Eesti kõrghariduse seisust

 Klubilisi külastas eakaaslane, endine TTÜ ja EBSi rektor, riigikogu kul tuurikomisjoni esimees (2003-2007) tehnikadoktor ja akadeemik Olav Aarna. Tegu on väga mitmekülgse teadlasega, kes on kodus nii automaatikas ja telemehhaanikas, keemiatööstuse protsesside ning aparaatide juhtimises, samuti küberneetikas ja informaatikas. Aarna meenutas elektroonika arenemiskiirust  näitega, et tema tööelu alguses 1959. aastal vajati ühe bitise  info säilitamiseks tervelt liitrit füüsilist ruumi. Puutunud kokku väga mitmete erinevate tehnoloogiatega, kinnitas külaline, et kõige mustem kõigist on siiski poliittehnoloogia. Oma kogemustest teadis ta väita ka seda, et mõõdukas vaimne ja füüsiline stress on parim vahend Alzheimeri eemal hoidmiseks. 1088. aastal loodud esimene klassikaline ülikool (Bolognas) kus oli neli teaduskonda - teoloogia, filosoofia, meditsiin ja juura - oli pigem kutseõppeasutus. Tehnikateaduskonnad ülikoolides tekkisid alles tehnikarevolutsiooni järgselt. Meie haridusmudeli üheks peamiseks puuduseks on see, et viiendast klassist lõpevad ära matemaatika tekstiülesanded ja keskendutakse gümnaasiumi lõpuni üksnes valemite õppimisele ja lahendamisele. Sellega kaob matemaatika seos reaalse eluga ning ühtlasi enamike õpilaste huvi reaalainete vastu. Füüsikalise maailmapildi saaks selgeks teha ka ilma valemiteta. Tänapäeval on bakalauruseõpe võrdsustunud rakendusliku kõrgkooliga. 50-60% kõrgkooli astunuist piirduvadki bakaõppega.

Geoloogiatund

 

Külas käis TTÜ professor Siim Veski. Miks Euroopa põhjaosa pinnasevormid just niisugused välja näevad, selles on süüdi umbes 15 000 aastat enne meie ajaarvamist lõppenud viimane jääaeg. Kokku on jääaegu 2,5 miljoni aasta jooksul olnud 53. Kunagi kõrgusid Rootsi ja Soome kohal 15 km kõrgused mäed. Praeguseks on neist järele jäänud vaid toonaste “hammaste juured”. Tänapäeval ulatub Soome kõrgeim punkt Norra piiri ääres 1316 m kõrguseni. Jääajal oli ookeani veetase 120 m allpool, mistõttu oli Inglismaa Euroopa mandri ääreala. Veel 12650 aastat tagasi purskas Saksamaal viimati vulkaan. Mida paksem oli kunagi jääkiht, seda sügavamalt on pinnase all setteid ja rikkalikumalt ka maavarasid. Eestis on setteid keskmiselt 120, Leedus 1000 meetri paksuselt ning Poolas koguni 4 km. Kui Soomes on kohe pinnase all paks graniidikiht, mida killustikuna asfaltkatte aluskihina kasutatakse, siis näiteks Maardu kandis leidub graniiti alles 80 meetri sügavuses. Graniit on siiski nii odav maavara, et sellises sügavuses ei tasu seda kaevandada. See-eest kavandatava Paldiski energiapumpla rajamisel tuleb paratamatult maapõuest välja tuua 3-4 Viru hotelli mahus graniiti. Kui Tallinn-Helsingi võimaliku tunneli Soome poolse osa saaks graniiti raiuda paari aastaga, siis Eesti poolne osa tuleks rajada liivakivisse, mis oleks kordades keerulisem ja aeganõudvam.

Veel mõned faktid: 50 miljonit aastat tagasi oli kliima Maal praegusest 15 kraadi soojem ning Eesti territoorium on aastast aastasse tänu veetaseme langusele Läänemeres oluliselt suurenenud. Kõige kiiremini kasvab Hiiumaa.

Kuidas valmistuda kriisiks.

 Vanamehed nii kriisihirmus pole nagu neist nooremad kodanikud, sest ühtteist on elus juba nähtud ja kogetud. Aga tark inimene peab ometi nõu ja aru, mida siis ikkagi teha, kui harjumuspäraselt hetkel enam edasi tegutseda ei saa. Just nii defineeris kriisi klubiliige Urmas. Siis võttis arutelu juhtohjad üle Tiit. Kõigepealt on eriolukorras vaja vett ja elektrivoolu. Esimest saab teatud koguses ette varuda või teha diil kaevu omava naabri või sõbraga. Voolu saamiseks võiks muretseda  generaatori või piisava mahtuvusega aku. Isegi autoakult võib mootorit töös hoides mingi voolu kätte saada. Et end ohuolukorraga kursis hoida, peaks käepärast olema patareidel töötav raadio. Mõned klubikaaslased andsid teistele nõu, kuidas isegi telepildi võib raskes seisus ekraanile võluda, et end maailmas toimuvaga kursis hoida. Kokkuvõttes: kriisiolukorra algkursus sai edukalt läbitud.