EKA-s

Seekord käisime ekskursioonil elektrirongiga, Eesti Kunstiakadeemia uus hoone asub ju Balti jaamale nii lähedal. Kokku kogunes meid 15 meest ja Peetri naine, veidi rohkem, kui meid vastu võtnud EKA avatud akadeemia juhataja Kristiine Krabi-Klanberg ootas. Nimelt oli igale osavõtjale veidi pabermaterjali ettevalmistatud. Pikk ja põhjalik ekskursioon majas algas avalikust raamatukogust ja lõppes rektori kabineti ukse taga. Kogu maja on sisekujundus on säilitanud palju hoone algseid elemente ja sisustatud väga kaasaegselt. Erialade hulk mida koolis õppida saab väga suur, alates kultuuri ajaloost kuni metallikunstini. Kõige rohkem hämmastas õppetöökodade sisseseade lai valik. Nii nägime kõige igapäevasemaid puidu-metalli töökodasid, aga ka moodsaid CNC tööpinke ja isegi saviprinterit. Kuna vanamehed on külastanud paljusid Eesti kõrgkoole, siis EKA tehniline varustatus (üliõpilaste käsutuses) on vaieldamatult Eesti parim.

Vormsil

5.08. sai teoks mitu korda välja pakutud paadisõit Vormsile. Osa võttis lausa 10% klubi liikmetest 😟. Kahjuks vähevõitu. Aga sõit ise oli mõnus - oli parajalt sooja ja parajalt tuult. Vormsi loodus on nägemist/tajumist väärt, ilus rahulik, korrastatud, lopsakas. Kadakad on peamiselt püramiidjat sorti, mitte sagrised põõsad, sanglepad kõrged ja elujõulised. Maapind rahulikult lainjas. Näha oli mõnd liivavõtmise kohta ja sealt paistis tuhkpeen hämmastavalt kollane liiv. Mandril pole sellist silma hakanud, küllap on tegemist kaua mererannas lainete loksutatud kivimiga, mis alles maakerkega saareks tõusnud.
Lõunatasime pärast mõnusat rattasõitu Krog Nr. 14 - nimelises kõrtsus, kiitsime toitu ja teenindust. Vaatasime Hullo kalmistul omapärast rõngasristide platsi, mis on Vormsi üks visiitkaartidest. Ja siis suund kodu poole. Kella 21-ks sai "topelttriatlon" - 100km autosõitu, 15km paadiga, 5km rattaga ja sama palju koju tagasi, läbi. Täname kaatrikapten Peetrit ja pootsman pr. Enet. Päev jääb kauaks meelde.