Riigikogu külastus

Valimiseelne Riigikogu külastus 11-ndal veebruaril.

Jälle käisime Toompeal. Mitte meeleavaldusel vaid seekord Riigikogu I aseesmehe
Keit Pentuse kutsel. Vaatamata külmale ilmale kogunes 12 „vanameest”, osa neist esmakordselt ja osa teistkordselt tutvuma Riigikogu olemiste ja tegemistega.
Kuulnud,et „vanamehed” on jälle käimas tuli meid teretama eelmise külaskäigu üks vastuvõtjaist- Maret Maripuu, kaasas kingitusena igaühele oma näopildiga rahustava-tervistava tee pakikene.
Kui mul isiklikult oli jäänud proua Keit Pentusest kuvand kui väga tõsisest ja kuivast „parteitütrest” siis kohtumine temaga kummutas selle täielikult ja tuletas meelde tõsiasja, et inimesega tutvumiseks on enamat vaja ,kui pilti telekas Riigikogu saalist.Tegu oli väga meeldiva, šarmantse ja sõnaosava õblukese naisega,kes pälvib suurt austust Riigikogu ohjamisel. Tegime Keit Pentuse asjalikul juhendamisel ringkäigu Toompeaarvukates koridorides ja ruumides, vaatasime rõdult istumissaali, kus parajasti käis valijatega vestlus II aseesimehel. Valimised ju tulekul.
Uudiseks oli kabeli ja vangla olemasolu kunagises Toompea lossis 18 saj. Kabelis üllatas meid see, et selle ühes nurgas lausutud sosinal kõne oli vastasnurgas „stereona” imeliselt kuuldav. Ühes koridoris olid säilinud „Katarina-aegsed” telefonikabiinid koos suurte hallide seinatelefonidega ülemnõukogu saadikute tarvis, üks vist otseühenduseks ka Kremliga.
Peale ringkäiku kogunesime Keit Pentuse kabinetti sundimatuks vestluseks ja mõtete vhetuseks. Keit Pentus andis meile sisuka ülevaate erakonna tegudest ja valimisplatvormist. Valimised ju tulekul!
Kaksteist „vanameest” jäid külastusega väga rahule ja osa neist jätkasid muljetamist ja sõnavõtte ühes Tallinna avalikus toiduasutuses.
Valimised tulevad kindlasti!

Klubiõhtu

Klubiõhtu

Jätkus vestlus majanduskriisist ja arutati ka muid huvipakkuvaid küsimusi.
Töökorda seadsime oma arvutiõppe nurga, kus saavad harjutada arvuti kasutamist ja arvutil töötamist meie klubi liikmed. Kui oleme lahendanud majanduslikud probleemid internetti liitumisega, saavad arvuteid kasutada ja nõu küsida kõik Nõmme eakad.

Vestlusring majanduskriisist

18.01. modereeris Rein Koppel meie vestlust masu teemadel. Sellele sai läheneda Eesti-keskselt ja faktipõhiselt, aga ka maailmamajanduse laiuselt ja üldistustena. Keeruline teema, mis meid igaüht puudutab, aga meie poolt end mingilgi viisil mõjutada ei lase. No mõista tahaks ju ikkagi. Teema oli sedavõrd huvitav, et mehed tahaks seda jätkata. Otsime võimalusi.

Klubiõhtud ja uudised

Kiirel ilutulestikulaskmise ja lumekühveldamise ajal on jäänud siia kirjutamata meie tähtsatest tegemistest.
28. detsembril pidasime ära üsna piduliku jõuluõhtusöögi. Verivorstide, seaprae, hapukapsaste, klaasikese kuuma glögi ja pitsikese valge viinaga, nagu rahva pikk traditsioon nõuab. Päris hea oli aastale tagasi mõelda, paljusid sündmusi meenutada ja ettevaatlikult uue aasta tegemiste plaane pidada.
4. jaanuaril püüdsime aluse panna omaloominguliste kirjatükkide/luuletuste esitamise klubiõhtutele, aga oleme ilmselt liiga tagasihoidlikud oma sisu nähtavaks tegemisel. Kuigi mitmed tunnistasid, et eks ole nooruses seda-koma-teist sahtlisse kirjutatud ja eks seda pattu tehakse veel vanuigigi, lugude esitajaid jäi siiski väheks. No ärgem veel loobugem!
11.jaanuaril oli õhtu juhtimine Juhani kätes. Peab heameelega märkima, et heades kätes! Algul tegi Urmas järjekordse ülevaate senitoimunust ja hakkas kaaslastelt välja pressima lubadusi alanud aastal igaüks mõni klubiüritus korraldada. Üheksa meest andsid oma lubadused, neli kohalolnut aga pääsesid seekord vastustest, sest Juhani koostatud ajakava surus peale tegevuse, mille koodiks „Talvetunne“. Klaasikese glögi saatel kuulasime Madise noorpõlves kirjutatud tugevalt ühiskonnakriitilisi luuletusi (siinkohal veelkord aplaus!), mida ta veidi rahulikumas registris oli täiendanud nüüd „meie ajal“. Rein Koppel esitas mõned oma kirjutised, millest nägime, kui terava pilguga ta jälgib meie riigis toimuvat. Selle peale plaksutamise detsibellid olid Madise aplausiga samas suurusjärgus. Õhtu jooksul kuulsime anekdoote nii Reinult, kui Juhanilt ja Joelilt. Õhtu naelaks oli Juhani kutsutud ansambli antud kontsert. Kaks daami mängisid küll korraga, küll vaheldumisi kord klaverit, kord kitarri, karmoskat või akordioni. Ja laulsid mõnusaid laule ning said ka meid kaasa jorisema. Lõpuks hakkasid me hääled julgemalt kõlama ja võibolla saame isegi öelda, et jorin muutus laulmiseks. Külalised pääsesid meie klubimajast alles kella kaheksa paiku. Meeste hulgast kostis arvamusi, et ilmselt oli täna meie mõnusaim klubiõhtu.
Mis meil plaanis:
Joonistamise ja maalimise õpituba juba alustas (vt. infot kõrvaltulbas)
Arvutiõpe projekti „Eakalt eakale“ raames alustab jaanuari lõpus
Raamatuvahetustundidega alustamiseks on vaja veel mõnisada raamatut kodudest klubisse tuua. Kuulutuse avaldame Nõmme Teatajas peagi
Plaanime kevadest sügiseni käia Hiiumaal, võibolla ka Kihnus, teha mitu rattaretke läbi ajalooliste kohtade, korraldada väljasõite loodusesse
Loodame kutsuda külla luuletaja Viivi Luige, liikluskorüfee Hellat Rumvoldi, akadeemik Anto Raukase
Kavas saab olema paar mälumängu ja mitu temaatilist vestlusõhtut.

KÜLMAS,KUID SIISKI”OMAS”

Nõmme linnavalitsuse külastamised ja läbirääkimised olid kandnud õisi,viljadest
räägin vähe hiljem.Meile s.o. Vanameestele anti kasutada tühjalt seisnud Kivimäe jaamahoone
(nimi tuleb vist sõnast kivi,mille olek on teadupärast külmapoolne ,eriti talvel)
tingimustel ,et tasume selle jaama ülalpidamise kommunaalkulud ja ka valve. Kaasavaraks linna poolt anti jaamahoonega kaasa tõukutsude ühing, kes soovis ajada oma asju ka mingis kindlas kohas.Vastutasuks sokutasime valve maksmiskulud nende turjale.
Jälle tänud linnavalitsusele, et saime Valdeku tänaval oma tegevuse lõpetanud üüratust pimedast koolihoonest valida meile vajalikku mõõblit. Paari päevase usina töö tagajärjeks
olid lauad, toolid, riiulid ning tähtsaid ja vähemtähtsaid istmikke näinud pehme mõõbel
valitud .Pauli buss tegi mõned sõidud ja kogu see „ilu” oli Kivimäel klubiliikmetest transade kaasabil kohal. Peale laudade ja toolide pesu ning mõningast remonti selgus,et kaasavaraks
saime kilekotitäie nätsu, mille osavad õppurid olid talletanud toolide ja laudade alla.
Mõõbel paika ja siis võis alata esimene klubiõhtu ja selle sisseõnnistamine „omas” majas.
Selgus ka vili mida ma eespool mainisin – külm,või õigemini ruumide soojendamiseks
kuluv elektrihulk. Kuigi temperatuur ruumides oli pluss kümne kandis, ei takistanud see õigeid klubilisi tundmast rõõmu „omast” majast. Jõime teed, kohvi ja muid jooke ning krõbistasime piparkooke, mõnus jutupuhumine ja klaverimäng taustaks. Siis järgnes ametlik osa juhatuse esimehe Urmase ettekandega.
Põhiteemaks oli jaamaruumide aktiivne kasutamine koos kasumi saamisega kommmunaalkulude katteks.
Urmas pakkus välja järgmist :
· arvuti koolitus ja IT-teenus aitamaks eakatel suhelda e-riigiga
· .puithoonete ja mõõbli restaureerimine
· kunstialane õppetegevus
· raamatute ja ajakirjade vahetus
· kohvik klaveriga

Klubi koosolek lõppes rõõmsas ja positiivses meeleolus .

Protokollis Jaak

Klubiõhtu 30.11.10

Klubiõhtu 30.11.10. Koosviibimise kohaks oli jälle Vabaduse pst. piduruum. Seekord olime palunud külla Teadlaste Maja teadussekretäri pr. Elsa Pajumaa. Teemaks tellisime „Kuidas eakad mehed saaksid veel mõjutada elu enda ümber“. Kõigepealt saime ülevaate Teadlaste Maja ajaloost ja asutajaliikmetest. Seejärel kuulsime põhiteemal, et ega meil erilisi võimalusi midagi ära teha enam ei ole. Nojah! Aga kui enam teisiti ei saa, siis võime proovida põletavatel teemadel kujundada klubi seisukohad ja saata need konkreetsetele asjameestele, nt. peaministrile või linnapeale või muudele otsustajatele. Aga tulemust ei maksa oodata. Siiski on üks vajalik nišš, milles peaksime tegutsema – me peaks püüdma olla võimalikult paljudele lastele vanaisadeks, sest järjest rohkem on purunenud perekondi ja järjest vähem lapsi, kel kontaktid üleeelmise sugupõlvega. Pr. Pajumaa soovitas meile täiesti huvitavaid ja kaalumistvajavaid teemasid lastega tegelemisel: 1. Taadi tarkused; 2. Taadi töötuba ja 3. Taadiga trenni. Peame muidugi veel mõtlema, kas esimene teema ei peaks olema meie jaoks hoopis Lapselapse tarkused, sedapidi saaks ehk nendega kiiremini jutule. Et pr. Pajumaa on hariduselt eesti filoloog, siis küsisid mehed palju küsimusi eesti keele seisukorra, üleilmastumise, keelerisustamise, „inglistumise“ ja keelekaitse kohta. Olime kergelt hämmastunud, kui lektor teatas, et ta on „minimaalselt tehnitseeritud“, s.t. ei kasuta ei autot, ei internetti ja visiitkaardil ei ole ka mobiilinumbrit. Arvatavasti saime kuulda siiski ajakohaseid seisukohti, sest filoloog kindlasti loeb palju klassikalistelt infokandjatelt. Igatahes olime kuuldust huvitatud ja tänasime esinejat südamest. Millest veel rääkisime: Madis tegi ettepaneku, et me kõik loeksime klubis ette oma noorepõlve luuletusi, iga mees näiteks viis luuletust. Jaak toetas seda tuliselt ja Urmas pakkus, et ka teisi kirjutisi võiks esitada. Võtamegi selle 14. detsembri koosviibimise päevakorda. Et emakeele teema huvitas paljusid, siis ka see tuleb lähemal ajal päevakorda. Tiit kutsus meid üles koos tervisesporti tegema. Paul oli kohe poolt ja Kalev ning Urmas riburada järel. Jäigi nii, et Paul ja Tiit ajavad meid toast välja esimesel võimalusel, sest Harku Ringi rajad on juba sissefreesitud. Jõululõunasöögi asjus tekkis kokkulepe, et osavõtumaks on 200.-kr. ja klubi juhatus teeb 14. detsembril ettepaneku, kus meie lõunasöök 28.-l detsembril toimub. Siis ka registreerume. 14.detsembri klubiõhtu asukoha teatame hiljemalt 7. detsembril siin blogis, saadame teated meiliga ja need, kes netti ei kasuta, helistavad juhatuse liikmetele. Klubi liikmeskond täienes kolme liikme võrra, kelledeks olid kolm venda. Vennad leidsis, et klubi tegevus pakub neile huvi ja pärast kolme klubilise kokkusaamise korda saavad neist klubi liikmed. Tore ju!
Juurdelisatud pildid ja filmilõigu salvestas Kalju

Botaanikaaias

Botaanikaaias

16.11.10. sai teoks päris pikka aega plaanitud Tallinna Botaanikaaia külastus. Magnoldi eestvedamisel ja Tiidu taganttõukamisel kogunesime kella üheks botaanikaaia väravasse, millest saime läbi Magnoldi tütre Krista Kauri nupulevajutuse abil. Krista võttis meid parklas vastu, juhatas heatahtlike sõnadega meie külastuse sisse ja läksimegi hanereas kasvuhoonetesse. Krista Kaur on juba mitmeid aastaid Botaanikaaia töötaja, oma eriala tugeva asjatundjana koostanud koos Urmas Laansoo ja Taimi Puusepaga kaks botaanika-alast raamatut (kolmas on tulekul) ja sagedase tööna juhatab külastajate tutvumist aias kasvavate haruldustega.
Uudistasime uutes kasvuhoonetes eksootilisi taimi kõigilt mandritelt, saime Kristalt teada tõeliselt huvitavaid üksikasju nii austraalia kui aasia, nii ameerika kui euroopa iseloomulike taimede kohta. Päris mitmetest taimedest teadis Krista jutustada legende ja mõnede taimede kohta saime teada nende kasulikke omadusi. Täiesti sajaprotsendiliselt arvasime kahe tunni pärast, et meil on olnud huvitav päev. Aga see polnud veel külastuse lõpp! Vaatasime palmimaja kõrval saalis näitust maitsetaimedest ja eestimaistest taimedest tehtud lõhnaõlidest.
Lõhnaõlid olid serveeritud kodumaiste klaasikunstnike poolt valmistatud eriliste kujudega käsitsi valmistatud pudelikestesse, mida tutvustas meile klaasikunstnik Maie-Ann Raun.
Aga ikka veel polnud külastuse üllatused lõppenud – Krista võõrustas meid omaküpsetatud imemaitsva koogiga. Meie aga häbenesime, et olime unustanud võõrustajale omapoolse meene kaasa võtmata. Kaalusime, kas mitte kogu klubiga nurka häbi tundma asuda, aga lõpuks leppisime kokku, et Priit läheb mõne aja pärast tagasi ja parandab meie vea. Kristale veelkord südamest tänu sisuka ekskursiooni ja sooja vastuvõtu eest!
Kell sai kolm ja oli aeg sõita Välisministeeriumi, kus „lahtiste uuste päeval“ oli võimalus meie riigi välissuhtluse ajalooga tutvuda. Kella neljaks kogunesime ministeeriuni pressikeskuse saali ja kuulasime minister Urmas Paedi vastuseid rahva esitatud küsimustele. Ka see osa meie päevast oli sisukas ja huvitav.
Juurdelisatud pildid on maitsete-lõhnade näituselt.