Uudiseid elektroonilise side vallast

Peeteri poolt oli  9. jaanuariks klubisse kutsutud TTÜ õppejõu Avo Ots. Kuna me ei osanud väga täpset teemat ette anda, siis rääkis ta meile põhiliselt raadiolevi kasutatavatest sidelahendustest. Muidugi vastas väidetavalt TTÜ parim loengupidaja ka meie küsimustele. Äärmiselt kasulikult veedetud õhtupoolik

Peeter Kagu-Aasias.

Jaanuaris viibis Kagu-Aasia reisil meie klubi liige Peeter, kes rikkaliku fotomaterjaliga tutvustas meid nende huvitavate kohtadega , mida ta külastas.

Muusikaline kohtumine.

Täna s.o. 16 jaanuaril tuli meile külla ansambel Laine esimesest koosseisust lauljanna Marta Oja. Ansambel Laine loodi 1960 a. ja Marta Oja valiti paarisaja kandidaadi hulgast ansambli liikmeks. Oma huvitavast ja reisirohkest elust rääkis pr. Marta meile toredaid lugusid,lisaks veel pildid ja plaadimuusika.

Noor vanem!

Eile 4. jaanuaril toimus  Nõmme majas klubi esindajate kohtumine uue linnaosa vanemaga, kus tutvustasime meie klubi ja arutasime selle aasta tegevusplaane. Kohtumine möödus soojas üksteisemõistmise õhkkonnas ja lõppes sellega, et meie linnaosavanema tiitlile sobiks täiendus "noorem vanem".

2017 aasta kokkuvõte.

Meid on klubis 32 meest, asutajaliikmeid on täna siin 10, klubina oleme 8 aastat vanad, meestena keskmiselt 75 aastased. Asutamise ajal oli keskmine vanus 72.

Tänavu oleme korraldanud kokku 30 temaatilist sündmust, millest 9 olid ettevõtete külastused, külas käis meil 9 inimest ja 1 ansambel, toimus 1 rattamatk ja 4 ekskursiooni, "asutasime" üheks päevaks Vanameeste Kohviku (siin oli 17 meest ametis), Ülo korraldas Pirita jõe kaldal kalasupipäeva, Tiit ärgitas meid osalema spordipäeval, käisime üleriigilisel meesteklubide kokkutulekul, osalesime ettekandega Terviseedendamise konverentsil, tegime ära talgupäeva „Teeme ära“.  22 teisipäeval ajasime omavahel juttu, meenutasime kord 1960.-id, kord 1970.-id aastaid ja mängisime koroonat. Teistel nädalapäevadel kasutame oma ruume väiksemate gruppide tegutsemisteks. Meie blogi on vaadatud üle 105000 korra, jõulude ajalgi külastas seda keegi Rootsist ning keegi Kaliforniast ja varem oleme märganud vaatajaid Jaapanist, Uus-Meremaalt, Austraaliast jne

Kõige tegijamad mehed olid (tähestiku järjekorras) Eerik, Endel, Heino, Jaak, Johannes, Kalev, Meelis, Ott, Paul,  Peeter, Tiit, Toivo, Tõnu, Ülo.

Mis edasi toimuma hakkab? Jaanuaris kohtume uue linnaosavanemaga. Püüame käima lükata pensionieelsete meeste ettevalmistamise pensioniajaks. Teeme aasta jooksul oma traditsioonilised asjad – ekskursioonid, jalgrattamatkad, asutuste külastamised, koroona-, nooleviske- ja laskmisvõistluse, leiame huvitavaid inimesi keda külla kutsuda. 

 Ootame igaühelt ideid ja panustamist, et meil kõigil oleks parem vanaduspõli.

Kirjutas Urmas

Fotod tegi Tiit

Jahimehed koos

Ütlen ainult sulle

Külalised saabuvad.

Pidulaud ootab!





Sõbrad koos



Sõbrad koos

Õhtujuht võtab sõna.

Aruande kuulamine

Aruande kuulamine



Vanad sõbrad. Kokku aastaid 179!

Kumna majatehases

Harmet OÜ on 25 aastane eesti kapitalil moodulelementidest majade tootja. Külastasime nende tuliuut tehast Kumnas, kus meile äri ja tootmist tutvustas nõmmekast tegevjuht Alo Tamm. Ettevõtmine, väga ilus ja puhas uus tehas, tootmine ja tooted aga ka kogu äri loogika oli väga hariv ja jättis hea mulje. Mõned üllatavad faktid, kogu toodang praktiliselt eksporditakse, enamus materjalidest imporditakse, tööjõust suur osa on Ukrainast. Oleme jälle reaalse eluga rohkem kursis.


Ootame hilinejaid



Kuulame ülevaadet tehasest.



Puust ja punaseks,

Klubis Rein Tölp

Tuntud Eesti spordimees ja olümpialane rääkis huvitavaid seiku oma elust. Talle omase huumoriga oli juttu spordist, dopingust, vene sõjaväest ja tema töömehe karjäärist, poliitikast minimaalselt. Harva käib meil esinejaid, kes julgevad oma seisukohti avameelselt ja selgelt välja öelda, Rein julges.

Imavere Saeveskis

Teisipäeva hommikupoolikul kogunes klubi juurde bussitäis vanamehi, et sõita Stora Enso Eesti AS Imavere Saeveskisse tutvuma puidutööstuse suurettevõttega. Ott oli külastuse kokku leppinud ja nii nagu kohapeal selgus, on soovijatele oma tegemiste näitamine firma poliitika osa. Ja näha oli palju. Ekskursioon algas graanulite tootmisest. Edasi liikusime palgilattu, siis tulid saagimine, sorteerimine, kuivatamine, liimpuit ja sõrmjätkamine. Vahepeal olid erinevad tugiteenused/tööd, saagide korrastamine, virnastamine, pakkimine jne. Kohapeal töötab üle 300 inimese, kes elavad ekskursioonijuhi sõnadel saeveskist 30 km raadiuses, seega oluline tööandja regioonis. Tootmises kasutatakse palju moodsat tehnoloogiat, kuid ilma inimesta ei saa. Töö keskkond on mürarikas ja osa tootmist toimub 24/7/365. Kolm tundi saeveskis väsitas vanamehed päris ära ja hiline lõuna Mäekülas lõõgastas enne kojusõitu. Ekskursioonist jäi kõigile hea mulje.

Meelis

Ettevõtte tutvustamine

Ohutus tööalal on tähtis!

Kaasaegne "saeveski".

Töö käib selliste saagidega.

Huvitav päev sai siin lõpu.

Vestlusring

Seekord toimus klubis huvitav vestlusring, kus osales juba viimased 10 aastat maailma MM ralliradade tehnilise kntrolli liinis juhtrolli omav hr. Karmo Uusmaa. Karmo avas meile huvipakkuvad MM-sarja telgitagused ja selle iseärasused eri maades. Kogu juttu illustreeris ta huvitava fotomaterjaliga. Kõik klubi liikmete esitatud küsimused said põhjaliku vastuse.

MOMU

Tuntud-teatud lühendite KUMU, ERM jt ritta tekkis sellel suvel uus, MOMU - Mootorispordi Muuseum. Võib arvata, et see lühend saab sama kuulsaks kui varem tuntuks saanud. Arno Sillati vedamisel koondatud mootorispordi ja ka natuke muu tehnika kogu on muljetavaldav. Seda nii ajaloolise plaanis kui ka teemade rohkuses. Võib öelda, et kollektsioonis on esindatud enamus Eestis ehitatud mootorispordi tehnika. Muidugi leidub erinevaid võistlusmasinad laiast maailmast, millega on siin võisteldud.
Vanamehed said kogu selle suurepärasest koguga tutvuda Arno Sillati enda selgituste saatel. Soovijad proovisid kuidas võistlusmasinatesse meiesugused mahuvad ja imestasid kui keerulised on võidusõitja "töötingimused". Samuti kuulsime muuseumi edasistest laienemise plaanidest, olgugi et juba nüüd rabas ekspositsioon oma suurusega. Äärmisel huvitav külastus.

Tere!

Spordis on ikka nii, et kui esimene katse ebaõnnestub, tuleb teha teine ja kolmaski. Vihmase ilma tõttu esimene katse ebaõnnestus! Selle nädala teisipäeval õnnestus kõik suurepäraselt! Täpselt kell kaks kogunesime Põllu ja Janseni tn. nurgal asuvale väikesele spordiväljakule. Meelise juhendamisel ja tema kaasavõetud NBA märgistusega pall tuli visata "vabaviske" joone tagant läbi korvirõnga. Esimene ring näitas uskumatut stabiilsust - kõik said ümmarguse tulemuse - 0 välja arvatud Henn, kes läks juhtima. Alles II ja III ring tõiesile tõelised tipud. Harjutamine teeb meistriks. Proovisime mängida ka lauatennist. Peaks ütlema kivitennist, sest ristkülikukujulisel lihvitud betoonitükil mängimine oli täiesti võrreldav originaallauaga kui 70+ mängija ei oleks kivistunud liikumisvõimega. Märkasin, et kõik möödakäijad,  -sõitjad olid imestunud nähes hallipäiseid taatisid spordiplatsil, kus tavaliselt käivad lasteaia ja kooliealised lapsed. Ootamatult peatus meie juures erkpunane sõiduauto mille küljel kiri: "Vakra linnapeaks"!  Sportliku Sotsi vabavise tabas korvi ilma soojendusviseteta. Sportliku päeva lõpetasime vestlusringis teemal "Vanamehed ja sport".

Pärastlõuna Anuga.

Ekskursioon lennundusmuuseumisse.

Kolmapäeva varahommikul astusime bussi, et jõuda Eesti Lennundusmuuseumisse Tartus.

Kohale jõudes ootas meid ees juba muuseumi asutaja ja tulihingeline vedaja Mati Meos, kes tegi meile väga huvitava ülevaate muuseumi ajaloost ja eksponaatidest. Lennunudusmuuseum kogub oma ekspositsiooni kõik Eesti territooriumil kasutatud tsiviilotstarbeliste ja Eestis baseerunud militaarotstarbeliste lennukitüüpide näidised, aga ka maailma  tähelepanuväärivamate hävitus- ja ründelennukite, kerglennukite  ning helikopterite näidiseid. Antakse ülevaated ka raketinduse ajaloost Eestis ning maailmas. Maksimaalse tulemuse saavutamiseks  kasutab Lennundusmuuseum koostöös Eesti riiklike institutsioonidega ära maailma lennunduses toimuvat lennutehnika põlvkondade vahetust. Ekspositsioonis on 25 lennukit ja helikopterid esindamas Euroopa ja USA lennutehnikat, aga ka õhutõrjerelvade esindajad – õhutõrjekahurid ja kõikide nõukogude ajal Eesti territooriumil paiknenud maa-õhk rakettide esindajad. Mudelikogus on üle 400 kõrgekvaliteedilise lennuki, kopteri ja raketi maketi.

Klubi tehnikahuvilistele liikmetele oli see käik väga hariv ja andis hea ülevaate lennunduse hilisajaloost. Kuigi ilm ei soosinud väga meie käiku, lahkusime kõik teadmisega, et  Lõuna-Eestis leidub üks insenertehniline huvikeskus, mis võiks ka noori rohkem tehnilisi erialasid õppima suunata. Kahju vaid, et Põhja-Eesti rahvas sinna harva satub.

Sihtkoht- Kihnu!

12.augustil avanes meie klubil võimalus osaleda Nõmme lauluklubi „Kanarbik“ korraldtavast väljasõidust Kihnu saarele.

Startisime mahuka  turismifirma bussiga kl. 8.30. Praam „kihnu Virve“ läks teele Munalaiu sadamast

Kl. 10.15. Tund aega sõitu ja olimegi Kihnus. Üllatusena oli väike Kihnu paksult rahvast täis, ei puudunud isegi Baltimaade peaministrid. Logistika oli korraldatud väikeste puust istmetega madelautodega. Sõit läks esiti saare lõunatipu suunas, kus asus majakas. Sõites hakkasid silma heas korras talumajad, kitsad asfaltteed ja üldine heakord.

Tagasiteel kostitati meid maitsva kalasupi ja suitsuahvenaga. Järgnes õigeusu kiriku ja Kihnu muuseumi külastus. Seejärel tutvusime kohaliku käsitööga ja nautisime kihnlaste laulu- ja tantsu omapära.

Meeldejääv oli kohtumine legendaarse Kihnu Virve (Virve Köster) ja tema tragi lapselapsega.

Toredas vestlusringis kuulasime Virve mõnusat jutuvada ja laulu. Tänutäheks laulsid oma laule „Kanarbiku“ laulukoori liikmed.

Ilm oli kogu aeg soe ja päikseline. Ainult Virvega kohtumise ajal käis vihmasabin üle ja tagasiteel oli vihma ja äikest küllaga. See kõik vaibus lõpuks.Tallinna jõudsime kl. 22 paiku. Meeleolu oli hea ja sõit oli igati tore ettevõtmine.

Ülo supiköök

Supiköök on avatud!

Supiköök on avatud!

Peakokk Ülo kontrollib tulemust.