Tegime kiirkülastuse Keila-Joale, et oma silmaga näha juba palju räägitud taastatud lossi. Oli tõesti, mida vaadata. Restaureerimine on tehtud väga maitsekalt ja kvaliteetselt. Tööd jätkuvad, haljastus on veel pooleli, kõrvalhooned tegemisel. Parajasti rippusid seintel Ermitaažist toodud Volkonskite sugulaste suurvürstide, vürstide, krahvide jt. portreed, mida kohal käimata me näinud ei oleks - kes meist ikka jälle Peterburgi sõidab. Mõtlesime kadunud aegadele, kõrgkultuurile, selle kandjatele ja üleilmastumise siluvale mõjule tänapäeva kultuuris. Aga loodus on lossi lähedal sama kaunis kui selle rajamise ajal.
Kirjutas Urmas
31 juuli 2014
21 juuli 2014
Nutiasjanduse täiendõppes
Viienda sündmusena juulikuus toimus meie käik EMT Tehnokeskusesse. Kutsujate eesmärgiks oli vist (ega reklaamüritus ei peagi olema väljahõigatud) meie kui eakate inimeste näitamine TV-s nuti-telefoni tarvitajatena. Noh, et on ju võimalik ja tore. Ostke ja sõlmige lepingud. Meie eesmärgiks oli saada aimu, kuidas mobiilside ja andmeedastus läbi telefoni toimub. Ja lootsime ikka ja jälle nö. ajakohastuda. Esimeste esitlejate jutus kostis aga selliseid sõnu, mida tavalisse teksti ei osanud paigutada, Sait, port, koaksiaalkaabel, info tihendamine, sagedusriba jne. Pikapeale seostus erisõnavara siit-sealt kuulduga ja mõndagi sai selgemaks. Iseasi, kui palju meelde jäi. Väikese kiire kontrolliga selgitati välja, et meist on juba 50% nuti-telefonide kasutajad ja seepeale muutus jutt konkreetsemaks. Päeva tulemuseks on see, et helistades kujutame nüüd ette, kuidas meie targad jutud teisenevad impulssideks, siis el.mg. laineteks, need lendavad läbi õhu masti otsa, sealt sihitakse nad kasvõi Austraaliasse läbi paljude vahejaamade jne. ning mitmetest maapealsetest keskustest saadud korralduste peale jõuavad meie sõprade kõrvadesse. Interneti pilvedes liikuva info levimisega on enam-vähem sarnane lugu. Telefoniaparaadid muutuvad järjest mitmekülgsemateks, võimaldades koos arenevate programmidega mitte enam ainult hommikust äratust ja kõneedastust vaid ka juhtida eemalt kõikvõimalikke seadmeid, paljastada oma (ja omaniku) asukohta, jälgida marsruuti, küsida teed tundmatus linnas, tõlkida kusagil majaseinal näha olevaid võõrkeelseid tekste, osta asju ja pileteid, mobiilparkida autot, pildistada ja teha videot, tõmmata ja mängida muusikat... Rakendusi tuleb juurde iga minutiga.
Täname EMT rahvast meid kutsumast ja harimast!
Täname EMT rahvast meid kutsumast ja harimast!
Pilte meie käigust EMT-sse vt. https://www.dropbox.com/sh/50wk2nzj1xf7n27/AACec3Yo5uUaISmIrmbDaBHQa
Kirjutas Urmas
17 juuli 2014
Kanuumatk
Sel kuul laulupeotule saatmise, ühe suuremat sorti sünnipäevapeo ja MUPO meeste juttude kuulamise järel sai eile teoks neljas sündmus - käisime kanuutamas. Tänu Tõnule saime transpordi klubi juurest Tori kanti, kus meid ootas matkakorraldaja. Sõitsime tema bussis, kanuud
haagisel selle saba küljes, piki Pärnu jõe kallast 15 km ülesvoolu. Kuulasime igaks juhuks hoiatused väikeste kärestike kohta ära ja libistasime kolm kanuud allavoolu minema. Kahes neist à kaks meest, ühes kolm. Kaheste kanuude mehed tegid minutis paar tõmmet aeruga ja lausa hõljusid sõidu lõpus ootava grilliplatsi ja sauna poole, kolmese mehed aga rabasid palehigis kümme korda rohkem tõmbeid, kuid ikka olid rivi lõpus. Meie (mina osutusin olema selles kolmeses esimese vahetuse tüürimees) istusime sügavalt vees ja teekond kujunes ka oluliselt pikemaks, sest vaja oli kõiki kaldaid uurida, mõnd kivi nügida ja kõikidest vesikasvutuustidest läbi sõita. Lõpus saunatasime end põhjalikult, ujusime soojas jões, kuumutasime grillvorste ja üks mees jättis peremehe rotveilerile oma sääramarja ette, aga see oli hästitoidetud ja vanade hammastega koer. Kojusõidul inspekteerisime Raplas Galeriikohvikut ja tegime seal üsna üksmeelse kokkuvõtte: päev meie Eesti rohelises looduses on oluliselt meeldivam kui mõnes Türgi või Tenerife rannas.
Kirjutas Urmas
haagisel selle saba küljes, piki Pärnu jõe kallast 15 km ülesvoolu. Kuulasime igaks juhuks hoiatused väikeste kärestike kohta ära ja libistasime kolm kanuud allavoolu minema. Kahes neist à kaks meest, ühes kolm. Kaheste kanuude mehed tegid minutis paar tõmmet aeruga ja lausa hõljusid sõidu lõpus ootava grilliplatsi ja sauna poole, kolmese mehed aga rabasid palehigis kümme korda rohkem tõmbeid, kuid ikka olid rivi lõpus. Meie (mina osutusin olema selles kolmeses esimese vahetuse tüürimees) istusime sügavalt vees ja teekond kujunes ka oluliselt pikemaks, sest vaja oli kõiki kaldaid uurida, mõnd kivi nügida ja kõikidest vesikasvutuustidest läbi sõita. Lõpus saunatasime end põhjalikult, ujusime soojas jões, kuumutasime grillvorste ja üks mees jättis peremehe rotveilerile oma sääramarja ette, aga see oli hästitoidetud ja vanade hammastega koer. Kojusõidul inspekteerisime Raplas Galeriikohvikut ja tegime seal üsna üksmeelse kokkuvõtte: päev meie Eesti rohelises looduses on oluliselt meeldivam kui mõnes Türgi või Tenerife rannas.
Kirjutas Urmas
09 juuli 2014
MUPO külastas vanamehi
Eile olid NVK külalisteks MUPO juhataja Rait Saart ja vaneminspektor Enn Viidu. Vanameestele tehti huvitav ülevaade MUPO arenemisloost ja igapäeva tegevusest. Diskussioon igapäeva-probleemidest ja uutest seadusemuudatustest oli elav. Põhiline sõnum oli see, et tänased seadused ei jäta ametnikule suurt tõlgendamisruumi, ning väga paljud probleemsed situatsioonid on üheselt paika pandud. Siit ka vanameestes segadust tekitav parkimiskaristuste teema. Nimelt on klubi liikmed saanud trahvida selle eest, et on oma kinnistu esise tänava riigimaa haljastanud ja hiljem seal autot parkinud. Siin on kohe mitu rikkumist, võõra kinnistu (riigi maa) loata korrastamine ja hilisem enda pügatud murul parkimine! Hoiatus teistele kordaarmastavatele kinnistuomanikele! Klubi liikmed olid siiski arvamusel, et oma peaga mõtlemine ei tohiks ametnikule keelatud olla! Vanamehed olid tavalisest pikemaks veninud kohtumisega rahul ja tänavad veelkord külalisi.
12 juuni 2014
FLIRT depoos
Tegi kadedaks, kui nägid kõikjal Euroopas kihutamas kauneid ja kiireid reisironge, seda isegi
meie lõunanaabritel leedukatel. Meie ajasime läbi 30-50-aastase vanarauaga Lätimaalt. Kiitus nendele
inimestele, kes päästsid meid häbist ja pöörasid mõõdunud aasta keskel asja uutele
rööbastele. Kuigi eilseks olime kõik nende „porganditega“ sõitnud, läksime
ikkagi asja lähemalt uurima Elroni Pääsküla depoosse. Vanamehi võttis vastu ja
andis ammendavaid seletusi kvaliteedi
ametimees hr. Laur.
ELRON – lühend sõnadest Eesti Liinirong, STADLER FLIRT – nende Šveitsis toodetud rongi nimi ing. keeles „fast light innovative regional train“(e.k. kiire, kerge, uuenduslik regionaalrong). Ja tõesti see FLIRT näeb ilus nii seest, kui ka väljast. Kõik on hästi läbimõeldud, võimaldades kihutada kuni 200 km tunnis. Kahjuks peab piirduma praegu 120 km tunnikiirusega, kuna enamat ei võimalda raudtee ise. Praeguseks on Elronil 18 el. rongi ja 20 diiselrongi, kaugema sihtkohaga Valga. Mullu tegid meie inimesed Elroni rongidega 2.33 milj. reisi, Elronis on töötajaid 272, nendest 84 rongijuhid. Selleks, et tead millega sõidad ja kuhu rongid viivad, on nad saanud väga uhked nimed: Lendav Läänlane, Mulgi Ekspress, Johanna , Chalottenhof jne. Tore külastus oli ja kõigil jorisejatel soovitan panna suu kinni: FLIRT on väga hea ja mõnus .
Kirjutas Jaak
04 juuni 2014
ABB-s
Maikuu viimasel kolmapäeval õnnestus peale pikka plaanimist külastada ABB Jüri tehast. Ott oli külastuse kokkuleppimisega kõvasti vaeva näinud ja tavalisest suurem grupp vanamehi pääses vaatama kuidas töötab generaatorite tehas. Alustuseks saime ülevaate ABB ajaloost ja tegevusest maailmas. Saime teada milline on majanduse seis maailmas ja kuidas see mõjutab Jüri tehase tegemisi. Peale lühikest turvakoolitust ja turvavahenditesse riietumist pääsesime tehasesse. Tehas on spetsialiseerunud tuulegeneraatorite ja diiselagregaatidele generaatorite tootmisele. Samuti toodetakse ABB teistele analoogilistele tehastele komponente ja pooltooteid. Tooted on suured ja rasked, kaal tonnides. Meile näidati mähiste tootmist, staatorite ja rootorite montaazi/katsetamist, stantsimist. Eruinseneridel oli mida meenutada ja mida avastada. Saime oma uudishimu rahuldatud ja küsimustele ammendavad vastused. Meeldiv oli tõdeda, et Eestis on säilinud korralikul tasemel masinaehitus ning siin tehtud toodang läheb kaubaks kogu maailmas.
23 mai 2014
Lõuna-Eestis
Meesteklubid kutsuti 21.05.14. kokku.
Viljandi tublid vanaisad korraldasid meie kokkusaamise ka sel aastal. Kohal
olime Tartust, Tartumaalt Haaslavalt, Pärnust, Tallinn-Nõmmelt, Kristiinest ja muidugi Viljandist. Peeti
kõnesid ja tarbiti kiluvõileibasid. Oluline oli aga see lahe ja südamlik
õhkkond, mille Viljandi mehed koos pensionäride ühenduse daamidega ja
ansambliga „Rukkilill“ oskasid luua. Tänud Voldemar Tasale ja teistele
korraldajatele. Käisime järvel laevukesega sõitmas, pillimees paadis ja laul
kõigil suul. Teine paaditäis mehi jäi äikesepilve alla. Saime pesuni märjaks,
aga siis taipasime, et ega enam ei meenu, millal viimati läbimärjaks on saadud
ja olukord omandas kohe hiiglavahva värvingu. Järgmisel hommikul oli tegelikult
üsna ebameeldiv vettinud kingi jalga sikutada. Aga kokkutulekult sõitis meie
klubi meestega täidetud Mersu-buss Aakresse moosivabrikusse (Johannese
orgunnitud külaskäik). AS Bacula peremees näitas, mida head väike firma meie
jogurtite, saiade ja pannkookide maitsestamiseks teha suudab. Edasi läks sõit
Lutsu tallu, kuhu viis meest jäid pärast majutumist vorste grillima, ülejäänud
sõitsid Otepää suusakeskust vaatama. Õhtusöögilauas saime kõik suud soojaks
räägitud. Hommikul juhatas Lutsu B&B talu perenaine meid lähedalasuvale
allikale päevast joogivee varu pudelitesse tankima. Sellest Emalätte allikast
pidavat algama Emajõgi. Mine sa tea, meie ei kontrollinud. Kella poole kümneks
jõudsime Elvasse, kuhu Meelis oli meile korraldanud tutvumise Saint Gobain
Sekurit autoklaase valmistava tehasega. Meile tehti 3,5-tunnine esitlus,
millist tean tehtavat suurt tellimust ettevalmistavale kliendile. Saadud
teadmised on väärt, aga mitte vähem väärtusliku mälestuse saime sellest, kuidas
meid vastu võeti. Kes ütleb, et meil suhtutakse eakatesse ükskõikselt, see
mingu... metsa. Järgmiseks punktiks me reisil oli Hellenurme vesiveski, töötav
peaaegu originaalseadmetega ja meie-ealise möldriga turismiobjekt. Võimsa
auraga perenaine tegi meile püülijahvatamise esitluse ja pakkus samas majas
küpsetatud rukkileiba. Sellega ammendusid meie jaks ja uudishimu ning keerasime
bussi nina Tallinna poole. Õhtuks sai sellesuvine kahepäevareis tehtud. Kuid
niipalju oli erksust veel meestes sees, et pidasime plaani varsti Ülenurme
Põllumajandusmuuseumi ja Peipsiranna sõidu ette võtta.
Kirjutas Urmas
Kirjutas Urmas
16 mai 2014
Jalgratastega Kõrvemaal
Seekord võtsid vanamehed ette rattaretke Kõrvemaa
matkaradadel. Kogunesime klubi juurde, kus laaditi rattad autodele ja sõitsime
Kõrvemaa Puhkekeskusesse. Peale pisikest plaani pidamist suunduti 19 km rajale.
Et asi huvitavam oleks sõideti „vastukarva“. Ilmselt tänu sellele tekkis rajal
korduvalt orienteerumisega probleeme. Need peatused tegelikult andsid võimaluse
tempot sobivana hoida.
Rada kulges kevadises metsas, loodus värskelt tärkamas. Mõni
rabakoht oli parajalt märg, nii et tuli ratast talutada, aga see ei seganud
esimeste ööbikute laulu kuulamast. Kui olime ringiga puhkekeskuses tagasi ja
harinud ennast saunas, oli mõnus surin kehas.
Peale kehakinnitust kohalikus söögikohas võisimegi asuda koduteele.
Seltskond jäi üritusega rahule, paras füüsiline koormus, ilus ilm, kevadine
loodus, mida veel paremat tahta!
07 mai 2014
Tallinn-Jäneda-Aegviidu-Tallinn
Esmaspäev – esimene päev.
Sõidan autoga Tartu maantel. Lumi,
rahe, vihm, lobjakas, tuul on õudne, auto aknad kattuvad läbinähtamatu lume ja
lobjaka seguga. Kas sellist kevadet me tahtsime! Homme läheme matkama? Väike
kahtlusepoiss poeb minu särgi alla. Meenub hüüdlause õigest riietusest ja
ilmast. Õhtune ilmateade puhub murepilvi pisut laiali. Lähen magama väheke
äreva olekuga.
Teisipäev – hoopis teine päev. 6.05.14.
Hommik. Ilus päikesepaiste. Vähene
tuul. 9 vanameest bussijaamas. Sõit
Jäneda poole läheb lahti. Jänedal, möödunud õnnelikult „Musta Täku Tallist“, alustame
presidendi matkarajal jalutuskäiku Aegviidu
poole, teejuhtideks arvukad viidad ja Meelise mobiiliäpp „Tark mees taskus“. Kirjad
postidel näitavad 9 km. Saatjateks on linnulaul, ülased ja värske õhk, mets,
oja ja järved. Ka hobuste „miinid“. Soe päiksepaiste teeb vanameeste kõnni
metsas väga kõbusaks ja lõbusaks. Kaks puhkepausi ja piknik Nelijarve lähedal. Piknikul
ei saanud kuidagi jätta kasutamata juhust maitsta Joeli kuulsat omatehtud
praetud soolaliha .
Ja lipsti – olemegi Aegviidus peale mõnetunnist matka – kõik
reipad ja terved. „Elroni“ rong tõi meid 1,1-eurise piletiga 120 km
tunnikiirusega Tallinna. Magan noore mehe und.
Kolmapäev – kolmas päev
Jalad meeldivalt surisevad
hommikvõimlemise ajal. Kõik on korras ning arvan, et on korras ka teistel
vanameestel.
Ühine mõte: väga uhke
jalutuskäik oli. Veel korrata otsides uusi radu.
p.s. Kes ei tea, kus on Lahinguvälja
peatus, siis minge istuge rongi ja kihutage Aegviidu poole.
Teeme ära!
Tegime ära. Neljandat korda
võttis klubi 3.05.14. osa üleriigilisest talgupäevast. Elu jooksul on uusi asju
tehtud küll ja küll, seetõttu sai ühiseks otsuseks, et teeme seekord sellist
tööd, mille tegijaid napib: võtsime koristada Glehni Kalevipoja ümbruse, nn.
Tähetorni pargi. Riisusime kuju ümbruse puhtaks, lausa 78 punast kilekotti said
okkaid, käbisid, lehti ja muud puru täis, metsa alt kogunes lisaks paar
kotitäit piknikujäätmeid, tervisesportlaste joogipudeleid ja muid äravisatavaid
tarbevahendeid. Nagu ikka oli vanajumal vanameeste vastu lahke – ilm oli mõnus.
Lähikonnast tulid mõned pered meie pundile appi. Avastasime, et me oleksime
võinud sealsamas töö lõpetada talgusupi söömisega – need pered oleksid kindlasti
parema elamuse saanud. Läksime siiski varasema plaani kohaselt klubisse, kus 5
meest olid hommikust saati aknaid pesnud ja vihmaveetorusid parandanud. Sõime pirukaid, jõime tassi teed
ja tundsime maailma korrastamisest heameelt.
Kirjutas Urmas.
28 aprill 2014
Vanamehed Vahipataljonis
Lõpuks, 24. aprillil sai teoks
pikalt plaanitud Vahipataljoni külastus. Kaua tehtud – kaunikene, just nii
läkski. Meie visiit oli vastuvõtjate poolt väga hoolikalt ettevalmistatud.
Esmalt tutvustati Vahipataljoni struktuuri ja seejärel territooriumi. Kasarmus
näitasid sõjaväe politsei võitlejad oma varustust. Selleks olid kohal ajateenijad,
kes näitasid millist turvavarustust kasutavad rahutuste tõrjujad ja kui
kiiresti selle selga saab. Seejärel tutvustasid nad oma käsirelvi. Järgnes
kasarmu külastus. Üllatas ruumipuudus ajateenijate magalas. Kuna Vahipataljon
valvab ka Presidendi lossi ja vatutab kõrgete riigikülaliste aueskortide eest,
siis sellel teemal saime palju huvitavat teada. Meile näidati paraadmundrite
garderoobi ja selgitati auvahtkondade
„moenippe“.
Edasi vaatasime tehnikaparki,
sportimisvõimalusi ja kartserit. Vanameestes tekitas elevust teadmine, et
kutsealustele pakutakse 5 korda päevas väga korralikult süüa. Kokad kurtsid et
noorsõdurid on toidu suhtes väga valivad, näiteks külastuspäeval ei sobinud
sõduritele lõhepraad! Saime teada, et tänapäeval kutsealused tegelevad vaid
sõjalise väljaõppega, mingeid abiteenuseid (köögitoimkondi) nad teha ei tohi.
Üle kolme tunni kestnud
Vahipataljoni külastus andis nii noorendava emotsiooni, et koduteel hindas
klubi vanim liige naiste säärejooksu!
Kirjutas Meelis
26 aprill 2014
Rapla, Kehtna, Valtu
Paari aasta eest käisime külas
Kehtna rahvamaja juhatajal ja tema kokkukutsutud seeniormeestel. Meie süüdatud
klubiidee läks kasvama – nüüd tegutsevad Kehtna kandi mehed klubina. Nimi on
neil meie klubi nimest vägevamgi: „Seakõrva ordu“.
22. aprillil saime taas kokku.
Rahvamaja juhataja pr. Kait Kaeval korraldas meile tutvumise Rapla kakstornise
kirikuga ja ordu mehed olid giidideks, kui sõitsime edasi Kehtna mõisa vaatama ning
sealt maandusime Valtu rahvamajja kohvilaua taha. Seakõrva ordu mehed piinasid
meid mälumänguga (eelmisel korral võitsid nad mängu, meie jäime teiseks!).
Seekord keegi punkte ei lugenud, aga tundus, et me ei jäänud enam teiseks.
Kõigest huvitavast, mida saime teada Rapla kirikuõpetajalt, Kehtna
mõisavalitsejalt, kolleegidelt-klubilistelt ja Valtu veinitehase tegevjuhilt ei
jõua siin jutustada. Igatahes päev oli väga humoorikas, samas asjalik ja mõnus,
vein oli hea, kringlit, võileivatorti ja seakõrvu oli piisavalt, kohvi keedeti
juurdegi. Suured tänud Kaidile võõrustamise eest ja Valtu spordimaja
juhatajale, kes oluliselt aitas bussi remondil, et Paul meid mõnusalt koju
saaks sõidutada. Kehtna rahva kutsusime Nõmmele külla, ainult aeg jäi veel
lahtiseks – neil seal paljudel põllutööd ees, meil tegutsemiste graafik mai
lõpuni lukku pandud. Aga ega aeg otsa saa. Loodetavasti.
Ekskursioon Iru elektrijaama.
15.aprillil toimus Nõmme Vanameeste Klubi ekskursioon Eesti Energia AS Iru elektrijaama. Vastuvõtjaks oli Iru elektrijaama peaspetsialist Andrei Vuhk, kes tutvustas elektrijaama ja selle jäätmeenergiaplokki ning vastas arvukatele küsimustele. Iru elektrijaam on suurima potensiaaliga soojusenergia tootja Eestis, mis varustab soojusenergiaga Tallinna ning Maardu linna.Põhikütusena kasutab Iru elektrijaam elektri- ja soojusenergia koostootmiseks segaolmejäätmeid ning reservkütusena maagaasi ja vedelkütuseid.
A.Vuhki juhtimisel toimus ka ringkäik elektrijaamas ning tutvumine 2013. aastal valminud jäätmeenergiaplokiga. Selle ploki valmimisega lõppes Eestis suuremahuline segaolmejäätmete ladestamine prügilatesse. Iru jäätmeplokk on Eesti jaoks uus lahendus nii energia tootmiseks kui ka prügikäitluses. Selle elektri tootmise võimsus on 17 MW ja soojuse tootmise võimsus 50 MW. Aastas taaskasutab jäätmeenergiaplokk energia tootmiseks ca 220 000 tonni segaolmejäätmeid. Elektriks ja soojuseks muundatakse ligi 85% jäätmetes sisalduvast energiast.
Oli huvitav ekskursioon.
23 aprill 2014
Prof. Anto Raukas jagas oma teadmisi vanameestega
Seekordne kutsutud külaline
valgustas meid geoloogia ja keskkonna valdkonnas. Huvitav ja väga lühikesena
tundunud vestlusring käsitles teemasid maailmapoliitikast Nabala karstialani.
Erudeeritud ja suure elukogemusega teadlaselt saime teada huvitavaid fakte
lähiajaloost kui ka päevapoliitikast. Vanamehed said peajoone poliitikast veidi
teistsuguse nägemuse maailma kliimaarengutest. Peab ütlema, et mõned prof
Raukase toodud väited tundusid küllalt loogilised ja neid tasub kindlasti
üldises infomüras tõsiselt kaaluda.
Külaline oli NVK tegemistest
kuulnud ja tundis huvi ka klubi toimimise vastu. Vanamehed said esitada oma
küsimusi ja said ka neile lühikesed ja konkreetsed vastused. Diskusiooni oleks
jätkunud kauemakski, kui poleks külalisega kokkulepitud aeg lõppenud.
Oli järjekordselt huvitav
külaline!
Tellimine:
Postitused (Atom)