Erakorraline protokoll nr.1

23.märts.10
Nõmme VK Erakorralise kogunemise protokoll nr.1
Erakorraline kogunemine toimus meil 23 märtsil 2010 erkorralises kohas. Ja ka sündmus oli erakorraline. Olime kutsutud külaskäigule Toompeale Riigikogusse ja
Valitsuse ruumidesse Stenbocki maija. Küllakutsujaks oli sotsiaalminister hr.Pevkur.
Kogunesime kl. 13.00 Riigikogu sissepääsu juurde ja meid võttis vastu Tallinna linnavolikogu liige pr. Õnne Pillak, kes juhatas meid läbi Riigikogu keeruliste käikude Valgesse saali. Saalis ootas meid Riigikogu liige pr. Maret Maripuu, kes andis meile põhjaliku ülevaate Toompea lossi ajaloost ja tänapäevast. Tänu Maret Maripuu headele ajaloolistele teadmistele ja ladusale jutuoskusele täienesid meie teadmised oluliselt meie parlamendihoone ja parlamendi töö kohta.
Teadmisi tulvil suundusime pr. Maripuu juhatusel tutvuma Riikikogu tööruumidega. Soovijad võisid rahuldada oma uudishimu mööda koridore jalutades ja Riigikogu saali rõdudelt Riigikogu saali kiigates. Kõigi küsimustele anti ammendav vastus. Fotoaparaatidel lasti välkuda ja neid pilte näete ka selle loo lisana.
Kui Riigikoguga oli tutvutud, ühines meiega sotsiaalminister hr. Hanno Pevkur, kes juhatas meid Stenbocki maija tutvuma Eesti Valitsuse majaga.
Peale rutiinset turvakontrolli juhatati meid Valitsuse pressisaali. Olime palju kordi näinud seda ruumi televiisori vahendusel ja arvasime selle olevat avara saali. Tegelikult oli see oodatust kordi väiksem ja tagasihoidlikum, kuid siiski asjalik ja õdus. Kasutamsime võimalust istuda toolidel ja laua taga, kus Eesti Valitsus annab pressi ees aru. Loomulikult jäädvustasime selle ka piltidele. Soovijad võisid esitada küsimusi sotsiaalminister hr. Hanno Pevkurile.
Ruumist lahkudes ootas meid ees tõeline üllatus. Peaminister Andrus Ansip oli nõus,vaatamata oma tihedale töögraafikule, meile tutvustama Stenbocki maja ajalugu ja ka valitsuse praeguseid tööruume. See, mida olime näinud ainult TV vahendusel,seda nägime ja kuulsime nüüd ise. Saime tõesti hea ülevaate kogu maja ehituse, remondi ja sisustamise kohta sellisena nagu seda praegu ise nägime. Vastuvõtu saalist siirdusime ministrite tööruumi (e-valitsuse kabinet), kus igaüks võis valida endale sobiva ministri tooli ja proovida, kuidas ministri toolil istumine tegelikuses on. See e-kabinet oma kaasaegsusega on avaldanud kõiki Eesti Valitsuse tööruume ja seda e-valitsust külastanud välismaiste riigipeade ja delegatsioonide imeltlust. Peminister vestles meiega ja rääkis praegusest olukorrast. Vastates küsimustele, toonitas ta, et majanduses on praegu kõige suurem probleem töötus, kuid valitsus tegeleb sellega ja prioriteediks on õppimine ja ümberõpe, milleks eraldatakse ka suuri rahasummasid.
Eesti-Vene suhetes nägi hr. Ansip positiivsena seda, et ärimehed on üksteist leidnud ja kaubavahetus Venemaaga on protsentuaalselt kõrgeim, võrreldes eelnevate valitsustega. Ka toonitas hr. Ansip, et pensioni tõus oli õige otsus, vaatamata soovitustele vähendada pensione, et kokkuhoitud rahaga saada tasakaalu riigi eelarve. Eelarve tasakaalustamiseks leiti teisi võimalusi ja seda mitte populistlikel kaalutlustel valimishäälte püüdmiseks, vaid lähtudes soovist parendada pensionäride olukorda.
Nüüd jätkus maja tuvustus ja külastasime ruume, kus peetakse läbirääkimisi välisriikide kõrgete peadega. Sealt siirdusime peaministri kabineti rõdule, millelt avanes lummav vaade lumisele Tallinnale. Rõdult astusime peaministri kabinetti.
Kabineti mööbel on tõeline vaatamisväärsus, mis on valmistatud Lutheri vabrikus. Peaministri toolil kinnihoidmiest tekkinud küünejälgi näha ei olnud. Küll olid aga küünejäljed külaliste toolil, mille oli jätnud hr. Juhan Partsi peaministriks oleku ajal tema kass. Peminister näitas meile temale käsikirjas president Bucshi poolt kirjutatud kirja ja laual oli pilt, kus spordimehena tuntud hr. Ansip poseerib koos meie sumomaadleja Baruto ja Jaapani suursaadikuga.
Tõeliselt muljetavaldav päev sai läbi ja siirad tänud kõigile, kes võtsid vaevaks seda päeva meile sisustada. Hüvastijätul soovis pr. Õnne Pillak nägemist , et külastada ühel kenal kevadpäeval Toompea lossi liputorni.

Protokollis Tiit

NVK protokoll nr.12.

Pääsküla Gümnaasiumis 16.03.10.

Kohal olid: Arnold Branten, Toomas Erna, Paul Kustala, Johannes Kuura, Eero Laidre, Urmas Lepik, Tiit Luiga, Rünno Meos, Kalev Rannala, Heino Reindla, Jaak Sal-Saller, Hilmo Seppel, Feliks Unt, Joel Vahur.

Klubi liikmeks soovis astuda: Jaanus Kaljulaid


Arutati: Stenbocki maja külastust, Energiakeskuse külastust, hr. Nugise kutsumist meile esinema, klubi logo valikut, hr. Pugi taotlust retsenseerida tema teost „Järg Põrgupõhja uuele Vanapaganale“.

Otsustati: 1) 23.03.10 kell 13.00 koguneme Toompea lossi ees ekskursiooniks lossis ja sealt läheme edasi Stenbocki majja, kus toimub kohtumine sotsiaalministri hr. Pevkuriga
2) 30.03.10. kell 15.00 läheme ekskursioonile Energiamuuseumi
3) Eero Laidre räägib läbi hr. Nugisega kohtumise 13.04.10. Koht jäi veel lahtiseks
4) Esitatud logo variantide hulgast leidis poolehoidu logo, mis kujutab istuvat härrasmeest. Siiski taotletakse veel mõne variandi esitamist ja otsus tehakse 30.03.10.
5) Hr. Pugi teose trükib välja Tiit, loevad Arnold ja Eero ning retsenseerib Eero.

Toimus: Klubiliikmete vaheline mälumäng. Mängu parimad lahendajad olid Paul Kustala ja Jaanus Kaljulaid. Nende vahel korraldasime lisavooru, mis püsis kaheksa küsimuse jooksul tasavägine, lõpuks võitis mängu Paul Kustala, kes sai auhinnaks teatmiku „1000 parimat küsimust ja vastust“.
Tähistasime Pauli juubelit tordi, kohvi ja hea shampanjaga (juubilari kulu ja kirjadega!)
Arutasime meie rahva demograafilist olukorda, infouputuse probleemi jms. huvipakkuvaid teemasid.



Protokollis Urmas

NVK protokoll nr. 11

NVK protokoll nr.11.

Nõmme muuseumis 02.03.10.

Kohal olid: Arnold Branten, Toomas Erna, Paul Kustala, Johannes Kuura, Urmas Lepik, Tiit Luiga, Madis Pobul, Rein Purje, Kalev Rannala, Jaak Sal-Saller, Feliks Unt.

Klubi liikmeks soovisid astuda: Joel Vahur, Heino Reindla


Arutati: Järgmise koosoleku teemat

Otsustati: 1)16.03.10. toimub Pääsküla Gümnaasiumis klubi liikmete mälumängu individuaalvõistlus. Küsimused koostavad Kalev ja Urmas.
2) Arnold teatab 16.03. koosolekul Energiamuuseumi külastamise tingimused 30.03.10.
3)Tiit selgitab Botaanikaaia külastamise võimalusi 13.04. 10.

Teemal „Kliimamuutused“ esines hr. Andres Tarand, kes käsitles kliima soojenemise vastu tegutsemise poliitilisi aspekte, kliima parameetrite mõõtmise, modeleerimise ja analüüsi probleeme ja energeetilise julgeoleku olukorda erinevates riikides. Kuulajate poolt esitati palju küsimusi. Teema on väga lai ja raskestiuuritav ning kliima muutumise kiiruse suhtes ei ole kindlaid seisukohti.


Järgmine koosolek toimub Pääsküla Gümnaasiumis 16.03.10.


Protokollis Urmas

Kaks nõmmevanameest käis Tartu maratonil

21. veebruaril sõitsid Paul ja Urmas Tartu maratoni 31. km. raja läbi. Raske rada oli, aga rõõmu ja rahulolu sai sellest sõidust iga suusataja.

Kohtumine "Postimehe" ajakirjaniku pr. Sirje Niitraga

NVK protokoll nr.10.

Pääsküla Gümnaasiumis 16.02.2010.

Kohal olid: Arnold Branten, Toomas Erna, Paul Kustala, Johannes Kuura, Eero Laidre, Urmas Lepik, Tiit Luiga, Rünno Meos, Madis Pobul, Kalev Rannala, Hilmo Seppel, Feliks Unt.
Uue liikmena võtsime vastu: Eero Laidre

Arutati: järgmise koosoleku toimumist Nõmme Muuseumis, hr. Andres Tarandi nõusolekut esineda meile kliimamuutuste teemal. Kuna oli vastlapäev , siis kohvi ja kuklite juures oli võimalus arutada vabadel teemadel, mida ka kasutati.

Teemal „Ajalehtede toimetuste töö, ajalehe kirjutamisega seonduv“ esines Postimehe ajakirjanik pr. Sirje Niitra.


Järgmine koosolek toimub Nõmme Muuseumis 02.03.10.

Protokollis Urmas

Ajaleht "Postimees" 23.02.2010

Nõmmel tegutseb Vanameeste Klubi

Nõmmel tegutseb juba viiendat kuud omalaadne klubi, kus soliidses eas härrasmehed koos käivad ja tarka juttu kuulavad-räägivad.

«Panin tähele, et tänavail kõnnib palju kurbade nägudega vanemaid mehi, kes poekott näpu otsas, tülpinult kodu poole astuvad. Mõtlesin, kas neil on seal koduski ootamas kedagi, kellega juttu vesta. Nii tekkiski mõte luua suhtlemisvõimalus väärikas eas üksikutele meestele ja miks mitte ka neile, kel ainuüksi oma naisega suhtlemisest väheks jääb,» rääkis idee algataja Urmas Lepik. Teine oluline eesmärk on ajaga tasa püsida, samuti ennast kuhugi kuuluvana tunda.
Ajalehes «Nõmme Sõnumid» ilmunud kuulutuse peale vastas esialgu mõni üksik, kel oli nii palju huumorimeelt, et julges ennast vanameheks nimetada. «Ega me selliseid, kes seda nime pelgavad, väga tahagi, sest need on liiga tõsised,» lausus Lepik. Teadlikult pandi uks kinni nende ees, kes tahtsid sellist uudset rahvaalgatust poliitilistel eesmärkidel ära kasutada.

Tänaseks on MTÜ Nõmme Vanameeste Klubi nimekirjas juba paarkümmend meest, kellel vanust 59 ja 84 eluaasta vahel ja haridust seinast seina. Mingeid piiranguid peale poliitikakeelu pole klubile pandud - tulla võivad kõik, kel huvi ja tahtmist. Ka liikmemaks, 25 krooni kuus, peaks olema kõigile jõukohane.

Esialgu käiakse koos Pääsküla Gümnaasiumi tühjaks jäänud klassiruumis, kus on mõne asjatundja esineja toel jutuks olnud nii vabamüürlus kui X-failid, taoistlik maailmakäsitlus ja tänapäeva ajakirjandus. Järgmisena tuleb diskussiooni kliimamuutustest käivitama Andres Tarand.

Kavas on ka mitmed väljasõidud nii Nõmme muuseumi kui Tallinna vanalinnaga tutvumiseks, aga ka põhjarannikule ja suvel Soome Turu saarestikku kalale.

Sirje Niitra

Koosolek koolis

Väike piltlik ülevaade koolis toimunud koosolekust. Millal me istusime viimast korda koolipingis?