Lähme metsa

Klubis diivanitel külitamisest sai natuke palju.Seepärast otsustati minna loodusesse ja tuulutada väheke endi sabaaluseid. Lahemaa Rahvuspargis asuv Oandu ootas meid oma metsanduse väljapanekute ja loodusmetsa radadega. RMK oli kogunud sinna hulganisti metsa ülestöötamiseks leiutatud  masinaid, käsiriistu ja muid abinõusid, mis tekitasid meis hulganisti äratundmisrõõmu. Kahjuks eksponeeritud aparaat “Metsakohin“ meie sealoleku ajal ei töötanud. Teabepunkti juhataja Tiina, kuuldes, et oleme ühed nõmmevanamehed, rõõmustas väga meie nägemisest  ja juhatas meid manitsedes ja emaliku hoolitsusega teele loodusmetsarajale. Rajal, mis pooles ulatuses oli kaetud laudteega, nägime põlismetsa,  kus inimene polnud ammu looduslikule arengule vahele seganud. Mahalangenud jämedad puud, kännud, samblikud, sõnajalgade vahel looklevad allikad koos linnulauluga  ja metsamuusikaga – annaksin kaksteis punkti sellele. Võimas!

Järgnevalt sõitsime Altjale, kus Mäekõrtsis sõime rannakülale omast head heeringasuppi ja tegime pisikese rännaku Altja kalurikülas ning vaatasime üle jõe viivat rippsilda, mida kutsutakse Kärbse palgiks. Tagasisõidul külastasime Tiidu suvemõisa Lobil, kus puhkasime jalga, imetlesime merd ja paiga ilu.

Kena päev oli, mida ka ülalt taevavanamees igati soosis.

Kirjutas Jaak

Pihlamarjade külaskäik

14. aprillil käis meil kül Saue valla Kultuurikeskuse naisansambel "Pihlamari", kes on tegutsenud 15 aastat. Ansamblis on 9 liiget, juhendajaks Tiina Selke PhD, Prof. Ansambel on saanud mitmeid esikohti seenioride kategoorias rahvusvahelisel vokaalansamblite festivalil. Välja on antud oma CD.
Esitati kümmekond lugu. Naiste hääled olid hästi kõlavad, repertuaarivalik maitsekas, mõni lugu esitati ka ansamblijuhi Tiina Selke akordionihelide saatel. Solistina esines endine varieteeartist Ülle Toming, kes tantsis ja laulis 20 aastat jutti nõukaaja tipplokaalis Tallinna baar-varietees.
Esinemise lõppedes olid rahul nii kuulajad kui esinejad. Ansambli sõnul polevat neil nii toredat (rooside ja kingitustega) vastuvõttu kunagi olnud, lisaks sai osaks tore ja uus kogemus – laulda Nõmme Vanameeste Klubis.

Kirjutas Peeter

 

 

Veepuhastusjaama külastus

Seekord oli vanameeste huviobjektiks Tallinna Veepuhastusjaam Ülemiste järve kaldal. Meid võõrustas pr. Laine Põldoja,  kes töötab veepuhastusjaamas aastast 1963! Tema juhatusel vaatasime ja kuulasime kuidas vesi järvest läbi osonaatorite, kogulandivannide, filtrite ja selgistite veevärki jõuab. Kuulsime väga põhjalikku ajaloolist ülevaadet Tallinna veevarustusest ja Ülemiste järve osast selles. Samuti saime aimu kuidas joogivee puhastasime keemiliselt ja mehhaaniliselt toimub. Ligi 2,5 tunnine väga inforohke ekskursioon hakkas lõpuks vanamehi väsitama. Sellegi poolest ekskursioon täitis oma ülesande ja oleme tänulikud Veepuhastusjaamale meid vastu võtmast.

13.05.15

Koristustalgud

2. maiks plaanitud talgud jäid vihma tõttu ära. Tegime uue, seekord eduka katse 5. mail. Koristasime raudtee ja tänava vahelise metsaaluse Hiiult Pääskülani. Erikomando pesi klubimaja aknad, tõstis paremini paika mööbli ja karistas arvuteid moraalse vananemise eest (viskas mõned prügikasti). Nagu kombeks keetsime lõpetuseks hernesuppi. Tähistasime Toomase sünnipäeva ja kuulasime terve tunni klubiliikme kandidaadi Eduard Tüüri teadmisi Portugali ja Hispaania pensionäride elust.

Islamist, araabiast, ISISest

Tänu Tiidu visale tegevusele oli meie külaliseks 15.04.15. eesti(Võru)-araabia(Jeemeni)-päritolu pr. Kristi Ockba. Pr. Kristi on elanud ja õppinud ülikoolis Jeemenis ja Kuveidis, praegu tegeleb abistamistegevusega MTÜ Mondo töötajana, viimase aja tööks on Ukraina abivajajate toetamine. Kuulsime palju huvitavat araabia maailma, Lähis-Ida ning Iraani inimeste elu ja muidugi islami usu kohta. Ja eesti moslemite kohta ka. Inimese tasemelt vaadatuna ei ole islam nii mõistetamatu kui meedia sellest mulje jätab. Mässud, sõjad ja ISIS on rohkem ikkagi poliitiline nähtus, võitlus võimu pärast. Väheharitud massid tõlgendavad kokkupõrkeid siiski usulistena.
Vähemalt esialgu on meil siin rahulik, suured probleemid piirduvad soojemate maadega. Peeter järeldas meie suviste lühikeste ööde nähtusest seda, et moslemid meile massiliselt ei saa tulla - ramadaaniaja söögivahed on siin liiga pikad :-).
Täname pr. Kristit ja Tiitu!

Kirjutas Urmas

Toomas rääkis oma autosportlase memuaare.

7 aprillil meenutas Toomas oma rallisportlase teed ja rääkis veidi rallispordist laiemalt. Tema paremad päevad autospordis jäid 1960-70-sse, oli mida meenutada. Paljudele olikogu ralliteema päris uus, seega avardus veidi ka vanameeste silmaring. Kuna jutt veeres autode ümber, siis kõigil oli midagi meenutada ja jutustada.

Külaline kaugelt maalt

17. märtsiks olime palunud külaliseks prl. Stiina Seppeli. Stiina on käinud meil korra ennegi, siis kui ta veel kooliõpilasena veidi aega Jaapanis oli elanud. Nüüdseks on Stiina juba staažikas "jaapanlanna", tudengineiu, kes parajasti oli kodus käimas. Saime esitada mitukümmend küsimust meile nii eksootilise Jaapani elu-olu ja jaapanlaste kohta. Juttu jätkus lausa pooleteiseks tunniks. Meie külalisteraamatusse tekkis juba kolmas jaapanikeelne sissekanne. Neljas tekib kui mitte varem, siis hiljemalt nelja aasta pärast, kui Stiina kõrgharitud jaapani asjatundjana meid jälle külastab.

Kirjutas Urmas

Kardisõit ja Atlandi regatt

3.03. sõitsime karti. Meelisele, vanale rallimehele vastast ei olnud. Toomas autasustas võitjaid talvesõitu õpetavate DVD-dega. Sõidu järel paistsid mehed kümme aastat noorematena välja, olid energiat täis ja kippusid rajale tagasi. Aga läksime siiski klubimajja, kus Valdeko rääkis sellest, kuidas ta 2007. aastal Bossa Nova kaptenina võitis omas jahiklassis "matkapurjetamise" Atlantic Rally for Cruisers. Võistlus, mis toimus Las Palmase sadama ja St. Lucia saare vahel läbiti 16 päevaga, aga kogu matk kestis üheksa kuud. Euroopa mered, Atland, Kariibi mere saared, Bahama ...  Kui paljud meist on nii suurelt unistanud ja siis oma unistuse ka teoks teinud? Meil on hea meel, et Valdeko meie sekka kuulub! Et jutt oli pikk ja sisukas, siis ma siia seda ei püüagi ümber rääkida, väikese tutvustuse selle sõidu alguse kohta võib leida  http://www.ajakiripaat.ee/arhiiv.php?number=7 . Loodame, et mõnel sobival juhul kuuleme lisa. 

Kirjutas Urmas

Vastlad Kivimäe jaamas.

Kui Tiit kahe hernesupi lähkriga jaama jõudis olid 28 vanameest juba kohal. Õigupoolest pidi supi ja vastlakuklite manustamisele eelnema vastlaliu laskmine, kuid ilmataat saatis siiapoole lume asemel hoopis soojalaine, sestap pidime käigult omi plaane muutma.
Peagi läks vastlapidu sujuvalt üle Vello ja Priidu sünnipäeva tähistamiseks, kus eakas jaamahoone kõmises vanameeste hoogsast tervituslaulust. Jutte ja nalju jätkus kauemaks, kus muu hulgas võeti kõneks ka klubi plaanid suvisemate aegade saabumise puhuks.

 

Lühikokkuvõtte tegi Rein

Teatrielust, luulest ja laulust, Raplast ja Masingust

Tänaõhtusteks külalisteks olid hr. Margus Mikomägi koos abikaasa Viio Aitsamiga. Värvikad inimesed! Margus on  rohkem otsiv kui lihtsalt kulgemisega piirduv mees. Kuidas sobib inimeseks
olemisega meie rahva riigina-olemine, kuidas ühendub teatrikooli haridus ajakirjaniku ametiga. Kuidas kuulata vanameeste tarkust ja kuidas seda KUULDA. Kuidas võiks tekitada loovinimestele paremat toimetulekut. Miks mõned laulud ei vaja show`d, teisi ei taha aga isegi koos ilusate tantsutüdrukutega näha/kuulata. Kuhu on jäänud heale luulele peale kirjutatud viisid, õigemini - miks uued laulud ei jõua südameisse.
Täiesti juhuslikult oli Margusel kaasas kitarr ja näitlejahääl. Paar sisukate sõnadega laulu panid mõtlema ja tundma ning tegid meie õhtu väga hubaseks.
Pime aeg ja Rapla kaugus Kivimäelt lõpetasid jutu varavõitu ära. Ehk kunagi kohtume taas.

Kulle Raig:“Šampanja ja Koskenkorva,ühe puu harud“.

Kulle Raig:“Šampanja ja Koskenkorva,ühe puu harud“.

Meie kolmapäevaõhtu külaliseks oli fennougrist, ajakirjanik, kirjanik, Eesti kultuuri ja eestluse edendaja pr. Kulle Raig, kes on tegutsenudEesti Raadio soomekeelsete uudiste toimetajana, Eesti suursaatkonnas Soome konsulina ja kultuurinõunikuna ja kes  Eesti  ja Soome vahelisi suhteid ikka kriitiliselt vaatab.

Vanameestele tutvustatud raamat „Pikk teekond lähedale“on kokkuvõte tema tööst Soomes eri
ametites . See on Eesti vabanemise lugu Soomest vaadatuna kaheksanda ja üheksanda kümnendiku vahetusel Tallinnas ja Helsingis –väga ilmekad lood ja pildid olid paljudele teadmata.
Palju elevust tekitas Kulle Raigi võrdlus soomlaste ja eestlaste käitumistavadest ja iseloomudest.
Kaugelt vaadates paistame aga üsna sarnased. Et erisusi näha, peab vaatama õige lähedalt ja sel juhul neid kindlasti ka märkab.Kahjuks on kaalukauss positiivsuse kohalt väheke  soomlaste poole.
Kuigi Soome kirjandusprofessori arvates on eestlased kui pokaal sädelevat ja sillerdavat šampanjat, soomlased aga meenutavad pigem Koskenkorva viina.
Siinkohal veel suured tänud proua Kulle Raigile vanameestele oma rikkalike ja mõnusaid mälestusi jagamast ning eestlaste ja soomlaste võrdlemisest. Mida oli kena teada, sest meid on ju ligi sadatuhat sealpool  lahte.

kirjutas Jaak

 

Külaliseks oli spordiveteran Uno Palu

10. veebruaril kuulasime hr. Uno Palu mälestusi Melbourni olümpiamängudest, kaasvõistlejaist, NSVL-aegsest spordikorraldusest, esimestest muljetest rajatagustes riikides ja päris paljust muust, mis meie noorusajal maailmas toimus. Uno oli kaasa võtnud kohvritäie medaleid ja diplomeid, kõige varasem oli 1948. aastal koolisisesel võistlusel saadud kiituskiri, laste suure sõbra Stalini pilt peal. Njah, ilusad asjad ja jubedad asjad käivad ikka koos.
Uno on säilitanud kadestamisväärse elurõõmu ja sirge rühi. Oli meilgi pärast kohtumist erksam tunne oma kodude poole jalutada.

Esimene kirjandusõhtu

Pikalt kavandatud kirjandusõhtuks tulid meile külla vanad tuttavad Kristiine Gümnaasiumi õpilased oma kirjandusõpetaja pr. Kelle juhtimisel. Sisukalt koostatud kavas kuulsime viielt tüdrukult omaloomingulisi südamlikke luuletusi, Doris Kareva loomingut, katkeid Jaan Tätte, Jan Kausi, Tammsaare, Ristikivi jt. kirjutistest. Üks neidudest laulis hetkel poppi "Kauges külas". Õpetaja ei väljunud oma päevasest rollist ka meie, vanameeste külalisena. Nimelt pani ta Juhani ja Urmase  „Lingvistilisest metsast“ sügavmõttelist teksti ette lugema. Lõpuks mängisime mängu „Eesti keel läheb võistlema“ – iga mees sai ülesande kirjutada ilus 5-7-sõnaline lause, milles ei tohi olla ei kirjavahemärke ega sidesõnu. Gümnasistid valisid välja kuus ilusamat. Täname veelkord külalisi!

Meie valdavalt tehnilise kallakuga klubilistele paistis kirjandus päris hästi meeldivat. Proovime selliste õhtutega nüüd jätkata nii kirjutavate külaliste kui ka omaloomingu ja tekstivalikute abil. Teisipäevased klubitegevused jätkuvad endistviisi, aga kirjandusõhtud saavad toimuma kolmapäeviti üle nädala. Kui oma rahvast kõiki istekohti täis ei saa, siis kutsume kuulajaid/kaasarääkijaid Nõmme pensionäride hulgast. Kohtume juba 11. 02. 15.

Karli Lambot poliitikast ja muust olulisest

Seekord oli külas ettevõtja ja (ex?)poliitik Karli Lambot. Palusime tal rääkida "noore poliitiku" kogemustest eelmistel kohalikel valimistel ja tema Eesti tulevikuvisioonidest. Vestlus kujunes küllaltki elavaks ja teemad oli seinast seina. Päeva lõpuks rääkis Karli oma sportlikust harrastusest rogainist. Vanameestel oli raske mõista, kuidas sportlased selliseid koormusi taluvad ja mis neid selliseks pingutuseks motiveerib.

Meelis

Valdeko Hispaaniast

Klubiliige Valdeko Loopere rääkis 6 jaanuaril oma 1,5 kuulisest Hispaania reisist. Matk kulges Andaluusias, Hispaania lõunapoolseimas maakonnas, tuntud ka Costa del Solina.

2 nädalat Torremolinoses, 2 Fuengirolas, 2 Malagas, lisaks mõned päevad Granadas ja Suflii külas. Malagast on pärit Pablo Picasso, linn ise Tallinnast 2 korda suurem. Linnas on vilgas teatri ja kunsti elu, palju näitusi, igav ei hakka. Andaluusiat peetakse flamenco tantsu kodumaaks ja seda kirglikku tantsu nad osakavad ja näitavad.

Talvel on Costa del Solis elu meeldiv: õhusooja 15-20, lörtsi ei saja ja libe ka pole. Uudishimu sai rahuldatud: elu talvel on võimalik ka väljaspool Eestit.

 

Valdeko

Külas oli ettevõtja hr. Margus Murakas.

Seekord oli meie klubil külas endine tipprallisõitja, autotehnika spetsialist ja äriomanik              hr. Margus Murakas. Huvitava vestluse käigus andis ta ülevaate oma esimestest sammudest autoroolis kuni jõudmiseni  Eesti- ja Eoroopa ralliparemikku. Seejärel tutvustas ta käesoleva aja autorehvide valikut ning nende sobitamist praeguste ilmaoludega ja erinevate masinatüüpidega. Ka andis ta rea soovitusi sõiduks talveoludes ja rehvitüüpide valimisest.  Firma „Prorehv” omanikuna tutvustas ta oma firma profiili, rõhutades, et teeb peale kummitööde veel kõiki  vajalikke nagu mootorite diagnoosimist ja esisildade reguleerimist. Firma tööde kõrget kvaliteeti kinnitas ka klubi liige Toomas, kellel on hr. Murakaga juba paarikümne aastane koostöö kogemus.                                 Teatud üllatusena ennustas ettekandja elektriautode võidukäiku juba kõige lähematel aastatel. Selle arvamuse toeks oli tema kogemus elektriauto Tesla ga sõitmisel.                                                         Klubi liikmed jäid väga rahule sisuka ettekandega ja tänasid ettekandjat tugeva aplausi ja klubi traditsioonilise meenega.

kirjutas Toomas

Aastalõpupidu

Sellel aastal pidasime oma traditsioonilise aastalõpupeo 28 detsembril Nõmmel Sõõriku kohvikus. Kohal olid peaaegu kõik klubi liikmed, selle aasta rekord! Peo sissejuhatuseks laulsime klubi laulu ja tegime ühispildi. Avakõne pidas Johannes, liikmeid personaalselt kiitis Urmas, soolokavaga esines Vello, veel esines kontserdiga külalisena Slava Zavjalov.
Slava esitatud romantilised mustlaslood viisid nii mõnegi kuulaja unistuste maale unelema.
Edasi järgnes piduroogade nautimine ja aktiivne
mõttevahetus klubi tulevikust.