Kehtna Seakõrva Ordul külas

 12. augustil külastasime Kehtna mehi, kes pakkusid meile terveks päevaks huvitavat vaatamist ja lõpuks maitsva lõuna. Meie poolt vedas projekti Urmas, kes kirjutab sellest pikemalt.

Niisiis pikemalt:

Esimese "objektina" maabusime kerges vihmasajus Lau külla, Otsa tallu, kus peremees Aare Hindremäe koos perenaisega meid lahkelt vastu võtsid. Saime tutvuda väga pika ajalooga taluga, kus tänaseks on osatud ühendada uus ja eelmine aeg. Peremees on tuntud fotograaf, aga samahea ka põllumehena. Tema tehtud on ka meie grupifoto, kus on juba kohal meie võõrustajad Seakõrva Ordust.

Järgmiseks võttis meid jutule hr. Kalju Laiapea, vaatasime ja nostalgitsesime tema muuseumis "Minevik", kuhu peremees oli kogunud endisaegseid põllutööriistu ja -masinaid. Püüdsime meeldida tema hobustele ja ponidele, ostes neilt huvi meie vastu pealinnast kaasavõetud leivapalukestega. Kohalikud perenaised olid valmistanud imehästi maitsva ja tummise seljanka (+ kringel ja kohv), mida manustasime koos võõrustajatega.

 Edasi kippus asi traditsiooniliseks - ei saa vanamehed ju läbi spordita. Hr. Aavo Toomla andis oma talus meile võimaluse proovida vibulaskmist. Mõni nool tabas meil isegi märklauda!

Loodame juba oktoobrikuus vastuvõõrustada Kehtna klubi mehi.

Vanamehed Pääsküla rabas

Meie nooruses oli levinud loosung: ka üks on võitlusväljal sõdur! Seega on ilmselt ka kolm vanameest Nõmme Vanameeste Klubi sobilik esindus. Eriti kui need kolm on klubi president, rahandusminister ja kroonik. Liiatigi oli esimesele kahele  Pääsküla raba lapse- ja nooruspõlve mängumaa. Nii jagus muljeid raba ja selle lähiümbruse kunagisest väljanägemisest ja võrdlusest tänasega terveks pooleteiseks tunniks, mis meil kulus neljakilomeetrise punase matkaraja läbimiseks. Üllatavalt palju noori kaasteelisi tuli rajal vastu.

Külaskäik Torgu kuningriiki

Oma igasuvisel traditsioonilisel väljasõidul otsustasime seekord külastada Saaremaa lõunatipus asuvat Torgu kuningriiki. Enne praamileminekut jõudsime veel käia uudistamas Virtsu vasallilinnuse varemeid. Meie esimese päeva võõrustajaks ja teejuhiks saarel oli Salme Põhikooli vägilaskasvu (202 cm) füüsikaõpetaja Kaupo Vipp, kes tutvustas koolimaja kõrval 2008. ja 2010. aastal leitud kahte laevmatust koos 41 viikingist sõdalase jäänustega, mis paigutas viikingite sõjaretked seni teada olnust ajajärgust tunduvalt varasemaks. Külastasime 160 aastast Jämaja kirikut, sealset ilusa muruvaibaga kaetud kalmistut, kuhu maetud ka osa Torgu kuninga Kirill I tuhast ning Nõukogude okupatsiooni algaastatel toonase tehnika viimase sõna järgi rajatud rannakaitsepatarei nr 315 ehk nn Stebeli patarei komandopunkti varemeid. Seejärel ronisid kolm vanameest, kes varem polnud Sõrve tipus käinud, sealse kõrge tuletorni vaateplatvormile, et kaunist ümbrust imetleda. Ülejäänud 11 leppisid maapeal asuvate vaatamisväärsuste nautimisega.

Piduliku õhtusöögi ja ööbimiskohaks sai endise Iide kooli ühiselamu. Järgnes hommikusöök Ohessaare rannakohvikus ja seejärel visiit Saaremaa unikaalsesse Lambakogusse Karala külas, mille rajajaks on olnud riigikogulane Mart Maastik koos pere ja paari abilisega. Elamus Eesti parlamendi maakivist klooni istungi külastusest ületas vanameeste kõik ootused. Esindatud olid nii kõigi riigikogu fraktsioonide hüüdlaused kui ka diskussioonid erinevatel riiklikel teemadel. Ei puudunud sõjaväeparaad, puhvet ega jõusaal. Selgitusi jagas härra Maastik isiklikult. Väljasõidu lõpetuseks kohtusime Kuressaares Saaremaa Seeniormeeste Klubi liikmetega ja tegime nende pealiku Kalle Kesküla juhtimisel lühikese bussiekskursiooni saare pealinnas. 

 

Virtsu linnuse varemetel

Jämaja kirikus

Kuningas Kirilli mälestuskivi

Sõrve tuletorn

Hüüdlaused

Lambakogu orkester

Mart Maastik selgitusi jagamas

 Seeniormeeste vabariiklik kokkutulek Haapsalus 08.07.2025.

            Nõmme vanamehed vallutasid Haapsalu – vihmast hoolimata

Tänavuse kokkutuleku korraldas Meeste Koda Haapsalu Kuur.

Haapsalu Kuuri esindaja Taivo Leesmendi sõnul oli kokkutulekule registreeritud 160 osavõtjat.

Kokkutulek avati piiskopilinnuse õuel piduliku rongkäigu, lipu heiskamise ja Eesti hümni laulmisega. Kokkutuleku kavas olid sportlikud võistlused: landi täpsusheide spinninguga, redeli mäng, naela löömine paku sisse, luua vise,   Da Vinci silla ehitamine ja mälumäng. Võistluste kulgu segas kohati tihe vihmasadu, kuid võistluste pinget see ei heidutanud. Meie võistkonnast oli medalimängus Paul. Teised Nõmme mehed jäid medalimängust napilt välja. Seega panustame edaspidi rohkem treeningutele, et järgmisel kokkutulekul 11. augustil 2026. Saaremaal olla parimas vormis!

Kokkuvõttes: ilm oli märg, naelad kõverad ja huumor terav. 

Nõmme on jälle esindatud – ja kuidas veel.

 

Skulptuurid Tallinnas

 Mart otsis välja kümmekond fotot Tallinnas linnaruumis asuvatest skulptuuridest ja tutvustas neid vanameestele viktoriini vormis. Üllatusi oli kõigile, polnud ühtki meest kes oleks kõiki esitletud teoseid teadnud. Väga hariv viktoriin.

Nõmme Gümnaasiumi spordihoone külastus

 Paljud klubi liikmed on õppinud Nõmme Gümnaasiumis või õigemini vana nimega 10 keskkoolis. Seega oli huvi uue olukorra, ehk spordihoone vastu suur. 3 aastat tagasi avatud maja on juhataja Kaido Paltsi väga heades kätes, silmatorkavalt huvitav sisedisain ja viimase sõna järgi sisustus on just kui eile kasutusse võetud. NB! see on kooliõpilaste igapäevases kasutuses! Vanamehed olid end sportlikult ettevalmistanud, kuid korvpalli vabavisked väga ei õnnestunud. Sellest hoolimata oli Jüri kõigile medalid valmis pannud ja autasu sai ka linnaosavanem Karmo Kuri, kes tabas vabaviskeid kõrge protsendiga. 

Külaskäik Repligen Estonia OÜsse

 

Seekord käisime ühes Eesti kaasaegsemas tootmisettevõttes Jüris, mis arendab ja toodab vaktsiinide ning biotehnoloogiliste ravimite tootmise seadmeid suurtele ravimifirmadele üle maailma. Kõik masinad ja seadmed projekteeritakse ning ehitatakse algusest lõpuni valmis siinsamas Eestis. Ettevõte sai alguse 2016. aastal ameeriklasest rootsi juurtega ärimehe Michael Gagne’i ja eestlase Madis Undi asutatud startup firmast Artesyn Biosolutions Estonia OÜ, mille nad müüsid hiljem USA börsil opereerivale korporatsioonile Repligen. Repligen tegutseb oma 20 erineva üksusega kaheksas riigis. Mullu oli korporatsiooni käive 634 miljonit dollarit. Madis Unt on olnud Repligen Estonia OÜ tegevjuht selle tekkimisest peale ja praeguseks on ta lisaks ka Repligen Corporationi asepresident süsteemide ja tehnoloogia arenduse alal. Hetkel töötab Repligen Estonia meeskonnas 81 inimest, kellest suure osa moodustavad disaini-, mehaanika-, automaatika- ja tootmisinsenerid. Hoone lubab aga laieneda kuni 200 töötajani. Ettevõtte töökeel inglise keel ja tööl on inimesi enam kui kümnest erinevast rahvusest. Seal toodetud seadme töölehakkamist tellija juures kontrollib alati juures viibiv korporatsiooni esindaja. Repligen Estonia töötajate keskmine brutopalk on 3700 eurot.

Vanameeste võõrustajateks Jüris olid projektijuhtide üksuse pealik Liisi ja tootmisoperatsioonide juht Eva.