No nii, no niii, no niiii!
Nõmme vanamehed jälle siin!
Umbes selliste hüüatuste saatel kogunesime uue hooaja esimesele väljasõidule Kivimäele, et sõita tutvuma Vihula mõisakompleksiga. Ilmateade lubas päeval saartest alates hoovihma, mistõttu oli mõnigi pilk suunatud taevasse, veendumaks, kas sellest või teisest pilvest meie reisu segajat ei saa. Oli ju viimastel päevadel lausa selgest taevast vihma ja rahet sadanud. Järel uhke vikerkaar.
Vihulas ootas meid väljasõidu korraldaja vanaisa Tiit, keda saatis varsti neljaseks saav Gustav ja äärmiselt meeldiv ekskursioonijuht Age. Muidugi meenub kõnekäänd vanast hobusest ja kaertest, aga mis siis! Tema põhjalik ülevaade mõisa ajaloost ja tema omanikest kuni tänapäevani on mõttetu siin ümber jutustada. Oma silm on kuningas! Muljetavaldav on see, et Taani päritolu omanik näeb kogu mõisakompleksi taastamise vajadust ja arendades kõikides hoonetes midagi, mis oleks hea inimesele - külastajale ja mis majanduslikult end ära tasuks. Nägime peahoone ballisaalis asuvast restoranist kuni spordiväljakuni kus on võimalik mängida võrk-, korv-ja minijalgpalli. Erilise tähelepanu sai muidugi vanameeste seas vesiveski, mille käivitamine ei ole võimatu, kuna kõik põhilised sõlmed on hästi säilinud. Aktiivsetele inimestele on siin loodud kõik võimalused puhkuseks, tööalaseks väljasõitudeks või mitmesugusteks perkondlike ürituste läbiviimiseks.
Peale maitsvat lõunasööki pidasid aktiivsemad vanamehed maha tulise lahingu minigolfi rajal, kus napi võidu sai Endel.
Suur tänu Agele, aga eriti täname Gustavit, kes kogu selle pika ekskursiooni vapralt kaasa tegi !Muidugi mõtlevad vanamehed veel kummitustest, keda pelgas Age ja kes käivad kaasas kõikide vanade mõisade ja lossidega.
Ilmateade ei eksi, sest esimese vihmahoo saime tagasiteel koju Võsul. Üks kordaläinud päev veeres õhtusse.
