Euroopa Liidu Majas

23.aprillil olid vanamehed kutsutud Euroopa Liidu Majja Tallinnas. Põhjust andis  mõõdunud suvel, täpsemalt 2.-5. augustil, osa võtmine suurest Euroopa noorte ja  vanameeste ning Kohila Reumaliidu daamide ühisest väga meeldejäävast MTÜ HeadEst projektist „The Story of My Life“. Nüüd on see projekt üheks nominendiks Euroopa Kodanike aasta 2013 puhul korraldataval konkursil. Kohal olid ka veetlevad naised Kohilst, keda oli siiras heameel näha. Projekti vedajad HeadEst`ist oma sõnavõtus kinnitasid, et vanameeste ja reumaliidu daamide osavõtt andis sellele projektile õige sisu.

Edasi kõneles Euroopa komisjonist härra Erki Bahovski, kes andis ülevaate  Europopa Ombutsmanni tegevusest ning  võimalustest põõrduda küsimuste ja ettepanekutega otse ombutsmanni poole e-maili aadressil eptallinn@europarl.europa.eu.

Interaktiivsel debatil  Brüsselis kodanike aasta 2013 raames  sai sõna ka Rainer Nõlvak,"Teeme Ära!"  eestvedajana nüüd juba kogu maailmas.

kirjutas Jaak

 

 

 

 

Miljonite raamatute keskel

Vanameeste seekordne huvi objektiks oli Rahvusraamatukogu. Kõik on sealt mööda käinud, paljud sisse astunud, kuid tagatubades polnud meist seni keegi viibinud.
Hakatuseks andis haldusdirektor Mati Kibin ülevaate raamatukogu hoone vaevalisest saamisloost. Alustati ju Vene ajal ja valmis saadi aastaid hiljem juba Eesti ajal. Praeguseks ajaks on mõnigi asi mitmeid kordi ümber tehtud. Ikka eesmärgiga saada hakkama väiksemate halduskuludega ja vähema arvu inimestega.

Väliselt mõneti kindlust meenutav koloss on seestpoolt väga avar ja õhuline. Täidetud lugematute ruumikate lugemissaalidega ja hoidlatega. Saime teada, et raamat on küllaltki õrn asi. Tahab enda ümber parajat temperatuuri ja parajalt niiskust. Selle saavutamiseks on keldrikorrustel tehase sisseseadet meenutavad kogukad kliimaseadmed.
Saime põhjaliku ülevaate sellest väärikast majast, kuhu talletatakse kõik eesti keeles ja ka välismaal  Eesti kohta ilmuv kirjavara. Nii mõnigi vanamees leidis, et peaks lugejaks hakkama ja neist 3,6st miljonist raamatust jõudumööda mõned ette võtma.
Me kõik täname Jaaku, kelle lobitöö meid sellesse majja tõi.

 

Kirjutas Rein

Külas oli Toomas Alatalu.

SUUR SUUSATÕRVA PIDU.

Laupäeva 2. märtsi hommik oli talviselt karge. Oleme oma üritused juhtumisi korraldanud ainult ilusa ilmaga ja võrreldes reedese sompus sulailmaga tõotas tulla ilus talveilm mõne miinuskraadiga. Kella 10 ajal hakkasid Nõmme Spordikeskuses juba esimesed tervisesportlased liikuma ja nautima nii ilusat ilma kui ka suuskade libisemist.
Vaevu jõudsime oma ürituse platsiga tutvuda ja lõkketule süüdata kui esimene klient oma tõrva vajavate liikumislaudadega kohal oli. Jutukal proual oli meie ettevõtmiste üle hea meel, nii et saatis oma abikaasagi meie juurde suusatõrvamise teenust nõutama. Varsti kõlasid meie ümber vana hea vinüüli pealt tulevad lauluviisid. Iga minutiga kasvanud vanameeste seltskond leidis igaüks endale tegevuse, nii et varsti kihas meie pisike plats ettevõtlikest vanameestest nagu sipelga pesa kevadise päikese käes. Huvilisi tuli suuskadega ja ka ilma suuskadeta. Kes vaatas niisama vanahärrade tegevust, kes nostalgiast haaratuna imetles vanu puusuuski ja nende klambreid- sidemeid. Kedagi ei jätnud külmaks ka vanade fotode näitus, mis mõnda meist viis tagasi varasesse lapsepõlve, mõnda 40 aasta tagusesse noorusaega.
Keskpäeva paiku kui tõrvamistööga väike vahe tuli, kasvasid lumest välja „lumeliiliad“. Need rahvariides kenad näitsikud tõid meie laagripaika sellise ilu, et mõnigi mööduja, vaatamata oma liikumissuunast, jäi vaatama, mis toimub? Rahvatants on meil harjumuspäraselt suvine teema. Ei jäänud ükskõikseks ka meie papid, kes tõmmati tantsuringi ja kes sära silmis oma esinemisega hiilgavalt hakkama said.
Värskelt tõrvatud puusuusa libisemine proovitud ja stiilipunktid kokku loetud saabus kätte auhindade jagamise aeg. Auhinnad olid ju sümboolsed, aga rõõm kordaläinud üritusest mõõtmatu.
SUUR, SUUR TÄNU KÕIGILE KES SUUSAPÄEVA AITASID KORRALDADA!

kirjutas Johannes



Sii saate vaadata kõiki pilte!
https://www.facebook.com/media/set/?set=a.429605447131715.1073741825.148579248567671&type=1

Tõrvalõhnaline suusapäev

Tänavune 2. märts oli päikseline talvepäev, külma 5-6 kraadi. Nõmme 

Vanameeste Klubi eestvõttel toimus Nõmme spordikeskuses kella 11-13 
puusuusapäev. Lõkke kohal tõrvati kõigi soovijate suuski. Pärast oli 
võimalik teha väike suusaring, kus võistlus käis stiilipunktidele.

Juba ettevõtmise nimi – puusuusapäev – kõlas kutsuvalt. Kuigi mul suuski
pole, mida tõrvata, tulin koos oma 3-aastase pojaga uudistama. Olen 
küll lapsepõlves puusuuskadega sõitnud, kuid ma polnud kordagi näinud, 
kuidas nende tõrvamine käib.

Klubi juhatuse liige Urmas Lepik rääkis küll juba eelnevalt, et ega 
klubi suurt masside huvi ei eeldagi, kuid eesmärk on pakkuda eelkõige 
vanemaealistele inimestele võimalust värskes õhus aega veeta ja omavahel
suhelda.

Kui ma veidi pärast ametlikku algust spordikeskuse piknikuplatsile 
jõudsin, käis lõkke juures usin tegevus ja ninna hakkas mõnus tõrvalõhn.
Mitmed inimesed olid järjekorras ja ootasid, millal tõrvamisjärg nende 
suuskadeni jõuab. Riietumisstiilis hakkas silma väljapeetud vana kooli 
klassika - kootud põlvikud ja kampsunid. Viiekümnendate aastate taustamuusika tuli 
vinüülplaadilt.

Hinnanguliselt võis paaritunnisel puusuusapäeval käia 30 inimese ringis
– täpselt ju ei lugenud. Lisaks minule oli teisigi suuskadeta 
uudistajaid, kuid järjekorras oli ka üks väikese lapsega pere, kel lisaks omadele 
kaasas ka puust lastesuusad, mis tõrvamist vajasid. Samuti meelitas 
tõrvalõhn kohale Riigikogu liikme Margus Tsahkna, kes Nõmme suusaradadel
sõitmas oli.

Korraga jäi silma üks Muhu mustriga rahvariideseelikus naisterahvas, kes
lõkkele lähenes. Esmalt arvasin, et ilmselt on tal plaan osa võtta 
suusasõidust ja noppida stiilipunktid. Õige pea sai aga selgeks, et 
üritust oli palutud oma etteastega kaunistama rahvatantsuseltsi Pääsuke 
noorem naisrühm. Pääsukese naisrühm tantsis 4-5 tantsu. Viimase etteaste
ajaks sai naisrühmast segarühm, kuna tantsuringi haarati ka 
suusakostüümides härrad.

Pärast tantsu oli võimalik suusarajal proovida, kuidas värskelt tõrvatud
suusad ka libisevad. Naiste ja meeste vahel eriarvestust ei olnud, aga 
õrnema soo esindajad võistlusel ei osalenud. Mõned prouad kasutasid küll
suusatõrvamisteenust, kuid läksid ilmselt pikemale ringile. Auväärse 
kohtunike kogu ees söandas sõita vaid kümme meest.

Loodetavasti toimub selline üritus ka järgmisel talvel, et 
puusuusatraditsioon plastiku pealetungist hoolimata püsiks.

Kirjutas Jukko Nooni

Kodumaa juubeli tähistamine!

Läinud teisipäeval kogunesime klubisse, et tähistada Eesti Vabariigi 95. aastapäeva. See tähtis sündmus oli selleks ajaks juba ajalugu ja kellel kuidas tähistatud. Kes käis kaitseväe paraadi vaatamas, kes veetis päeva lähedastega teleri ees, jälgides tähtsa päeva pidulikke ülekandeid Tallinnast. Muljeid küllaga ja nii oli paras aeg neid arutada omasuguste seltsis.
Pidulik koosviibimine algas hümni ühislaulmisega, mida toetasid meile küllatulnud Kristiine Gümnaasiumi 9. ja 12. klassi tütarlapsed ja poisid. Sellele järgnes meie Oti emotsionaalne päevakohane kõne, mis kruvis päeva pidulikkusele tuure juurde. Järgnes külaliste esinemine, kus noormeeste laulmine vaheldus tütarlaste vahelugemistega. Kava oli koostatud nii südantsoojendavalt, meie noorusaja lauludest, et pani mõnegi meie hulgast kaasa laulma.
Suur, suur tänu Teile, noored! Jätsite meile selle teadmise, et Eesti elab edasi ja noored pole sugugi hukas!
Peale külaliste ärasaatmist jätkus õhtu jututuba, kus sõna said kõik, kes pidupäeva teemal rääkida soovisid. Muljeid oli palju ja juttu jätkus kauemaks,kui tavaliselt.

Kirja pannud Johannes

Tähe pildistamisest

Et kõik ilusasti ära rääkida... Raivo Hein tuli meile külla, sest tema isa on üks meist. Ja mitte ainult sellepärast. Me oleme veel päris uudishimulikud, sellepärast ka.

Alustuseks tõi Raivo meile tervituse oma Rotary-klubilt. Palusime tal meie värsked tervitused vastu viia.

Raivo on mitu tugevat IT-põhist firmat ehitanud, käigus hoidnud ja maha müünud. Nüüd saab ta endale lubada hobi, mida aastaid on tasapisi arendanud – kosmose pildistamist. Sellest, oma observatooriumitest ja pildistamisreisidest ta meile pajataski. Päris paljud meist vangutasid pead, kui ta käigu pealt meile demonstreeris, kuidas tema Saaremaal asuv tähetorn Kivimäe jaamast juhituna teleskoobi ühele galaktikale suunas, selgema ilma korral torni katte avanud oleks ja kindla programmi järgi pildistama oleks asunud. Nii saab Raivo ükskõik millisest maailma punktist (seal internetiühenduse olemasolu korral) oma teleskoobiga meie ääretust ümbrusest objekte valida ja neist äärmiselt kauneid fotosid teha. Peale pildistamise tuleb küll mitmeid tunde toorpilte arvutis töödelda, et vabaneda valgusmürast ja aparaatide väikestest ebatäpsustest. Vägevaid tulemusi saame alati vaadata Raivo blogis http://spiid.blogspot.com/

Olime kuulnud Raivo kavatsusest võtta osa lähiaastatel Richard Bransoni korraldatavatest eraisikute kosmoselendudest. Ka selle kohta saime lisainfot. Soovime Raivole peatset tõusu 110 km kõrgusele ja edukat vabalangemist koduse Maa poole tagasi. Võibolla võime asjaolude normaalse sujumise järel siis ütelda, et oleme vestelnud Eesti esimese astronaudiga.

Kirjutas Urmas

KÜÜNLAPÄEVAST VASTLAPÄEVANI

"Idakaar lööb õhetama, päike pistab oma nina lumeteki alt välja. Tõuseb, ringutab ja hingab maale sooja hingust. Veel tunnike hiljem on kollane päikeseketas kerkinud õige veidi kõrgemale, enam kõrgemale ta praegu ei tõusegi. Just nii kõrgele, et paistab otse silma sisse hommikusele kõmpijale, poeb sisse maja aknast, äratab gripiviiruse käes vaevlevad lapsed ja kõneleb: „Pidage vastu, vastlapäevast lihavõteteni on vaid nelikümmend päeva ....“
Nii ilusasti kirjutab üks loodusenaine.
Jüst küünlapäev oli see viimnepäev ühele meie klubi liikmele. Lahkus RANDU TALI, kes alles septembris osales meie tegemistes. Ta oli mees, kes kunagi ei kurtnud oma tervise pärast. Tähelepanelik vaataja märkas, et alati särasilmse Randu silmis ei olnud seda sära, mis mõni aeg tagasi. Kahjuks on meil veel palju haigusi, mille vastu tänapäeva meditsiin on jõuetu. Käisime 8.02. ka Keila kirikus Randut saatmas ta viimsel teekonnal ja sellele järgnenud peiedel.
Vastlapäev langeb kokku alati meie klubi „tööpäevaga“ ! Tähistasime seda traditsiooniliselt liulaskmisega Mustamäe lumepargis ja sellele järgneval lõunal kohvikus Lepido. Seekord oli taadirivi üsna pikk, et kihutada meile võõrapärase nimega snowtubingu rajal. Meie vanamehed lasid mäest alla, saatmaks noorte daamide imestunud pilgud, kes olid oma kollektiiviga tulnud vastlaliugu tegema. Nemad koostasid pikad „rongid“ ja hirmu peletamiseks kiljusid kõvasti. Tund liumäel oli piisav, et tekitada söögiisu ja suundusimegi kohvikusse, kus sõime hernesuppi ja kohapeal küpsetatud vastlakukleid. Peale kehakinnitamist läksime kõik see mees klubisse, et mälestada Randot, kellega aasta eest koos liugu lastud sai.

Kirjutas Johannes

Kogu tõde kohvist

Meie, kohvijoojate, juures käis külas asjatundja, kes selle üleilmselt levinud joogi kohta palju uut ja huvitavat pajatas. Näiteks, et käibe poolest olevat kohvi nafta järel teisel kohal maailmas, ja et soomlased kui suurimad kohvijoojad larbivad endile sisse 12-13 kg kohvi inimese kohta aastas. Eestil oma 4 kg tarbega on siin tükk maad edenemise ruumi.
Kogu hullus sai alguse Etioopiast Kaffa külast, sealt siis ka kohvi nimi. Parim kohv pidavat pärinema Jamaicalt. Kuid, kes tahab kohvist kõik 900 maitsenüanssi kätte saada, peab üksjagu vaeva nägema. Võta head sorti oad, rösti need 900º C juures 20-30 minutit, siis jahvata parajalt  peeneks ja lõpuks vala 90º C veega üle. Arvatavasti pead veel mõned võlusõnad peale lugema.

Head kohvitamist!

Kirjutas Rein 

Imettegevad aparaadid

 

Ülikõrgsageduslikke vibratsioone genereerivad aparaadid – nii nimetati asjandusi, mida järjekordne külaline meie klubilistele näha ja käega katsuda tõi. Seadmed väljutavad sagedusi, mis jäävad taskutelefoni ja mikrolaine ahju sageduste vahele. Pidavat mõjuma hästi õige paljude hädade puhul.

Vanameestel hädadest puudu ei tule ja nõnda pakkus Madis end kohe katsejäneseks. Saigi ühe viguri mõneks ajaks enese kätte proovida. Kuid kui häda on pikalt kestnud, ei siis paukselt temast lahti saa.

Pakuti veel paarikümmet peale määritavat ravimit. Samuti lugematute vaevuste vastu. Kui hästi kõvasti uskuda, siis võib-olla aitavadki, sest usul on teadupärast väga suur jõud.

 Kirjutas Rein

 

Aastalõpu tähistamine.

Pidulik jõululõuna

 

toimus seekord von Glehni pubis. Kohal oli 23 vanameest, kõik ühispildi tegemise puhuks end pidulikuks vuntsinud. Vaevalt olid vanamehed jõudnud Urmase aastat kokku võtva kõne kinnituseks   mõned toostid välja hõigata kui Johannese järel sammusid püünele viis lauljat-pillimeest. Peo veel pidulikum osa võis alata. Peagi segunesid vanamehed ja külalised üheks, kus Priit tõmmati lauljate sekka ja Arvo algatas külaliste tantsitamise. Ühislaulu jagus pikemaks, kuigi aeg-ajalt kippus sõnadest puudu tulema. Puudu ei tulnud aga kinkidest mida väga Johannese moodi Jõuluvana kõikidele jagas. Korraliku koolilapse kombel luges Madis kõigi eest Jõuluvanale oma tehtud luuletuse, mis väärib ka siin esitlemist.

 

Kirjutas Rein

 

Kes seal tatsub lörtsi sees?

See on Nõmme vanamees.
Miks ta tatsub lörtsi sees?
Klubi tee on jalge ees.

 

Miks ta läheb klubisse,
aga mitte pubisse.
Pubis ainult baarimees,
aga klubis sõbrad ees.

 

Meenutada võib seal naisi,
oma tööd ja põllul maisi.
Kõike, mis on elus nähtud
seda ka, mis ise tehtud.

 

Räägi kuidas mäletad,
isegi , kui valetad!
Kõigil meil on vana pea,
meeles nagunii ei pea.

Kirjutas Madis