MEHED KOOS, ELU HOOS!

04 aprill 2025

Jalgpall ja naljapäev.

 

Rahvusvahelisel naljapäeval võõrustasid klubilised Nõmme Kalju jalgpallimees konna presidendi Kuno Tehva elukaaslast, Kalju aktiivset taustajõudu, endist Eesti Missi Helen Mahmastoli. Külaline kutsus vanamehi Kalju mängudele, jagades kõigile soovijaile tasuta hooajapileteid ning tegi ka ettepaneku vabatahtlikel jalgpallimurul ea- ja võimetekohaselt kaasa lüüa, et kunagist noorusaega meelde tuletada. 

Edasi läks lahti nalja- ja anekdooditund, kus igaüks tõi lagedale oma kõige ägedamad elu jooksul kuuldud lood. Kokkuvõttes: nalja nabani! Johannes luges igaks juhuks ette vanameeste vanusetõed: kiirustada - ohtlik, usaldada -  raske,

karta - hilja. Jääb üle vaid elada - oma rõõmuks! Ja nali on parim rõõmuallikas.




23 märts 2025

Viktoriini- ja luuleõhtu

 

Klubi üks asutajaliikmetest Urmas korraldas kaaslastele järjekordse küsimuste-vastuste õhtupooliku, mille käigus sai igaüks oma teadmised Eesti ja maailmaasjadest kenasti proovile panna. Mäng oli aususe peale ning igaüks pidi ise arvutama, mitmele küsimusele ta õiget vastust teadis. Küsimusi jagus nii Urmaselt eneselt kui ka tehisarult. 

Rõõm on tõdeda, et Urmasele mitmekülgsuselt klubis vastast pole. Pärast mälumängu kandis ta ette oma viimaste aastate luuleloomingu paremiku, kus jagus nii elukogemust ja -filosoofiat, emotsiooni kui ka tuleviku nägemust. 

 Üks näide.

            Palun korrata!

Kauguste taga ei ole lõppu

Aegade lõpus ei lõpe aeg

Minek ei anna hingele hõlpu

Mineku mõtet ma jälle vaen

 

Kunagi tunnen, et ümber kõik peatub

Seisma jääb jutt ja tardub naer

Olen kui maailma üksi jäetu

Ehmudes tunnen, et lõppes mu aeg

 

Tahaks, et ajal ei oleks tõttu

Uuesti sünniks ja elaks veel

Tahaks, et keegi vajutaks nuppu

Mispeale lapsena leiaks end teel

 

Siis varbad on tolmus, kissitan päikest

Valguse õnnistus minusse läeb

Uuesti vaimustun saabuva läikest

Säravat kõiksust rõõmsana näen

 

Et Urmas kutsus üles ka kaaslasi poeesiaga tegelema, lisas Feliks oma luuleread.

 

Nägemus

Punalilla loojang tõotab maru

Pühajärv on mattund uttu

Mis maa see on - ei saa ma aru

Veskilabad mere kohal taovad ruttu-ruttu

sest tuulesuund on nord

Maa tühi on, kõik kuhugi on läinud

Nüüd valitseb siin kliimakindlus, kord

ja lendsinisabaoravad on leidnud pesa

 

detsember 2024

16 märts 2025

Suletud linna pioneerid

 

Klubiliige Peeter tõi kaaslastele vaadata pealkirjas toodud nimega dokumentaalfilmi, mis kirjeldab tartlaste ja teiste Lõuna-Eesti inimeste 1990. aastate suurt tungi Hollywoodi tähtfilmide ja Lääne rock- ja popmuusika vastu. Peeter ise oli see mees, kes meisterdas Eesti esimese PAL-süsteemi vastuvõtuploki Soome TV vaatamiseks. “Lõunaosariikides” see leiutis filmihuvilisi tallinlastega konku rentsivõimeliseks paraku ei teinud. Seal mõeldi välja ainulaadne VIDEOKINO, mille jaoks püstitati oma kinohoone ja käidi Soomes videolaenutuses filme laenutamas. Sündisid kohalikud filmiteksti pealelugemistähed, kelle tuntus ulatub tänaseni välja. Teiseks Nõukogude lennuväebaasi tõttu välismaalastele kinniseks kuulutatud Tartu “imeks” kujunes Vello Lääne loodud Tartu Raadio, mis tänu eetrisse paisatud värskele välis- ja kodumaisele muusikale seljatas üleriigilise Eesti Raadio.

10 märts 2025

Külaskäik Tallinna Tehnikaülikooli.

Kuna enamik klubiliikmeid on kunagise Tallinna Polütehnilise Instituudi vilistlased, siis oli meil suur huvi praeguse TalTechi uksest sisse piiluda, et teada saada, mida seal praegu õpetatakse. Meid võttis vastu Toivo Tähemaa Mehaanika ja Tööstusinseneeria Instituudist. Põnev oli uurida iseauto arengu teemat. Lähemalt sai vaadata mitmeid laboreid ja 3D metallide printimist. Eriti huvitavaks läks siis, kui meile tutvustati Boston Dynamics robotkoera ning mehed said virtuaalreaalsuse prillid ette panna.

Et oli ka traditsiooniline vastlapäev, siis tõusime uuesti mäkke ja suundusime   Velgre Armini juurde Alfredi Pubisse hernesuppi sööma.

 






26 veebruar 2025

Kuidas Eestil läheb?

 

Just sellest rääkis meie klubi külaline, LHV majandusekspert Heido Vitsur. Meist paljudega samaealine, tänavu märtsis 81aastaseks saav Heido Vitsur on olnud Tiit Vähi valitsuse majandusminister, Indrek Toome, Edgar Savisaare ja president Kersti Kaljulaidi majandusnõunik. Kuna rahvastiku juurdekasv üha väheneb, pensionäre tuleb juurde ning noored ei taha heameelega enam 8tunniseid tööpäevi teha, paistab tulevik nukravõitu. Veel aastail 2001- 2008 oli olukord juurdekasvuga üsna lootusrikas. Meie majandusele pani suure põntsu reformierakonna juhitud valitsuste soov hoida eelarve tasakaalus. Masu ajal valitses Euroopas raha juurdetrükk ja kõik teised riigid võtsid ohtralt laenu,  Eesti hoidis aga ainsana end tagasi ning seiskas niimoodi meie majandusarengu.

Inflatsioon on jätnud isikliku tarbimise kängu: Eestis moodustas see 2023 aastal Euroopa Liidu keskmisest 77, Lätis 75, Leedus 92 ja Soomes 109%. Kui Portugalis, Hollandis ja Austrias on pensionid vaid veidi alla viimast palganumbrit, siis Eesti on pensionite edetabelis tagantpoolt kolmas, olles vaid viimaset - Leedust pisut ees. Üksi elavatest pensionäridest 40% elab Eestis vaesuses (2000. aastal oli see veel 16%). Bürokraatia vähendamise suund on muidugi õige, aga numbriliselt moodustasid valitsuskulud Eestis 2022. aastal vaid 3.7% SKTst (Lätis 3,3%, Leedus 2,8%, Soomes 7.8%, Rootsis 6,5 ja ELs keskmiselt 6,0%). Euroopa Liidu nõuete reeglistik keskkonna, sotsiaal- ja haldusvaldkonna kohta võtab enda alla 600 lehekülge. Erinevalt teistest riikidest, on Eesti võtnud selle kõik 100 protsendiliselt endale täitmiseks. Mis puudutab rohepöördeks suures koguses vajalikke muldmetalle, siis valdavalt toodab neid Hiina. Rohkem kui Euroopa Liit ja USA kokku.





17 veebruar 2025

Reis Peterburgi ja Meelise meenutused.

 Klubi õhtu 11.2.25

Klubi filmikroonik Jaak näitas meile oma tehtud reisifilmi Peterburgi. Kuigi filmikaadrid olid paarikümne aasta vanused, oli nähtu väga hariv. Selgus, et kõik kunagise Venemaa pealinna kaunid tsaaride ja tsarinnade lossid ning tuntud  kirikud olid projekteeritud välismaiste, peamiselt Itaalia päritolu arhitektide poolt.

Seejärel rääkis oma ligi kahekümne aasta pikkusest tegevjuhi ametist rahvusvahelises logistikafirmas Schenker klubi praegune president Meelis. Kogu tema elu pärast TPI lõpetamist autoinsenerina on olnud seotud erinevate transpordifirmadega. Olulisim oli vaieldamatult AS Schenkeri maaletoomine ja selle töö pikaajaline juhtimine. Lühema klubistaažiga liikmed said uudisena teada, et 1978. aastal tuli Meelis NSVL rallimeistrivõistlustel VAZ 2101 klassis pronksmedalile.

10 veebruar 2025

Klubiliikmed oma hobidest

 

Värske klubiliige Arvo näitas digifotosid omavalmistatud puuskulptuuridest. Puunikerdus on mehe hobiks olnud juba aastakümneid, mistõttu töid on kogunenud rohkesti, ehkki sageli võib algmaterjali leidmisest, sellega sobiliku idee sünni ja valmis kuju teostamiseni kuluda isegi aasta. Enamik teostest on Arvo ära kinkinud, aga nii mõnigi südamelähedasem kaunistab tema kodu tänini.

Huvitaval kombel on sama hobi olnud ka klubi ühel asutajaliikmel ja varasemal pikaaegsel presidendil Urmasel. Kuid erinevalt Arvost, kes võtab oma töö aluseks loodusest leitud konkreetse puidutooriku, on Urmas sobitanud oma teoste tarvis kokku ka erinevaid puiduleide. Kõik klubiliikmed teavad, et Urmasel on ka suur huvi inimkonna sünni- ja arenguloo vastu, mis tänu tema filosoofilisele mõttelaadile, heale sõnaseadmisoskusele ja väledale sulejooksule, on saanud päris mitmeks raamatuks. Veel on Urmas olnud suur reisimees, olgu sõiduvahendiks isiklik auto või viimastel aastakümnetel liinilennuk. Kokku on Urmase jalg astunud koguni 44 erineva riigi pinnale.

Arvo töö
Arvo: Mõeldes tütrele.

Arvo tehtud pink



                                                            Urmas: kuivanud kuusest heledaks neiuks :)


                                                                             Urmas: Harmoonia 1.


                                                                     Urmas: Meis on jälgi eellastest