57 aastat
Tallinna Loomaaias, enamik aega direktorina töötanud Mati Kaal rääkis
vanameestele teemal: kellele on vaja loomaaedu? Maailma tuhandet teaduspõhist
loomaaeda külastab igal aastal 700 miljonit inimest. Loomaaed on kui loomariigi
diplomaatiline saatkond, mis tutvustab selle suurriigi elulaadi, tegevusi ja
kombeid. Kas teate, miks kaelkirjaku keel sinist värvi on? Kaelkirjak magab
vaid neli tundi ööpäevas, suurema osa päevast ta sööb, mistõttu suu on kogu aeg
lahti ning päike võib muidu keelele liiga teha. Kuna kaelkirjaku aju on
südamest väga kaugel, on viimane loomariigi suurim, kaaludes 4 kilogrammi.
Eriti olulised on lasteloomaaiad, kus lapsed saavad loomadega külgkülje kõrval
suhelda. Laps peab saama oma hellust ja hoolivust välja näidata, muidu võib ta
sadistlikuks muutuda. Teadlased on kindlaks teinud, et viibides looduslähedases
keskkonnas, taastub inimese töövõime tavapärasest kuus korda kiiremini.
Loomaaias käitub metsloom inimese läheduses loomulikumalt ja vabamalt kui
looduses, kus ta näeb inimest vaenlase ja ohuna. Loomaliikide väljasuremine
toimub kaasajal 1000 korda kiiremini, kui kunagi varem, loomariigi sünni aegu.
Põhjuseid on mitmeid: inimene tarbib loomi söögiks rohkem, kui ta vajaks,
loomade elupaiku jääb järjest vähemaks,
võõrliikide kiire levik hävitab selle piirkonna algliike. Seega teisalt on
loomaaiad kui kindlustuskompaniid: säilitavad väljasuremisohus liike ja aitavad
neid taas arvukamaks muuta. Näiteks koguti loodusest kokku viimased 54 euroopa
piisonit ja nüüd on neid taas Ida-Euroopa metsades 2000 isendit. Sama juhtus
california kondori ja mustjalg-tuhkruga. Taastatud on ka Euroopa naaritsa
asurkond Hiiumaal, mis vahepeal kogult pisut suurema ja inimesi vähem kartva
ameerika naaritsa poolt oli miinimumini kahandatud. Praegu püütakse Matsalu
looduskaitsealal elus hoida kõre ehk juttselg-kärnkonda. Kongos oma hinnalise
sarve tõttu röövküttide poolt hävitatud põhja-laimokkninasarvikuist on säilinud
vaid kaks isendit. Ka nende ninasarvikute sugu üritatakse katseklaasibeebi abiga
elus hoida.
Lõpetuseks
veel üks huvitav fakt: Tallinna Loomaaed avati kaks päeva pärast
Mototov-Ribbentropi pakti allakirjutamist augustis 1939.




