Vanameeste rattaretk

Vanameeste rattaretk

Kolmapäeval kogunesime Kalevi kodu ette, jätsime kaasavõetud varustuse tema garaaži ja hakkasime Pääsküla raba poole väntama. Mõnusas tempos sai sõites mõnusalt juttu ajada, aega jätkus ka looduse nägemiseks. Ilm oli jälle täies ilus, nagu kõigi meie ürituste ajal. Justkui oleks ilmakorraldajaga kokku lepitud! Meie juhtratturiks oli Kalev, kes sõitis oma uunikumil, vähemalt neljakümne aasta vanusel rattal. Vaatasime peaaegu ammulisui, kuidas 83 aasta vanune mees sõidab vanal käikudeta rattal Männiku mäekaldast üles, meie oma maastikuratastel lõõtsutades järel. Selliste meeste nägemise peale ei jää muud üle, kui eeskuju võtta. Suure ringiga jõudsime turbatööstuse väljade vahele, tegime asjakohase grupifoto ja väntasime edasi Vana-Pääsküla poole. Seal saime Rein Koppelilt mitu huvitavat ajaloolist fakti teada – vaatasime kunagise kindlustusteraudtee ülema ilusat maja, sõitsime endise raudtee tammil, mis kohati on ehituste alla jäänud, kohati aga metsa unustatud. Lõpuks jõudsime tagasi Kalevi kodu juurde, kus peremees oli koduste abiga sauna ära kütnud. Leil kulus marjaks ära, õlu maitses hästi ja Kalevi põhjatust sahvrist toodud suitsuahven ja soolasiig taastasid kulunud energia. Siinkohal veelkord seitsme mehe tänud Kalevile ja tema perele ilusa päeva korraldamise eest!

Haiba lastega Viikingite külas

Haiba lastekodulapsed on lahedad

Nagu plaanitud, sõitsid 3.10.10. Paul, Rein K., Rein P. ja Urmas Viikingite külla, kuhu juba enne meid olid jõudnud Haiba lastekodu lapsed koos kasvataja Maiega. Lapsed tervitasid meid rõõmsa kilkamisega, sest neile oli juba selgeks saanud, et tuleb tore päev. Tuligi! Kõigepealt tutvusime omavahel ja siis suhtlesime lõbustuskoha sõbraliku personaliga, seal hulgas sai kohe tähtsaks meheks valges vanaaegses riietuses Tiigiisand (kelle „kontoris“ oli kassipoeg!). Temalt saime vibud-nooled ja lähem pool tundi õpiti vibulaskmist. Üllatavalt kiiresti sai asja selgeks nii 8-aastane tüdruk kui 12-aastane poiss ja nooled muudkui lendasid. Aga samas linnuses kus vibutiir, oli muudki huvitavat – hiiglasliku kivirahnu mulaaž, mida oli väga uhke veeretada ja tõsta, linnusetara trepid, millel turnida ja joosta, karussell, millel pea ringi käima kimada... Tund kulunud, matkasime Saula Siniallikatele. Teel leidsid laste väikesed käed peagi sõbralikud suured peod ja nii kõndisime ohutult ka piki Tallinn-Tartu maantee serva, kuni pääsesime sügisesele metsarajale. Seal polnud vaja poisse jooksmast tagasi hoida – need lapsed saavad suhteliselt harva vabalt metsa minna, et sealseid põnevusi avastada. Tüdrukud, vaoshoitumad ja nooremad kui poisid, lasid kõndides laulud käima. Siniallikate ilu pani lapsed ohhetama ja ahhetama. Prooviti vee külmust ja maitset, Rein Koppelilt saadi teada siinseid legende ja lõpuks ravisid kõik lapsed Reinult saadud „hõberahade“ allikasse viskamisega oma ränki haigusi, kes peavalu, kes jalavalu, kes peopesasse äkki ilmunud rakke. Tagasitee polnud vähem huvitav, sest olime omavahel juba tuttavamaks saanud ja lapsed rääkisid meile oma tähtsaid asju, kes kooli ja õppimise teemadel, kes omavahelistest kätshidest ja sõprustest. Sõime Viikingite küla kokkade tehtud maitsvat lõunat, lapsed käisid veelkord karussellil ja kiigedel lõbutsemas, siis oli aeg hüvasti jätta. Bussi ukse vahelt kostus veel ühe tüdruku hüüd „Paul, sa oled laheeeee!“.
Tundub, et meid oli lastele vaja. Samas vähemalt nii põgusa kohtumise järel ei ole karta, et lahkumised ja ootamajäämised liiga valusaks kujuneks. Kui meie hulgas on mehi, keda jätkub sõpradeks peale oma laste ja lastelaste ka neile, kel mingil põhjusel tuleb oma lapsepõlv veeta ilma ema-isata, vanaema-vanaisata, siis arvatavasti kohtume nendega umbes kuu pärast Haibas.

Nõmme Sõnumid

NÕMME SÕNUMID nr.19
1.10.10
Nõmme Vanameeste Klubil täitus esimene tegevusaasta








Nõmme Vanameeste Klubi liikmed käisid eelmisel nädalal Ellamaal, kus võeti ette rabamatk. (foto Tiit Luiga)


Veidi enam kui aasta tagasi võttis Nõmme Sõnumitega ühendust Urmas Lepik, kellel oli mõte asutada soliidses eas härradele mõeldud suhtlusklubi. Pärast linnaosalehes ilmunud üleskutset tekkiski lustliku nimega Nõmme Vanameeste Klubi, mis on praeguseks tegutsenud täpselt aasta.

Urmas Lepiku sõnul oli tal tekkinud mulje, et liiga palju on selliseid mehi, kes tunnevad üksindust. «Nõmme vahel jäid silma vanad mehed, kes, kilekott näpu vahel, väsinud sammu ja tuima näoga kodu poole kõndisid. Sellest tekkiski mõte, et teeks klubi, kus mehed saaksid omavahel suhelda, et ei peaks üksi kodus konutama ja telekat vaatama,» meenutas Urmas Lepik.

Sellised inimesed üleskutsele ei reageerinud ning Lepiku hinnangul ses mõttes algne idee ei realiseerunud. Hoopis toimekad ja huumorimeelsed mehed tulid klubisse. Nõmme Vanameeste Klubi nimekirjas on praegu 25 inimest, aktiivseid liikmeid on umbes 15. Kui küsida, millised mehed vanameeste klubis käivad, ütleb Urmas Lepik naerdes: «Oleme küllaltki aktiivsed, lõbusad ja lihtsad mehed, enamik meist on pereinimesed.»

Klubi kõige noorem liige on 59-aastane, kuid kolm meest on ka üle 80. Klubiline tegevus toimub kaks korda kuus. «Kokkusaamistel esitatakse referaate, mis on aluseks edasisele vestlusele, kuid on ka olnud kohtumisi huvitavate inimestega. Lisaks sellele on olnud erinevaid väljasõite. Näiteks suvel tegime kahepäevase reisi piki põhjarannikut, aga eelmisel nädalal käisime Ellamaal, kus tegime 6,5 kilomeetri pikkuse rabamatka, mis oli meiesugustele päris paras,» rääkis Urmas Lepik.

Lastekodulaste rendivanaisad

Lepik rõhutab, et kui senine tegevus on olnud mõeldud peamiselt klubi liikmetele ajaveetmiseks ja meelelahutuseks, siis algaval hooajal on neil soov rohkem sotsiaalsemaks minna. «Sel pühapäeval, 3. oktoobril on meil esimene üritus, mis on suunatud väljapoole. Naljaga pooleks võib öelda, et hakkame Haiba lastekodu lastele rendivanaisadeks. Lastekodu juhtkonnaga on läbi räägitud ja ülehomme läheme viikingite külla kolmeksneljaks tunniks lõbutsema. Loodame, et sellest kohtumisest kasvab välja meie klubi nn sotsiaalne tegevussuund ja meist on abi laste hingemaailma kasvamisel,» rääkis Lepik.

Klubi põhikiri näeb ette, et liikmeks saab see inimene, kes on kolmel klubi üritusel käinud. Lepiku sõnul on see selleks, et inimene saaks tulla tutvuma, mida klubitegevus endast täpselt kujutab ja alles siis otsustada, kas liituda või mitte. «Ootame uusi liikmeid asjaga tutvuma, kuid see ei kohusta käima hakkama,» julgustab Urmas Lepik neid, kes oleksid klubi tegevusest huvitatud, kuid kõhklevad.

Klubi korralised kokkusaamised on iga kahe nädala tagant teisipäeviti kell 16. Eelmisel aastal oli klubil üheks kooskäimiskohaks Pääsküla gümnaasiumis üks klassiruum. Sellest sügisest koguneb Nõmme Vanameeste Klubi Alfredi pubis.

Uued liikmeks-soovijad võivadki tulla 19. oktoobril kell 16 Alfredi pubisse, kus klubirahvas siis malet mängib. Klubi tegevusest saab rohkem aimu ka ajaveebis http://nommevanameesteklubi.blogspot.com. Samuti on Urmas Lepik nõus küsimustel vastama telefonil 504 8455.

Jukko Nooni

Ellamaal Johannese juures

Loodusmatk Ellamaal.

Loodusmatk Ellamaal.

Uuel hooajal oleme vitaalsemad kui enne! Alustasime kahe nädala eest küll pubis toimunud koosviibimisega, kuid juba järgmine tegevus oli loodusmatk Ellamaa kandis ümber Valgejärve, piki Rukkimägesid.
Esmalt võtsid meid külateel vastu Juhan koos abikaasa Milviga, nende juhtimisel vaatasime allakukkunud punakotkaste mälestusmärki ja kohaliku kuulsuse Emili elupaika (Olav Neulandi film „Meie Emili“), peatusime Järveotsa järve ujumiskohas ja saime loodusrajast ülevaate. Siis võtsime rataste asemel jalad kasutusele. Mõne kilomeetri kõndimise sisse mahtus laudtee järve soisel rannal, rada üle rabase saare, kena tee Rukkimägedes ja endine metsatee kõrges kuusikus. Näha saime põtrade lakupuud, valge lubjapõhjaga järve ja sügisel ikka veel õitsevaid vesiroose. Metsaalune seeni ja pohli, raba jõhvikaid täis, lehed puudel veel rohelised, taevas selge ja õhk soe. Päris hea oli linnast välja saada. Matkalt maandusime Juhani suvekoju. Pärast tervitus-shampust märkasime ehmatusega, et Juhan oli meile valmis saaginud väiksemate Rukkimägede kõrgused puudehunnikud, mis vajasid lõhkujaid. Kirveid oli ootamas lausa kaheksa tükki, s.t. igale mehele jõukohane löögiriist. Peremees ise pidi küll jätma endale korraldajarolli, kuid lõpuks oli parim puude riitaladuja. Hea, et ta kirvetöö osas halastas pillimees Hilmole. Ega akordion olegi palju kergem käsitseda kui kirves, või on see vastupidi? Igatahes kena pillimängu saatel sujus puulõhkumine ladusalt. Pool tundi kirvega vehkimist ja juba tekib tähtis töömehe-tunne. Tegelikult olimegi tulnud talgumõtetega ja puulõhkumine oli vähim, mida teha saime. Enne võistlesid Paul ja Jaak ning Kalev ja Urmas saagimisoskuses. „Sulle-mulle“-saega polegi olnud võimalust saagida juba kolm-nelikümmend aastat. Võitsid Paul ja Jaak, Kalev ja Urmas jäid napilt hinnalisele teisele kohale.
Puud lõhutud, pesime seljad puhtaks mõnusas maasaunas ja harjutasime hääli rahvalike laulude kallal. Hiljem lindistust kuulates selgus, et olime harjutanud ka perenaise kõrvu NVK vokaalansambli esimese kokkujorisemise helidega.
Perenaine kostitas meid väga maitsva ja rikkaliku lõunasöögiga, mis läks sujuvalt üle õhtusöögiks, nii et Pendi talu kõrgete tammede all oli juba sügiseselt pime, kui lõpuks bussi istusime.
Registreerime siinjuures ära osalejad: Juhan, Tiit, Jaak, Paul, Hilmo, Kalev, Rein Purje, Rein Koppel, Joel ja Urmas.
Järgmiseks tegevuseks saab 3. 10. 10. Viikingitekülas Haiba lastekodu lastele huvitegevuse pakkumine. Tulevad Juhan, Paul, Kalev, Rein K. ja Urmas. Võimalik, et sellest kohtumisest kasvab välja meie klubi nn. sotsiaalne tegevussuund, loodame, et meist on abi laste hingemaailma kasvamisel.
6.10.10. toimub jalgrattamatk Pääsküla raba teedel. Korraldajaks ja võõrustajaks on Kalev.
Uutele liikmeks-soovijaile teadmiseks, et võiks ühendust võtta juhatuse liikmetega või tulla 19.10.10. Alfredi pubisse, kus siis klubirahvas malet mängib.

NVK protokoll nr. 18

NVK protokoll nr.18.


Alfredi pubis 07.09.10.

Kohal olid: Arnold Branten, Rein Koppel, Paul Kustala, Johannes Kuura , Urmas Lepik, Tiit Luiga, Madis Pobul, Rein Purje, Kalev Rannala, Jaak Sal-Saller, Hilmo Seppel, Feliks Unt.

See oli meie esimene kohtumine sügis-talvisel hooajal. Kuidas möödus klubil suvi? Juuli algul käisime ekskursioonil piki põhjarannikut Narvani (vt. pilte eelmises postituses). 13.-l augustil käisime Varbola puupäevadel skulptuuride saagimist uudistamas. Veel tegime juulikuus hulgakesi tööd ühes lasteaias, värvisime, parandasime ja korrastasime ning teenisime sel viisil klubile kena kapitali sügis-talviste ettevõtmiste korraldamiseks. Klubi heaks töötasid Rein Koppel, Rein Purje, Kalev Rannala, Jaak Sal-Saller, Tiit Luiga, Paul Kustala, Eero Laidre, Joel Vahur, Enn Landra, Urmas Lepik. 31.-l augustil sai seitse meest selja suvisest higist puhtaks Arnoldi saunas.
Nüüd arutasime tegevusideesid järgmiseks hooajaks.
Esimese tegevusena jätkame juba tuttavas lasteaias mõnede poolelijäänud töödega 14.09.10 õhtul kell 18.00.
Kindlalt sai otsustatud, et 21.septembril sõidame Ellamaale külla Johannesele, teeme seal jalgsimatka ümber Valgejärve, võistleme Juhani suvekodus puulõhkumisoskustes ja käime korralikus eesti maasaunas. Selle kohtumise ajaks saab selgeks, kas idee hakata regulaarselt külastama Haiba lastekodu lapsi leiab toetust lastekodu poolt. Kui jah, siis hakkame selle teemaga kohe tegelema.
Valmistame ette jalgrattaretke Pääsküla raba teedel (ca 12 km). See peaks toimuma 06.10.10. Sõidu lõpetamiseks on Kalev kutsunud osavõtjad (eeldatavalt 8 inimest) oma kodusauna.
19.10.10. korraldame maleturniiri Alfredi pubis ja 02.11.10. mälumängu samas kohas.
Veel korraldame Nõmme kirikute külastuse, kuhu palume kirikute ajalugu ja tegevust tutvustama nende kirikute õpetajaid.
Klubi liikmed toetasid mõtet, et me peaksime tegelema nii sotsiaalsel kui ka akadeemilisel suunal. Selleks püüame saada kasulikeks ja vajalikeks lastekodulastele ja korraldada ka edaspidi kohtumisi erinevate alade spetsialistidega ning pidada „jututube“ ühiskondlikel ja maailmavaatelistel teemadel. Tavi Nirk, Teadlaste Maja liige, lubas viia meid kokku teadlastega, kellelt kuuleme teadusuudiseid.

Kui seda blogi juhtub lugema mõni meiega liituda soovija, siis ootame teda meiega ühendust võtma. Uued liikmed on teretulnud!

Ellamaa-sõidule registreerusid Tiit, Rein Purje, Urmas, Feliks, Kalev, Jaak, Paul, Joel, Hilmo ja Rein Koppel. Paul võtab esimesed sõitjad bussi Nõmme keskväljakult 21.09.10. kell 11.00 ja viimased Pääsküla jaama parklast kell 11.10. Kõik võtavad kaasa endale sobivad toidud-joogid jalgsimatka ajaks, edasise eest hoolitseb Johannes.

Nõmme vanamehed Põhja- Eestis