Klubis diivanitel külitamisest
sai natuke palju.Seepärast otsustati minna loodusesse ja tuulutada väheke endi
sabaaluseid. Lahemaa Rahvuspargis asuv Oandu ootas meid oma metsanduse
väljapanekute ja loodusmetsa radadega. RMK oli kogunud sinna hulganisti metsa ülestöötamiseks
leiutatud masinaid, käsiriistu ja muid
abinõusid, mis tekitasid meis hulganisti äratundmisrõõmu. Kahjuks eksponeeritud aparaat “Metsakohin“
meie sealoleku ajal ei töötanud. Teabepunkti juhataja Tiina, kuuldes, et oleme
ühed nõmmevanamehed, rõõmustas väga meie nägemisest
ja juhatas meid manitsedes ja emaliku hoolitsusega teele
loodusmetsarajale. Rajal, mis pooles ulatuses oli kaetud laudteega, nägime
põlismetsa, kus inimene polnud ammu
looduslikule arengule vahele seganud. Mahalangenud jämedad puud, kännud, samblikud,
sõnajalgade vahel looklevad allikad koos linnulauluga ja metsamuusikaga – annaksin kaksteis punkti
sellele. Võimas!
Järgnevalt sõitsime Altjale, kus
Mäekõrtsis sõime rannakülale omast head heeringasuppi ja tegime pisikese
rännaku Altja kalurikülas ning vaatasime üle jõe viivat rippsilda, mida kutsutakse
Kärbse palgiks. Tagasisõidul külastasime Tiidu suvemõisa Lobil, kus puhkasime
jalga, imetlesime merd ja paiga ilu.
Kena päev oli, mida ka ülalt
taevavanamees igati soosis.