Pere esimesel pagulasaastal 1945 Rootsis sündinud ja pärast Eesti iseseisvuse taastamist juba kolm aastakümmet Eestis elanud ning siinset Telekomi ja Eesti Panga nõukogu juhtinud Jaan Männik oskab Eesti asjadele vaadata meist paljudest palju terasemalt, justkui läbi binokli. Külaline valis avateemaks rahvusküsimuse. Saades 1992.a. Eesti Telefoni Tallinna piirkonna juhiks, olid pooled tema alluvad venekeelsed. Oskamata peaaegu sõnakestki vene keelt, suutis ta ka nende poolehoiu võita. Ehkki venelaste massiline sisseränne okupeeritud Eestisse algas varem, tõi Männik eeskujuks just meist palju suurema Rootsi ühiskonna võõrtööliste poliitika tagajärjed. Ei ole nii, et pakud oma riigi plusse ja kõrget elatustaset, ning võõrad heldivad ja võtavad uue emamaa kombed ja kultuuri ilusti omaks. Inimene on palju keerulisem olend, kelle puhul valitsev usk, emapiimaga omandatud kultuur ja suhtumine ümbritsevasse mängivad palju suuremat rolli. Tuleb mõista hädasolijat, teda aidata, kuid ei tohi unustada ka meie riigi väiksust. Hoopis teine asi oleks siis, kui Eesti ei tahaks enam olla rahvusriik, vaid lihtsalt eesrindlik, võrdõiguslikkusele ja inglise keelele toetuv Euroopa väikeriik Läänemere kaldal.