Vanameestel oli rõõm kohtuda eakaaslasega, kes oma 85 eluaasta jooksul olnud nii rallisõitja, tootmiskombinaadi VIHUR peakonstruktor, vormeleid tootnud AS-i Kavor direktor kui ka Tallinna Tehnikakõrgkooli transpordi teaduskonna dekaan. Aga peaasi, et mees teab autoehitusest kõike. Külaline tegi meile selgeks, et kui ametlikult pole Eestis autoehitust olnud, siis siin väiksel maalapil on läbi aastakümnete kokku pandud ja välja mõeldud arvukalt autosid. Kahe maailmasõja vahel osteti veoauto või bussi veermik reeglina välismaalt sisse ja ehitati siin kere peale. ETKVL koondises AU TO sündis esimene elektriauto ET-800 ELEKTRA juba 1970. aastal, millega sõideti Moskva südalinnas kiirusega 120 km tunnis. Kuna nõukogude autotööstus oli nõrgavõitu ja sedagi toodangut jagati vaid ostulubadega, siis tegelesid osavad eestlased olemasolevate sõidukite “parendamisega”. See tegevus tõi toona tänavatele kümneid seninägematu kuju ning tehnilise lahendusega sõiduriistu. Lasnamäe kunagise sõjalennuvälja betoonrajale joonistati maha itaallaste võidusõidukooli eeskujul õpperada, mis andis paljudele ESTONIA vormelipiloodile väärtusliku kogemuse. Peale pika- aegse õppejõutegevuse on Juhan Sein olnud aastaid (kuni tänaseni välja) ka FORMULA STUDENT TEAM TALLINNA mentor. Eesti tudengivormeli erinevad mudelid on läbi aastate võitnud pedestaalikohti paljudel rahvusvahelistel võistlustel. Muide, tänapäeval peab elektrivormel pärast juhiga läbitud distantsi sõitma juhi väljudes veel ühe ringi täiesti iseseisvalt. Juhan Seina hinnangul saavutavad elektriautod tavakäibes juhtpositsiooni vaid juhul, kui raskete akude asemel hakatakse kasutama neist palju kergemaid suure mahtuvusega kondensaatoreid.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar