Teisipäeval, 15. detsembril osales meie klubiõhtul
eksootiline külaline Ukrainast, kiievlane Nikolai Dvornitshenko. Mees on juba
70 aga jätkab oma töömehe teed Ukraina Teaduste Akadeemia Elektrotehnika
Instituudis insenerina. Töö teeb meid vabaks ja aitab ka elus püsida.
Elu Ukrainamaal pole just kergete killast, sõda kestab juba
1,5 aastat. Pealinnas Kiievis on peale Maidani ülestõusu lõpetamist olukord
rahunenud. Riigil on oma vabalt valitud Raada,
president ja töötav valitsus, kus küll alatihti rusikavõitlust
harrastatakse. Ukraina mehed on tulised ja otsekohesed, mitte
mõned kirjute sokkidega intelligendi hakatised. Riigiasutused,
ülikoolid, tehased, transport, st. infrastruktuur
toimib.Probleem nr. 1 on korruptsioon.
Nikolai töökohas pole kütet veel sisse lülitatud,
eelmise talve võlg veel tasumata. Ruumides on 14 kraadi sooja, mistõttu tööaeg
on nii hommikul kui õhtul 1 tund lühendatud, töötasu aga mitte. Nikolai väidab,
et teenib ca 2000 grivnat kuus, lisaks samapalju pensioni, milledest küll
maksud maha arvatakse. Aga ikkagi: Horosho!. Valuutakurss 1€ ca 25
grivnat.
Tähtis teave otse allikast: nende lemmiktoiduaine SALO,
pekk, on kõvasti kallinenud ja maksab juba 2...3€/kg. Pool
liitrit vedelikku, mille peale salot haugatakse maksab pisut vähem, pidi
aga hää ja krepka olema.
Teravat lõunamaa reisipalavikku Nikolai meis ei
tekitanud, aga pole need ukrainamaa vanamehed nii väetid ja viletsad ühti. Mees
jõudis lisaks Tallinnale Stockholmi külastada ja tema tütar koos tütretütrega
nädala Rovaniemis Jõuluvanal külas viibida.
|
Nikolai- vasakult esimene |
Valdeko