Selle suve kalasupi päev

12. juulil tegi Ülo meile jälle mõnusa üllatuse - korraldas kalapäeva Pirita jõe kaldal. Et päev oli tõeliselt mõnus ja huvitav, siis kontrollis Johannes, et kas eelmise aasta kalapäeva jutule siin blogis midagi lisada on vaja ja leidis, et laisa inimesena ta uut kirjutist ei tee, kopeerib siia eelmise aasta jutu. Siin see on:

Teisipäevane klubi üritus oli välja kuulutatud kui kala päev Pirita jõe ääres. No jah! Eks meieealised mäletavad kõik neid neljapäevaseid kala päevi, mis olid üleriigiliselt kehtestatud riikliku toitlustusprogrammi täitmiseks. Siis sööklatest möödudes läks samm tahtmatult pikemaks.

   Selle suve suurüllatuse tegi meile Ülo, kes oli selle kala päeva idee autor ja korraldaja. Selleks, et üllatus mõjuks ikka üllatusena ta seda palju ei reklaaminud. Nii avastasimegi end Pirita jõekäärust vuliseva vee piiril asuvast suveköögist, kus meie võõrustaja oli meile valmistanud imehead kalaroad. Peale heatahtliku mõnusa matsutamise kuulsime veel, et jaapanlased avaldavad oma tänu kokale luristamisega ja mis vahe on kalasupil ja uhhaal.

   Kokkulepe ilmavanaga pidas ka seekord, päev läbi päikesepaistet pole ta viimasel ajal saanud lubada, nüüd sai. Tänan, Ülo, meeldiva elamuse eest!

Johannes

Lisada võiks siiski, et Ülot tasub rohkemgi tänada. Sai vist ju uuele traditsioonile algus pandud.

 

Toosikannu 2016 a.

Meeldivalt ilusa ilma ja 100 osavõtjaga 8 klubist Eestimaa eri paigust, peeti Raplamaal, Toosikannul 15. juunil eakate meeste klubide kokkutulekut. Korraldajaks sedapuhku Nõmme Vanameeste Klubi. Ürituse õnnestumiseks oli kaasatud rahvatantsijad, meditsiinibrigaad, fotograafid ja reporterid.

Kokkutulek algas rivistusega, Eesti lipu heiskamisega ja laulu Eesti Lipp esitamisega, mille järel NVK esimees Urmas Lepik kuulutas kokkutuleku avatuks. Mälestuseks tehti ka ühispilt. Järgneva sportliku osaga haarati kogu sajaliikmeline meestevägi, kes võistlejatena, kes kohtunikena ja suurim osa kaasaelajatena. Mõõtu võeti discgolfis, laskmises, viikingi kirve viskamises ja vibulaskmises. Iga spordiala kolme paremat autasustati medalitega ja klubisid diplomitega, lisaks osavõtjate tunnustus ja mürisevad kiiduavaldused.

Kirveviskamises tegi puhta töö Ülo Härmaorg Nõmme Vanameeste Klubist, laskmises läks esikoht jagamisele Viimsi võistkonna Jakob Kivisaare ning Rein Valkna ja Kristiine võitkonna

Kaljo Kukk ning Heldur Rand vahel, disgolfis oli osavam Tartu võistkond Jüri Erm ning Kalev Hirnat, vibulaskmises täpseim Tõnu Melsas Tartu võistkonnast.

Päeva oodatuim osa - lõunasöök, aitas võistluspinge ilusti maha võtta ja edasi mindi vestlusringiga. Urmas Lepik käsitles maakera kliima muutusi ja Postimehe toimetaja Marti Aavik tutvustas rahvaste rände probleeme ning pagulaste temaatikat. Ettekanded tekitasid elavat vastukaja ja ohtraid sõnavõtte.

Meeldivaks üllatuseks meie suurepärasele seltskonnale jooksid esinemislavale noored rahvatantsijad ansamblist Sõprus. Ott Kurrikoff NVK-st oli oma tütre Agne ( teada-tuntud rahvatantsupedagoog) abil oma õpilaste seast valinud parimad esinejad parima kavaga tegemaks rõõmsaks ka kõige ükskõiksema vana mehe hinge. Tantsimas oli ka pr. Agne tütar, seega siin oli mängus lausa kolm põlvkonda. Järgnevad lõõtsa- ja kitarrimeeste hoogsad lood viisid meie julged ning auväärsed mehed tantsupõrandale. Tugevat tunnustust väärib NVK-i grand old man Kalev Rannala oma noorusliku 88 aastaga ja elegantsete tantsupoognatega. Kalevi partneriks oli verinoor esmaabibrigaadi halastajaõde. Igal juhul Kalev abi ei vajanud.

Üritus päädis lõpurivistusega, Urmas Lepik kuulutas kokkutuleku lõppenuks. 2017. aasta üle-eestilise kokkutuleku korraldamise au usaldati Kehtna klubile.

PS. Lisan tavaosaleja kiituse ja tunnustuse korraldajatele NVK-st, eriti Urmas Lepikule, Jaak Sal-Sallerile, Tiit Luigale ja veel paljudele tublidele abilistele.

Vaata pilte ;http://www.labus.ee/Pildid/Vanameestekokkutulek2016/

Valdeko

Klubide kevadkokkutulek

Eelmisel aastal pidasime kokkutulekut Vabadusvõitluse muuseumis. Oli plaanis istutada sel puhul tamm, aga mitmetel põhjustel jäi see tegemata. Nüüd võtsid Tartu klubi mehed teema üles ja kutsusid klubisid kevadkokkutulekule. Kohal oli kuus klubi. Ostsime tamme ja lasime valmistada roostevabaterasest sildi ning seitsmekesi sõitsime kohale. Laulsime lipulaulu, istutasime kollektiivselt tamme, sõime traditsioonilise tassikese hernesuppi, kuulasime muuseumi asutaja jõulist elulugu ja arutasime suvise kokkutuleku teemat. Loodame 15.06.16. kohtuda Toosikannul kümnekonna klubi meestega ja veeta meeldiva vanameestepäeva.

Näkialliku tööriistamuuseumis

Selle kevade 17. mail külastasime Kuusalu vallas, Kupu külas, Näkialliku talus paiknevat tööriista muuseumi. Muuseumi kogud, (üle 60 tuhande eseme), koosnevad valdavalt terase töötlemise tööriistadest viimase paari sajandi lõikes. Meie klubi peamiselt tehnika kallakuga meestele pakkus ekspositsioon elavat huvi, mis kiskus välja isiklikke mälestusi ja kogemusi oma tööde ja tegemiste ajast. Lahendamata jäi huvitava kahepoolse patentvõtme kasutamise saladus, hoolimata meie arvukast ekspertide kohal olekust ja fantaasiast.

Museaalide hulgas oli ka haruldasi ja huvitavaid eksponaate nagu viimasest ilmasõjast pärinevaid eesti, vene ja saksa mundrid, relvad ja dokumendid.

NVK lisas omalt poolt mõned käsitööriistad muuseumi mõõtmatusse varasalve. Taolise eramuuseumi asutamine ja pidamine on üks väärt ettevõtmine ja märk eesti kultuuriloos, mis väärib kindlasti suuremat tähelepanu ja tunnustust.

Külaliseks oli veteran-triatlonist Aado Liblikmann

 10.mail kuulasime hr.Aado Liblikmanni vestlust oma sporditeest,mis kestab siiani,olles 80-aastane.

Spordiga hakkas tegelema 13 aastaselt jalgrattasõidu ja kiiruisutamisega..1950.aastal astus Liblikmann Tallinna Polütehnikumi, tollase nimega Tallinna Elektromehaanika Tehnikum, kus hakkas  tegelema kergejõustikuga ja tuntud kergejõustiku treener Olav Karikoski juhendamisel.

1987.aastal tegi esimese triatloni,nüüdseks on tal üle 200 triatloni.Alates 1990.a. on Aado Liblikmann osalenud kõikidel EMidel.

Medalei ja karikaid on  Liblikmannide kodu täis,väärtuslikum on esimena EMi hõbe ning 2002.aasta 

maailmamängude kuld.

Hr. Aado Liblikmanni huvitav vestlus andi indu tegelda vanas eas spordiga.

Külas Rae valla Memme-taadi klubil

Kutse külastada Memme-taadi klubi saime juba ammu. Püüdsime siis oma laulumeeste ansambli külaskäigu ajaks häälde seada, aga ei õnnestunud. Nii juhtuski, et olime seitsmekesi vaid tubli aplausikomando. Aga Rae rahvas oli sellele vaatamata väga mõnus ja sõbralik. Teised külalised -  Viimsi PÜ laulu ja tantsurahvas - laulsid ilusa heleda häälega ja tantsisid kergejalgselt. Rae klubi ansambel pakkus sama head kunstilist esitust. Meie nautisime ja plaksutasime. Julgemad said ka mõned valsid keerutatud.
Lubasime, et kui klubina kasvame ka suureks nagu Rae klubi on, siis kutsume neid vastukülaskäigule.

Kuidas laser metalli lõikab?

Sellest rääkis meile FINEST STEEL AS juhataja oma Saue uue kontori nõupidamiste ruumis. Vähe sellest, kuulsime ja hiljem nägime kuidas toimub erinevatest metallist toorikute lõikamine veega ja gaasilõikuritega. Ka moodsaid painutuspinke sai näha. Kõik seadmed on tehnika viimane sõna ehk arvutijuhtimisega, mõnele masinale inimene söödab vaid materjali ette ja pakib valmistoodangut. Kõige muljetavaldavamad olid kavalad laserlõikurid, mis lõikavad erineva kujuga torudest eriti keerulisi detaile. Olgugi et tootmine paiknes vanades tootmishoonetes, jättis ettevõtmine vägagi kaasaegse mulje.

21.04.16

Malmerk'i külastamine

Teisipäeval, 5.aprillil oli meil Malmerki päev.
Malmerk kontsern tegeleb ehituskonstruktsioonide, fassaadikatete, erinevate avatäidete ning nende tarvikute tootmise, paigaldamise ja turustamisega.  AS Malmerk tegeleb halduse ja kinnisvara arendusega. Tutvusime tütarettevõtete AS Malmerk Fassaadid ning AS Klaasmerk'iga ja eraldiseisva Inlook Color OÜ'ga.
Inlook Color OÜ on spetsialiseerunud ainult ühele tegevusele – alumiiniumtoodete pulbervärvimisele, kusjuures värvipulber pihustatakse elektriväljas värvitavale detailile. Huvitav oli vaadata kaasaegset värvimistehnoloogiat ja tõdeda tulemuse head kvaliteeti. Firma põhiline toodang läheb ekspordiks.
AS Malmerk Fassaadid on spetsialiseerunud mitmesuguste alumiiniumprofiilist klaasfassaadide tootmisele. Nende toodangut leidub paljudel uusehitustel nii meil kui raja taga.
AS Klaasmerk toodab erinevaid klaaspakette, milledest koostatakse aknaid. Samuti valmistatakse mitmesuguseid ehitusdetaile, mis seotud klaasiga (uksed, lükandsüsteemid, klaasprofiilseinad, mimesuguse kuju ja avadega klaasid, dekoratiivklaasid jne.).
Vanameeste klubi hea traditsioon tutvuda erinevate Eesti ettevõtetega andis jällegi kinnitust, et meie maal tehakse head tööd ja tulemused on Euroopas konkurentsivõimelised.

Välispoliitilisest olukorrast

15.03. oli meie külaliseks Riigikogu liige (riigikaitsekomisjon) Marko Mihkelson. Kuulsime mõndagi uut Euroopa poliitilisest olukorrast, rahvasterändest, riigikaitsest, Riigikogu valimistest, riigikogulase tegevusest. Küsimusi oli meil piisavalt, vastused olid kohati konkreetsed. Aga poliitik oskab ka mittekonkreetselt vastata. Muuseas leidis kinnitust kurb teadmine, et meie valitud saadikud loovad seadusloomet pelgalt oma eelneva elutarkuse pealt, erilist koolitust poliitiliste otsuste vastuvõtmiseks nad endale ei korralda. Lobbistid teevad oma tööd jõudsalt ja RK tulemused on siis nii nagu nad on. Kuid kohatisele negatiivsele vaatamata oleme maailma rahvaste seas jõukama 20 % hulgas, meie kaitsejõud tugevnevad ja liitlassuhted edenevad. Loodetavasti saame lähiajal elada rahus ja vabadena.

Peeter Yellowstone rahvuspargist

Naistepäeval 8. märtsil tutvustas Peeter maailma vanimat rahvusparki ja rääkis oma reisist sinna.

1872.a. loodud looduspark asub USA's vanas vulkaanikraatris ja selle ümber. Keskmiselt 100 km läbimõõduga ja ca 2500 m kõrgusel merepinnast asuv park on väga rikkaliku floora ja faunaga. Loodushuviline võib seal kohtuda grisli karude, huntide kui ka piisonitega ja nendega tõtt vaadata, kui julgeb. Vulkaan, mille kraatris park asub, on küllaltki rahutu, millest annavad märku 1280 tegutsevat geisrit ja kokku umbes 10 000 geotermilist allikat. Kuulsaim geiser Old Faithful purskab iga 1,5 h järel õhku 32 000 l keeva vett 50 m kõrgusele, mis on omaette teatraalne etendus. Maapinna all tegutsevatest jõududest annavad märku sajad ja tuhanded iga-aastased maavärinad. Samuti laastavad parki igal aastal ka tulekahjud.

Kuna Yellowstone vulkaan on teatava järjepidevusega läbi ajaloo pursanud, siis on ilmselt oodata ka lähitulevikus järjekordset vulkaani mõjuvõimu näitamist. Seepärast soovitas ka Peeter seal enne, kui järjekordne pauk käib, ära käia!

Yellowstone Grand Canion

Mammothi kuumavee allikad

Yellowstone kosk



Kohtumine grisliga

Kollased kaljud, mis andsid rahvuspargile nime









Mudavulkaan

Akordionimuusika klubis

Eile esines klubis Nõmme Akordionistide ansambel, täpsemalt ainult nende neli naisliiget. Energilised artistid esitasid tuntuid viise akordionitel ja vahepaladeks ka lauldi. Kaasavõetud laulikutest leiti ikka uusi ja uusi vanu laule, mida siis vanameeste toetusel esitati. Õhtupoolik venis ja vahepeal tervitati lauluga sünnipäevalast Peet`i. Lõpetuseks otsustati teine kordki olla koos muusika lainel.

Raharinglust uurimas

Seekord otsustasid vanamehed saada sotti kust EURO-d tulevad ja kuhu nad lähevad. Eesti Panga sularaha osakonna juhataja Rait Roosve tegi meile puust ja punaselt selgeks millest ja kuidas on kupüürid/mündid tehtud. Saime teada kui palju neid ringluses on, miks eelistatakse ühtesid rahatähti teistele, millised on turvameetmed, kuidas toimub raha käsitlemine ja kuidas masin raha prakeerib ja hävitab. Isegi hävitamine on nii kavalalt korraldatud et ollakse võimelised määrama milline masin rahapuru tootis. Hoolimata elektronpanganduse üha laiemast levikust ei kao sularaha kuhugi ja loodetavasti ei unusta ta ka vanamehi külastada.
Meelis

Pangasabas

Panga nõukogu1

Panga nõukogu2

Vastulause

Tõde on siin!

Meile tuli külla Vilde Teater.

Etenduse ootel

Etenduse ootel

 Seekord tuli meie klubile külla Vilde Teater Tartust. Ettekandmiseks oli populaarne etendus "Minejad", mille autoriks ja lavastajaks on Janno Puusepp.
Huvitav- ja eluline teatritükk sai meie poolt hea vastuvõtu, mida
                                                     tõestas etenduse lõppedes vägev

aplaus. Saime ka esinejatelt luba-
duse järje-etenduse  esitamiseks
meie "teatris".

Aplaus esinejatele

Lubadus, et meile tullakse veel esinema.

Uudistame restaureeritud Rootsi Mihkli kirikut.

Saime oma maailmapildi jälle rikkamaks. Tallinna kesklinnas Toompea nõlval on väga hästi restaureeritud kirik, mida kasutavad rootsi, soome ja saksa kogudused. Kirikuõpetaja Patrik Göransson rääkis kiriku ajaloost ja rootsi koguduse tegemistest. Rootsi-Mihkli kiriku hoone on algselt ehitatud seegiks, kuid Põhjasõja järel pärast rootsi koguduse väljatõstmist Püha Miikaeli kloostri kirikust anti seegimaja eestirootslaste kirikuks ning pühitsemine toimus aastal 1733. Keerulise ajalooga maja on pikki aastaid olnud isegi raskejõustiku harrastamise hooneks. Meie klubi liige Ülo on mees, kes on siin palju poksimatše pidanud ja on ka neid, kes ülal pööninguruumides lauatennist treeninud.

Keldrikorrusel on praegu eestirootslaste tegemisi kajastav muuseum. Sealtsamast on leitud salatunnelite avasid, aga uuritud neid käike veel ei ole. Nägime märke, et kiriku ümbruses on kultuurikiht tõstnud tänavapinda juba poolteist meetrit. 

Muide, väga vanas hoones tundsime meie end suhteliselt uutena :-)

Ülevaade kiriku restaureerimisest

Kirik praegu

Kirik nüüd- ja nõuka ajal.

Kiriku muuseum