Klubiõhtu 30.11.10

Klubiõhtu 30.11.10. Koosviibimise kohaks oli jälle Vabaduse pst. piduruum. Seekord olime palunud külla Teadlaste Maja teadussekretäri pr. Elsa Pajumaa. Teemaks tellisime „Kuidas eakad mehed saaksid veel mõjutada elu enda ümber“. Kõigepealt saime ülevaate Teadlaste Maja ajaloost ja asutajaliikmetest. Seejärel kuulsime põhiteemal, et ega meil erilisi võimalusi midagi ära teha enam ei ole. Nojah! Aga kui enam teisiti ei saa, siis võime proovida põletavatel teemadel kujundada klubi seisukohad ja saata need konkreetsetele asjameestele, nt. peaministrile või linnapeale või muudele otsustajatele. Aga tulemust ei maksa oodata. Siiski on üks vajalik nišš, milles peaksime tegutsema – me peaks püüdma olla võimalikult paljudele lastele vanaisadeks, sest järjest rohkem on purunenud perekondi ja järjest vähem lapsi, kel kontaktid üleeelmise sugupõlvega. Pr. Pajumaa soovitas meile täiesti huvitavaid ja kaalumistvajavaid teemasid lastega tegelemisel: 1. Taadi tarkused; 2. Taadi töötuba ja 3. Taadiga trenni. Peame muidugi veel mõtlema, kas esimene teema ei peaks olema meie jaoks hoopis Lapselapse tarkused, sedapidi saaks ehk nendega kiiremini jutule. Et pr. Pajumaa on hariduselt eesti filoloog, siis küsisid mehed palju küsimusi eesti keele seisukorra, üleilmastumise, keelerisustamise, „inglistumise“ ja keelekaitse kohta. Olime kergelt hämmastunud, kui lektor teatas, et ta on „minimaalselt tehnitseeritud“, s.t. ei kasuta ei autot, ei internetti ja visiitkaardil ei ole ka mobiilinumbrit. Arvatavasti saime kuulda siiski ajakohaseid seisukohti, sest filoloog kindlasti loeb palju klassikalistelt infokandjatelt. Igatahes olime kuuldust huvitatud ja tänasime esinejat südamest. Millest veel rääkisime: Madis tegi ettepaneku, et me kõik loeksime klubis ette oma noorepõlve luuletusi, iga mees näiteks viis luuletust. Jaak toetas seda tuliselt ja Urmas pakkus, et ka teisi kirjutisi võiks esitada. Võtamegi selle 14. detsembri koosviibimise päevakorda. Et emakeele teema huvitas paljusid, siis ka see tuleb lähemal ajal päevakorda. Tiit kutsus meid üles koos tervisesporti tegema. Paul oli kohe poolt ja Kalev ning Urmas riburada järel. Jäigi nii, et Paul ja Tiit ajavad meid toast välja esimesel võimalusel, sest Harku Ringi rajad on juba sissefreesitud. Jõululõunasöögi asjus tekkis kokkulepe, et osavõtumaks on 200.-kr. ja klubi juhatus teeb 14. detsembril ettepaneku, kus meie lõunasöök 28.-l detsembril toimub. Siis ka registreerume. 14.detsembri klubiõhtu asukoha teatame hiljemalt 7. detsembril siin blogis, saadame teated meiliga ja need, kes netti ei kasuta, helistavad juhatuse liikmetele. Klubi liikmeskond täienes kolme liikme võrra, kelledeks olid kolm venda. Vennad leidsis, et klubi tegevus pakub neile huvi ja pärast kolme klubilise kokkusaamise korda saavad neist klubi liikmed. Tore ju!
Juurdelisatud pildid ja filmilõigu salvestas Kalju

Botaanikaaias

Botaanikaaias

16.11.10. sai teoks päris pikka aega plaanitud Tallinna Botaanikaaia külastus. Magnoldi eestvedamisel ja Tiidu taganttõukamisel kogunesime kella üheks botaanikaaia väravasse, millest saime läbi Magnoldi tütre Krista Kauri nupulevajutuse abil. Krista võttis meid parklas vastu, juhatas heatahtlike sõnadega meie külastuse sisse ja läksimegi hanereas kasvuhoonetesse. Krista Kaur on juba mitmeid aastaid Botaanikaaia töötaja, oma eriala tugeva asjatundjana koostanud koos Urmas Laansoo ja Taimi Puusepaga kaks botaanika-alast raamatut (kolmas on tulekul) ja sagedase tööna juhatab külastajate tutvumist aias kasvavate haruldustega.
Uudistasime uutes kasvuhoonetes eksootilisi taimi kõigilt mandritelt, saime Kristalt teada tõeliselt huvitavaid üksikasju nii austraalia kui aasia, nii ameerika kui euroopa iseloomulike taimede kohta. Päris mitmetest taimedest teadis Krista jutustada legende ja mõnede taimede kohta saime teada nende kasulikke omadusi. Täiesti sajaprotsendiliselt arvasime kahe tunni pärast, et meil on olnud huvitav päev. Aga see polnud veel külastuse lõpp! Vaatasime palmimaja kõrval saalis näitust maitsetaimedest ja eestimaistest taimedest tehtud lõhnaõlidest.
Lõhnaõlid olid serveeritud kodumaiste klaasikunstnike poolt valmistatud eriliste kujudega käsitsi valmistatud pudelikestesse, mida tutvustas meile klaasikunstnik Maie-Ann Raun.
Aga ikka veel polnud külastuse üllatused lõppenud – Krista võõrustas meid omaküpsetatud imemaitsva koogiga. Meie aga häbenesime, et olime unustanud võõrustajale omapoolse meene kaasa võtmata. Kaalusime, kas mitte kogu klubiga nurka häbi tundma asuda, aga lõpuks leppisime kokku, et Priit läheb mõne aja pärast tagasi ja parandab meie vea. Kristale veelkord südamest tänu sisuka ekskursiooni ja sooja vastuvõtu eest!
Kell sai kolm ja oli aeg sõita Välisministeeriumi, kus „lahtiste uuste päeval“ oli võimalus meie riigi välissuhtluse ajalooga tutvuda. Kella neljaks kogunesime ministeeriuni pressikeskuse saali ja kuulasime minister Urmas Paedi vastuseid rahva esitatud küsimustele. Ka see osa meie päevast oli sisukas ja huvitav.
Juurdelisatud pildid on maitsete-lõhnade näituselt.

02.novembri koosolek

2.novembri 2010 koosolek

Tänane koosolek pidi algama lektori jutustusega Nikolai von Glehni elust ja tegevusest Nõmmel. Kahjuks ei sobinud see aeg kutsutud lektorile. Seetõttu jäi asi tegemata.
Otsustamise loenguks planeeritud aja kasutada mälumängu mängimiseks. Kalevi poolt ettevalmistatud küsimustik ja Pauli muretsetud auhinnad olid selle toreda ürituse korraldamise alused. Ja muidugi 12 osavõtjat, kes tundsid vajadust oma mälu proovile panna. Küllaltki keerulised küsimused said vastused poole tunni jooksul.
Esikoha sai täpseimate vastuste eest Madis ja järgnevad 2-4 kohad läksid jägamisele võrdsed punktid saanud Kalju, Pauli ja Jaagu vahel. Auhinnad üle antud (ja ära söödud) läks aruteluks meie ikka veel olematute ruumide saatusest. Tänane koosolek toimus Urmase tuttava poolt meile väga soodsate tingimustega kasutada antud suurepärases baar-saunas. Kahjuks saame neid ruume kasutada veel ainult kuni aasta lõpuni. Meie palved Nõmme Linnaosa Valitsusele ruumide asjus ei ole veel saanud positiivset vastust, kuid päris maha maetud need võimalused ka veel ei ole.
Arutluse all oli ka meie järgmine kokkusaamine Tallinna Botaanikaaia külastamiseks, mille organiseerib meile Magnold. Kokkusaamine toimub 16. novembril kl. 14.45 Tallinna Botaanikaaia tagumise värava juures. Edasi juhatab meid Magnold.
Meie klubi liikmeskond täienes uue liikme Priiduga ja kohal olid veel Johannes, Hilmo, Rein Purje, Rein Koppel, Jaak, Madis, Tiit, Magnold, Kalju, Arnold, Joel, Kalev, Priit Sandla, Urmas, Paul, Toomas, Edvard ja Tavi.

Koosolek

Koosolek 19. oktoobril

Oli plaanis koosoleku aeg malemänguga sisustada, kuid et Paul, meie spordikorraldaja, ei jõudnud Hiiumaalt mandrile, jäi mängimine ära. Selle asemel olid meid juba enne koosoleku algust kahiseva projektori ja terve paki paberitega ootamas Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli hambatehnikutest tudengid, kolm kena neidist. Neil oli õppekavas esinemine kuulajatele, meile jälle sobis nende teema – hambaproteeside hooldamine. Saime mõndagi uut teada asjust, mis osal meist on juba kasutusel, ülejäänutele küllap tõenäoline tulevik. Tänud tudengitele!
Kohal oli meid seekord terve pubitäis(no natuke vähem siiski): Joel, Juhan, Kalev, Tavi, Madis, Rein K., Rein P., Jaak, Magnold, Tiit, Arnold ja Urmas. Päris suure ja meeldiva üllatusena oli seekord meile uuteks liikmeteks kandideerimas lausa seitse meest. Nagu liikmereeglid ütlevad, saavad soovijaist klubiliikmed pärast kaht kohalkäimist, seetõttu siin nende nimesid me veel kirja ei pane. Iga uustulnuk rääkis lühidalt endast seda, mida oluliseks pidas. Seejärel lahendasime mõned tulevikuküsimused ja panime paika kaks järgmist koosviibimist – 2. novembril kell 16.00 kuulame ettekannet Nikolai von Glehni tegevusest Jälgimäel, Pääskülas ja Nõmmel, milleks Tavi palub kohale oma tuttava lektori. See koosolek toimub Vabaduse pst.166 asuvas koosviibimissaalis. 16.11.10. käime Tallinna Botaanikaaias, kus taimi tutvustab Magnoldi tütar, kes seal töötab.

Vanameeste rattaretk

Vanameeste rattaretk

Kolmapäeval kogunesime Kalevi kodu ette, jätsime kaasavõetud varustuse tema garaaži ja hakkasime Pääsküla raba poole väntama. Mõnusas tempos sai sõites mõnusalt juttu ajada, aega jätkus ka looduse nägemiseks. Ilm oli jälle täies ilus, nagu kõigi meie ürituste ajal. Justkui oleks ilmakorraldajaga kokku lepitud! Meie juhtratturiks oli Kalev, kes sõitis oma uunikumil, vähemalt neljakümne aasta vanusel rattal. Vaatasime peaaegu ammulisui, kuidas 83 aasta vanune mees sõidab vanal käikudeta rattal Männiku mäekaldast üles, meie oma maastikuratastel lõõtsutades järel. Selliste meeste nägemise peale ei jää muud üle, kui eeskuju võtta. Suure ringiga jõudsime turbatööstuse väljade vahele, tegime asjakohase grupifoto ja väntasime edasi Vana-Pääsküla poole. Seal saime Rein Koppelilt mitu huvitavat ajaloolist fakti teada – vaatasime kunagise kindlustusteraudtee ülema ilusat maja, sõitsime endise raudtee tammil, mis kohati on ehituste alla jäänud, kohati aga metsa unustatud. Lõpuks jõudsime tagasi Kalevi kodu juurde, kus peremees oli koduste abiga sauna ära kütnud. Leil kulus marjaks ära, õlu maitses hästi ja Kalevi põhjatust sahvrist toodud suitsuahven ja soolasiig taastasid kulunud energia. Siinkohal veelkord seitsme mehe tänud Kalevile ja tema perele ilusa päeva korraldamise eest!

Haiba lastega Viikingite külas

Haiba lastekodulapsed on lahedad

Nagu plaanitud, sõitsid 3.10.10. Paul, Rein K., Rein P. ja Urmas Viikingite külla, kuhu juba enne meid olid jõudnud Haiba lastekodu lapsed koos kasvataja Maiega. Lapsed tervitasid meid rõõmsa kilkamisega, sest neile oli juba selgeks saanud, et tuleb tore päev. Tuligi! Kõigepealt tutvusime omavahel ja siis suhtlesime lõbustuskoha sõbraliku personaliga, seal hulgas sai kohe tähtsaks meheks valges vanaaegses riietuses Tiigiisand (kelle „kontoris“ oli kassipoeg!). Temalt saime vibud-nooled ja lähem pool tundi õpiti vibulaskmist. Üllatavalt kiiresti sai asja selgeks nii 8-aastane tüdruk kui 12-aastane poiss ja nooled muudkui lendasid. Aga samas linnuses kus vibutiir, oli muudki huvitavat – hiiglasliku kivirahnu mulaaž, mida oli väga uhke veeretada ja tõsta, linnusetara trepid, millel turnida ja joosta, karussell, millel pea ringi käima kimada... Tund kulunud, matkasime Saula Siniallikatele. Teel leidsid laste väikesed käed peagi sõbralikud suured peod ja nii kõndisime ohutult ka piki Tallinn-Tartu maantee serva, kuni pääsesime sügisesele metsarajale. Seal polnud vaja poisse jooksmast tagasi hoida – need lapsed saavad suhteliselt harva vabalt metsa minna, et sealseid põnevusi avastada. Tüdrukud, vaoshoitumad ja nooremad kui poisid, lasid kõndides laulud käima. Siniallikate ilu pani lapsed ohhetama ja ahhetama. Prooviti vee külmust ja maitset, Rein Koppelilt saadi teada siinseid legende ja lõpuks ravisid kõik lapsed Reinult saadud „hõberahade“ allikasse viskamisega oma ränki haigusi, kes peavalu, kes jalavalu, kes peopesasse äkki ilmunud rakke. Tagasitee polnud vähem huvitav, sest olime omavahel juba tuttavamaks saanud ja lapsed rääkisid meile oma tähtsaid asju, kes kooli ja õppimise teemadel, kes omavahelistest kätshidest ja sõprustest. Sõime Viikingite küla kokkade tehtud maitsvat lõunat, lapsed käisid veelkord karussellil ja kiigedel lõbutsemas, siis oli aeg hüvasti jätta. Bussi ukse vahelt kostus veel ühe tüdruku hüüd „Paul, sa oled laheeeee!“.
Tundub, et meid oli lastele vaja. Samas vähemalt nii põgusa kohtumise järel ei ole karta, et lahkumised ja ootamajäämised liiga valusaks kujuneks. Kui meie hulgas on mehi, keda jätkub sõpradeks peale oma laste ja lastelaste ka neile, kel mingil põhjusel tuleb oma lapsepõlv veeta ilma ema-isata, vanaema-vanaisata, siis arvatavasti kohtume nendega umbes kuu pärast Haibas.

Nõmme Sõnumid

NÕMME SÕNUMID nr.19
1.10.10
Nõmme Vanameeste Klubil täitus esimene tegevusaasta








Nõmme Vanameeste Klubi liikmed käisid eelmisel nädalal Ellamaal, kus võeti ette rabamatk. (foto Tiit Luiga)


Veidi enam kui aasta tagasi võttis Nõmme Sõnumitega ühendust Urmas Lepik, kellel oli mõte asutada soliidses eas härradele mõeldud suhtlusklubi. Pärast linnaosalehes ilmunud üleskutset tekkiski lustliku nimega Nõmme Vanameeste Klubi, mis on praeguseks tegutsenud täpselt aasta.

Urmas Lepiku sõnul oli tal tekkinud mulje, et liiga palju on selliseid mehi, kes tunnevad üksindust. «Nõmme vahel jäid silma vanad mehed, kes, kilekott näpu vahel, väsinud sammu ja tuima näoga kodu poole kõndisid. Sellest tekkiski mõte, et teeks klubi, kus mehed saaksid omavahel suhelda, et ei peaks üksi kodus konutama ja telekat vaatama,» meenutas Urmas Lepik.

Sellised inimesed üleskutsele ei reageerinud ning Lepiku hinnangul ses mõttes algne idee ei realiseerunud. Hoopis toimekad ja huumorimeelsed mehed tulid klubisse. Nõmme Vanameeste Klubi nimekirjas on praegu 25 inimest, aktiivseid liikmeid on umbes 15. Kui küsida, millised mehed vanameeste klubis käivad, ütleb Urmas Lepik naerdes: «Oleme küllaltki aktiivsed, lõbusad ja lihtsad mehed, enamik meist on pereinimesed.»

Klubi kõige noorem liige on 59-aastane, kuid kolm meest on ka üle 80. Klubiline tegevus toimub kaks korda kuus. «Kokkusaamistel esitatakse referaate, mis on aluseks edasisele vestlusele, kuid on ka olnud kohtumisi huvitavate inimestega. Lisaks sellele on olnud erinevaid väljasõite. Näiteks suvel tegime kahepäevase reisi piki põhjarannikut, aga eelmisel nädalal käisime Ellamaal, kus tegime 6,5 kilomeetri pikkuse rabamatka, mis oli meiesugustele päris paras,» rääkis Urmas Lepik.

Lastekodulaste rendivanaisad

Lepik rõhutab, et kui senine tegevus on olnud mõeldud peamiselt klubi liikmetele ajaveetmiseks ja meelelahutuseks, siis algaval hooajal on neil soov rohkem sotsiaalsemaks minna. «Sel pühapäeval, 3. oktoobril on meil esimene üritus, mis on suunatud väljapoole. Naljaga pooleks võib öelda, et hakkame Haiba lastekodu lastele rendivanaisadeks. Lastekodu juhtkonnaga on läbi räägitud ja ülehomme läheme viikingite külla kolmeksneljaks tunniks lõbutsema. Loodame, et sellest kohtumisest kasvab välja meie klubi nn sotsiaalne tegevussuund ja meist on abi laste hingemaailma kasvamisel,» rääkis Lepik.

Klubi põhikiri näeb ette, et liikmeks saab see inimene, kes on kolmel klubi üritusel käinud. Lepiku sõnul on see selleks, et inimene saaks tulla tutvuma, mida klubitegevus endast täpselt kujutab ja alles siis otsustada, kas liituda või mitte. «Ootame uusi liikmeid asjaga tutvuma, kuid see ei kohusta käima hakkama,» julgustab Urmas Lepik neid, kes oleksid klubi tegevusest huvitatud, kuid kõhklevad.

Klubi korralised kokkusaamised on iga kahe nädala tagant teisipäeviti kell 16. Eelmisel aastal oli klubil üheks kooskäimiskohaks Pääsküla gümnaasiumis üks klassiruum. Sellest sügisest koguneb Nõmme Vanameeste Klubi Alfredi pubis.

Uued liikmeks-soovijad võivadki tulla 19. oktoobril kell 16 Alfredi pubisse, kus klubirahvas siis malet mängib. Klubi tegevusest saab rohkem aimu ka ajaveebis http://nommevanameesteklubi.blogspot.com. Samuti on Urmas Lepik nõus küsimustel vastama telefonil 504 8455.

Jukko Nooni