Superarukuse teke

Nutikell, nutitelefon, süleraal, kaugjuhitav kodu, kauplusega suhtlev külmik, ülemaailmsed broneerimissüsteemid, ro-, chat-, kooste- ja muud botid, tapjad-droonid, tuhanded satelliidid. Sotsiaalmeedia, uudisvood, arvutimängud, internet. Liitreaalsus. Virtuaalreaalsus. 

   Senise analooguniversumi kohale kasvab digimaailm. Metaversum. Ja kvantversumgi on juba silmapiiril näha. Kas need arengud toimuvad meie kõrval või üle meie, inimeste? Infouputus on vaieldamatu, inimaru sellega vist lõpuni toime ei tule.

   9. 11. s.a. oli klubis tutvustamisel saja hinnatuima kaasaegse mõtleja hulka kuuluva filosoofi, Oxfordi professori Nick Bostromi teos „ Superintellekt“. Selles väga sisutihedas kirjutises esitas autor tehismõistuse arengu võimalusi, -raskusi, ohtusid inimkonnale. Kas tehisintellekti areng superintellektiks saab olema rahulik, kiire või plahvatuslik? Kas ühiskond suudab nähtust suunata või vähemalt sellega kohaneda? Kõige suurem oht on peagi end ise täiustava intellekti eesmärkide määramatus. Veel ei tea ükski inimene mida hakkab superintellekt oma eesmärkideks pidama. Kuidas inimkond saaks valmistuda nii headeks lahendusteks kui ka eksistentsiaalseteks ohtudeks? Kas on kasvõi ainult teoreetiliseltki võimalik hoida superintellekti inimeste kontrolli all? Sellest rääkis professor Bostromi raamat.

Robotid, robootika ja vanamehed

Teisipäeval 26.10 käis meil külas Kivimäe kooli füüsika õpetaja Meelis Pääro. Teemaks oli info olemus, sellest aru saamine ja masintöötlemine. Rääkisime kuidas inimene tunnetab ümbritsevat ja kuidas seda teevad masinad. Mis on andurid ja kuidas saab nendega masinaid juhtida. Arutlesime kuidas infot kodeerida nii, et sellest saaksid aru ka masinad. Tänapäeval on analoogtehnika sageli asendunud digitaalsega. Katsetasime värvilisi LED-e põlema ja selgitasime kuidas lülitite abil muuta info kahendkoodi nullideks ja ühtedeks (bittideks ja Baitideks). Teooria vahele uurisime erinevaid arvuteid ja haridusroboteid ning mõnda neist sai ka programmeeritud. Vanaisadele olid abiks vihjed, millist robotit lastelastele jõuluks tellida või kus kohast internetist leiab mõne lihtsa keskkonna programmeerimise harjutamiseks.

Usbekistan XXI sajandil

Juhtus nii, et teisipäeval rääkisime Kesk-Aasiast ja Usbekistani Vabariigist. Vaatasime ka värskeid pilte riigist, kus mõned mehed on ka varem käinud või aega teeninud. Mõned märksõnad: emiirid(Amir Timur) ja haaremid, Alladini imemaa, Pärsia kultuur, ajalooline Hiiva Khaaniriik, Buhara, Samargand, Toškent, Amu-Darja jõgi, kolhoosi turg, maitsvad melonid ja tee jänu kustutamiseks, toiduks plov/pilaf ja samsa. Usbekistani pindala on 447 tuhat km² ja rahvaarv 32 miljonit inimest. Tegemist on presidentaalse riigiga, kus laiaulatuslike majandus-, kohtu- ja sotsiaalreformide tulemusena on paika pandud riigi strateegilised valdkonnad. Torkas silma respekt ja austus vanemate inimeste vastu. Taskuvargaid ei kohanud. See võib olla kultuurilise ja kasvatusliku töö tulemus. Igati tänuväärne. Riigis on ka oma autotehas, General Motors toodab seal Chevrolet autosid. Suured on ka maagaasi (metaani) varud ja paljud autod sõidavad CNG-ga. Kel huvi ja vähegi võimalik võiks praegu külastada seda riiki. Oma silm on kuningas. Kohal käis oludega tutvumas Tiit Ling.

Sügisene rattasõit

Pika jutustamise peale tehti kiire otsus ja laupäeval Pauli eestvedamisel mindigi jalgrattamatkale. Klubi juurest võeti suund Viljandi maanteele, et sõita veidi metsasemas keskkonnas jalgratta teedel. Ilmaga väga ei vedanud, puhanguline tuul ja hoovihmad. Sellegi poolest läbiti 35+ kilomeetrit Kangru, Kiili ja Sausti ringil. Mehed jäid oma sooritatuga rahule, see oligi ju eesmärk.

Ilus õhtupoolik Harku metsas

Klubis on pikka aega jutuks olnud, et vaja mehi looduses värskendada. Seekord sai kätte võetud ja lepiti kokku jalutuskäik Harku metsas. Kohale tuli kokku üheksa meest, neist neli jalgrattaga ja üks koer. Haruldaselt ilusa päiksepaistelise ja sooja ilmaga sammuti vapralt läbi Harku metsa mõisani. Teepeal moodustus meestest erinevad grupikesed, kes teepeal said "maailma parandada". Harkus jalgratturid võtsid suuna Veskimöldrisse ja jalamehed naasesid parklas ootavate autodeni. Veskimöldris joodi kohvi ja sõidetigi oma koju. Sügisene mets ja ilus ilm andis positiivse "laksu".

Kuidas Tallinna mehed Anija mõisas käisid

Teisipäev 28. september 2021. Heade asjaolude kokkusattumisel sündis Urmasel idee külastada Anija mõisa. Nii saigi see asi korraldatud. Paul oli jälle meil abiks, organiseeris bussi ja oli ise roolis. Anijale saabudes seadsime sammud restaureeritud mõisahäärberisse, kus meid juba oodati. Tutvusime mõisakultuuriteemalise elamusliku püsinäitusega “Mõisa aja lugu”. Tunnetasime kadunud sajandite hõngu ja saime aimu eri ajastutest, mille tunnistajaks on olnud selle maja seinad. Imetlesime, kui taktitundeliselt on tehtud taastamistööd ning kuidas on püütud säilitada võimalikult palju ehedat, ehtsat ja välditud ülevuntsimist. Eraldi vaatamisväärsus on muidugi mõisa park. Pärast ekskursiooni jätkasime Anija Mõisakohwikus, kus tähistasime piduliku lõunasöögiga klubi 12. tegevusaastat ja kuna oli kuu lõpp, siis ka meie liikmete septembrikuu sünnipäevi. Põnev ja hariv reis oli, õhtuks jõudsime tagasi Nõmmele.

Harju Elektri pikaaegne juht klubis

Eile külastas klubi Endel Palla. Olime teda mõned korrad varem külla kutsunud, aga nüüd olles end tööst vabamaks võtnud leidis ta aega tulla. Jutuks tuli Harju Elektri loomine 53 aastat tagasi ja firma areng tänaseni. Kõiges selles oli Endel võtmeisik. Huvitav teada kuidas "nõuka ajal" areneti ja kuidas jõuti "uues Eestis" börsile. Nüüdseks firma omab allüksusi peale Eesti ka Soomes, Rootsis, Leedus. Nii mõnedki mehed olid oma varasemas elus Pallaga kohtunud, seetõttu oli vestlus vaba ja räägiti ka konkreetsetest projektidest. Oli huvitav.