasolust - mis kõik kokku annaksid eeldusi eluks meie päikesesüsteemis. Lahti sai seletatud , mida annab nn.albeedo-peegelduva ja langeva valguse suhe-planeetide pinna iseloomustamuseks, Marsi kanalid ja „polaarmütsid“, Saturni rõngad, Venuse süsihappegaasi ja lämmastikurikas atmosfär, Jupiteri pinna madalast temperatuurist tingitud  kondenseerunud ammoniaagi tilgakesed, tema väga huvitavatest kaaslastest(Io,Europa,Ganymedes ja Callisto), Merkuur, mis on Päikese poole põõratud alati ühe küljega ,  millel on talumatu kuumus ja teisel küljel kohutav igiöö.Ka Päike ja Kuu said  oma sisuka osa.

Väga huvitava kohtumise lõpetas aeg.Meie külalist ootas  bussisõit läbi lumise Eestimaa ja kodu Tõravere.

Siinkohal veelkordne kummardus ja suured tänud astronoom Tõnu Viigile väga huvitava ettekande eest  ja sõitmaks spetsiaalselt Tõraverest Nõmme Vanameeste Klubisse teadmiste jägamiseks elu võimalustest Päikesessüsteemis ja tsivilatsiooni kestvusest Maal. Saime  ka küllakutse külastada Tõravere obsevatooriumi, et oma silmaga uurida täiendavalt taevalaotust ja planeete..

kirjutas Jaak

Normas

Vanameeste uudishimu on lõputu. Seepärast võtsime otsemaid vastu Endli pakkumise, et ta võib meid oma kunagisse tööpaika sisse rääkida. Mõeldud, tehtud. Me kõik täname Endlit selle eest.
Juba sügaval vene ajal alustas Norma arvukate muude asjade kõrval ohutusrihmade tootmist. Tookord olid need lihtsad rihmad, mis hoidsid sind põhiliselt selle eest, et sa õnnetuse korral auto aknast või uksest välja ei lendaks. Praegused rihmad on arendatud tunduvalt keerulisemaks, eriti need, mis suunduvad lääne turule. Avarii korral tõmbub rihm iseenese tarkusest esiteks pingule, et seejärel kasvava surve toimel veidi järele anda. Nii saab inimene märksa vähem viga kui nn lolli rihma puhul.
Nägime ööd ja päevad läbi töötavat vabrikut, sest tellimusi on praegu rohkem kui teha jõutakse. Võtaks inimesi juurde, aga polevat võtta, igaüht ka ei taha.
Töö käis hoogsalt. Saksamaalt toodud kogukad masinad sülitasid lademete kaupa välja mitmesuguse kujuga metallist kobakaid, millest meile ära tuntavad olid ainult ohutusrihmade detailid. Ülejäänud jubinad, mille osakaal järjekindlalt kasvab, lähevad samuti autotööstusele mitmesse ilmakaarde.
Panime tähele üht omapära. Suurte tarkade masinate juures askeldasid toimekalt mehed, vahel lihtsalt jälgisid, kuis värk toimib. Ohurihmade koostamisel vehklesid hullumeelses tempos aga naised. Meie usinal soovolinikul oleks siin arvatavasti midagi öelda.
Omaette põnev oli katsetuste labor. Seal tõmmatakse ohutusrihmu aeg-ajalt puruks, et vaadata, kas nad on ikka nii tugevad kui peab. Jälgimise all on kogu tootmine, sest kvaliteediga naljatada ei saa. Labori põnevaim stend on muidugi rööbastee, mille peal 50 km tunnikiirusega liikuva inimese  moodi nukuga imiteeritakse ränka avariid.
Nägime hoolikat ja täpset tööd. Samas kipub Norma enamusosanik  Autoliv arendustöö siiski enesele jätma, loovutades siia pelgalt tükkide tegemise ja ohutusrihmade kokkupaneku. Sellegi poolest loob Norma ööpäevläbi  väärtust juurde, millest meile kõigile otsesemalt või kaudsemalt üht-teist pudeneb.
Kirjutas Rein