MEHED KOOS, ELU HOOS!

05 detsember 2016

Hiina! Peetri reisipiltide õhtu.

Peeter reisis läbi Shangai (24 milj. elanikku, meie mahuksime elama ühele läbivaist tänavaist) mõnesaja kilomeetri kaugusel olevaisse Huangshan`i mägedesse. Juba suurlinna vaated olid vägevad - üheksakorruseline ristmik, jalakäijate teed õhus ristmike kohal, neljasaja meetri kõrgused majad, traditsioonilises hiina stiilis kvartalid, parkides tantsivad kodanikud, palju kaherattalisi sõidukeid, jalgrattad, oodatust veidi puhtam õhk.... Edasilend siseliinil Huangshani ja sealt autoga mägede jalamile. Mägedes  vertikaalse kalju küljele rajatud turismirajad, kus jalge all mitusada meetrit tühjust. Hiinalikult udusse mähkunud mäetipud, matkamine 7-8 tundi päevas üles-alla kõrguste vahega kuni 500 meetrit, kohati ka päikesepaistet ja kuivemat ilma. Siis rongisõit  "väikelinna" Hangzhousse ( kõigest 9 milj. el.), kus üle lahe viib 35-kilomeetrine sild. Hangzhou on paikkond, kus  4700 aastat tagasi tekkis Liangzu kultuur ja linnas on näha iidset arhitektuuri. Peeter sai tunda ka seda, et 1,3 miljardine rahvas ei vaja meie-kandi rahvusvahelist inglise keelt, võib-olla on varsti käes aeg, kus üle maailma tuleks osata hoopis mandariinikeelt. Tutvumine hiina köögi saavutustega erilist vaimustust ei tekitanud. Eriti raske oli kujutleda end söömas praetud sitikaid ja tõuke. Aga jälle - millalgi peame sellegi ära õppima, kui meid järjest vähemaks jääb ja hiinlasi aina lisandub.
Koju lennata oli päris hea!
Shangai

Vana matkarada

Nagu siilid udus











Korraks näitasid mäed ennast ka tõelises ilus


Vana ja uus koos







Kauba müük tänavatel oli sõbralikult aktiivne, kuid mitte pealekäiv



16 november 2016

HME

HME - see on rootslastele kuuluv metallitöötlemise firma Tallinnas. Lisaks tehakse mitmesuguseid montaažitöid põhiliselt liftide remondiks vajalike komponentide tootmiseks. Keerulisem töö toimub CNC tööpinkidel, kuid ka veidi vanemaid seadmeid kasutatakse.
Suhteliselt väikese töötajaskonnaga firma tegevjuht hr. Rene Reimer isiklikult võõrustas meie delegatsiooni. Saime entusiastlikult asjatundjalt väga põhjaliku ülevaate moodsatest tehnoloogiatest ja tootmisprotsessi nüanssidest. Kuna meie seas on mõnedki metallitööga kokku puutunud härrasmehi, siis küsimused ei tahtnud kuidagi lõppeda, nii huvitav oli. Äärmiselt hariv külastus.

Meelis


09 november 2016

Kindral Kurvits

Mis toimus:
Esmaspäeva  õhtul  ronisid „maarottide“ nahas vanamehed mööda trappi Eesti Politsei ja Piirivalveameti  kõige suurema  ja uhkema  mitmeotstarbelise patrull-laeva „Kindral Kurvits“ pardale. Laev on ehitatud Soomes 2012 aastal ja on varustatud pääste-, tule-, ja reostustõrje seadmetega. Laeva pikkus on 63,9 m,laius 10,2 m ja sügavus 4,2 m ning võib arendada  kiirust 15 sõlme.


Mida nägime:

Meile tuttavat ja ka tundmatut viimase peal tehnikat ja lahendusi laeva opereerimiseks. Torustikke, juhtmeid, ventiile, lüliteid, pumpasid ja mootoreid  sadade meetrite ja sadade ühikute kaupa. Kõik säras ja „lõhnas“ puhtuse ning korrasoleku järgi. Laeval oli kõik vajalik kahenädalase vahikorra pidamiseks: saun, puhketoad, treenigruumid jm. Kaptenisild – kõige kihvtim paik laevas – oma arvukate GPS-de, öö- ja termokaameratega ning navigeerimisseadmetega pani ka vanameeste silmad särama – ikkagi kapteni ja tüürimehe töökoht.

Mida kokkuvõtteks:

Laeva seadmete ja agregaatide tööd  selgitati meile suure põhjalikkusega, mis andis selgust, et mehed teavad  põhjalikult oma laeva ehitust ja toimimist ning nende suhtumist toidab armastus oma vahva laeva vastu.
Meie arvukad küsimused said väga konkreetsed ja ilusad vastused. Tunti ka huvi  vanameeste tegevuse ja olude vastu – siiralt, mitte viisakusest.
Tõesti: oldi koheselt valmis lahendama mistahes juhtumit  Eesti Vabariigi piiril.

Nõmme Vanameeste Klubi  teeb sügava kummarduse laeva „Kindral Kurvits“  toredale meeskonnale selle sisuka „kostitamise“ eest.

Jaak
9.11.16.

06 november 2016

Vanabussinäitusel

Vanameeste nostalgia viis meid seekord Noblessneri Valukotta veteran busse vaatama. Kõik 14 bussi ja mõned taksod olid eriti kaunilt taastatud. Tõsi, paljud olid eesti sõitjatele tundmatud bussimargid, kuid kohalikel teedel sõitnute kohta oli igal mehel oma mälestustest mõni lugu rääkida. Valukoda ise oli samuti insenerikunsti vaatamisväärsus, omaaegsed kõrged, suure sillaavaga konstruktsioonid olid majesteetlikult saledad ja ka tänapäeval harva esinevad. Kokkuvõtteks, oli mida vaadata, hästi korraldatud üritus.

Meelis
6.11.16

Vanabussinäitusel

Vanameeste nostalgia viis meid seekord Noblessneri Valukotta veteran busse vaatama. Kõik 14 bussi ja mõned taksod olid eriti kaunilt taastatud. Tõsi, paljud olid eesti sõitjatele tundmatud bussimargid, kuid kohalikel teedel sõitnute kohta oli igal mehel oma mälestustest mõni lugu rääkida. Valukoda ise oli samuti insenerikunsti vaatamisväärsus, omaaegsed kõrged, suure sillaavaga konstruktsioonid olid majesteetlikult saledad ja ka tänapäeval harva esinevad. Kokkuvõtteks, oli mida vaadata, hästi korraldatud üritus.

Meelis
6.11.16

19 oktoober 2016

Tartu reis

Seekord viis tee NVK esindajad Tartu Seeniormeeste Klubi 15. aastapäeva üritusele. Kohal oli palju rahvast kogu Eestist ja kohalik linnavõim. Üritus kulges traditsioonilises võtmes, õnnitlused/kõned, kultuuriprogramm, lõuna ja bowlingu turniir. Temperamentsemad said lõunapausil oma tantsuoskuseid näidata. Peo sportliku osa võitis Viimsi PÜ bowlinguklubi võistkond, meil õnnestus jääda eel-eelviimaseks. Hoolimata sellest oli Kalev Jahnson organiseerinud toreda ürituse, kus päev kulus märkamatult. Tänud Tartu meestele! 

18 oktoober 2016

Kohtumine Nõmme Lauluklubiga

Oli järjekordne tore päev. Nõmme Lauluklubi toimekas president pr. Sirje Koemets tegi ahvatleva ettepaneku viia meie klubid ühiselt bowlingut mängima, mis lisaks parajalt hasartsele ajaviitespordile annab võimaluse ka meeldivaks suhtlemiseks. Nii läkski. Meilt oli osalejaid kümmekond, laulurahvast samuti. Pr. Koemets pidas ümberkukutatud kurikate üle arvestust ja järjestas meid paremusritta. Meie parim mängija oli Ülo. Tal paistab olema kombeks spordivõistlused "kinni panna" - Toosikannul loopis ta ju viikingikirvest kõigist paremini. Nagu tavaks, said parimad mängijad ka auhinnad. Külakostiks olid laulurahvalt imemaitsvad kringlid, meie poolt paar shampanjat. Mitte kohvi- vaid mahlalauas oli mõnusat ja lõbusat jutustamist. Pakkusime end Lauluklubi harjutustundi aplodeerijateks. Püüame juba eeloleval pühapäeval selle lubaduse teoks teha. Kahju, et meil pole võimalust energilisi ja elurõõmsaid lauljaid külla kutsuda. Neid on 110, meid 30 -
 meie klubi ruumid jäävad ahtaks. Ehk mõtleme siiski välja mingi ühistegevuse  „neutraalsel pinnal“, nagu seekordki.

Urmas