Kuhu suundume? Ennustamisest.

Seekord, teisipäeval 16.jaanuaril võtsime päevakorda filosoofilise teema mis vanameestele ikka korda läheb. 

Urmas kirjutas Sirbis juba viis aastat tagasi, et “Naljaga pooleks ennustan kõigusoojaste liikide edukäiku, seega ka valitsemas neid inimesi, kes reageerivad oludele kõige paindlikumalt”. 

Kokkuvõtlikult:

Ennustamise eesmärk, s.t. milleks?

Mis ennustamiseks vaja on?

Mida arvestada? 

Elu paratamatused.

Kuidas ennustada?

1.      Kogemuse pealt (talupojatarkus).

2.      Soovmõtlemine (=unistamine 😊).

3.      Puuduliku info pealt (masside tegevuse põhjus).

4.      Analüüsides ( loodusseaduste pealt).

Vanameeste raamatuõhtu

 Internetiajastul on paganama mõnus kogeda, et paberile trükitud ajaleht ja raamat pole siiski veel kuhugi kadunud. Järjekordse tõdemuse selle kohta pakkus klubilistel 2. jaanuaril külas käinud Eike Lille Tondi raamatukogust koos kaasatoodud kuhja põnevate trükistega. Nende hulgas oli uuemaid ja vanemaid teoseid. Viimaste seas neidki, mida mitmed raamatuhuvilised vanamehed paraku seni lugenud polnud. Mõned autorid: Haruki Murakami, Mihhail Šiškin, Fred Jüssi, Olav Osolin, George Orwell. Mis aga kõige meeldivam: igaüks sai valida kõige põnevama autori ning raamatu koju lugemiseks kaasa võtta. Kolme nädala pärast toome läbiloetu tagasi ja vahetame muljeid, mis kõige enam meelde sööbis.

Klubiõhtusse mahtus veel Meelise tehtud väga heade küsimustega viktoriin ja selle aasta suve 2-päevase ekskursiooni sihtkoha väljamõtlemise mõttetalgud.

Seekord meeste tervisest

 Linnaosavanema soovitusel kutsusime külla telesaatejuhi Kaidor Kahar`i, saate "Mehed, hakkame elama" vedaja. Tervise teema huvitab kõiki ja seetõttu diskussioon klubis oli päris elav. Kuna külalise ja "vanameeste" vanusevahe on praktiliselt kahekordne, siis "õpetussõnu" tuli suhteliselt vähe, rohkem soovitused. Elavas vestluses klubi mehed avaldasid oma arvamusi ja elukogemusi, võibolla on neist kasu ka järgmiste saadete kokkupanekul. Igal juhul kasu oli kahepoolne.

 

David Vseviov rääkis ajaloo sünnist.

 

Ajaloolase ja tuntud raadiohääle David Vseviovi hinnangul püüab peaaegu iga uus põlvkond ajaloolasi minevikku oma teadmiste põhjal pisut teist moodi kirjeldada. Ühest küljest on see loomulik, kuid samas teeme suure vea, kui hindame näiteks Konstantin Pätsi otsuseid 1940. aastal tänapäevaste teadmiste taustal. Paljusid teadushuvilisi publitsiste on intrigeerinud inimkonna võimalik areng eeldusel, et mingi leiutis oleks ilmunud aastasadu või enamgi tegelikkusest varem. Näiteks, kui vanadel roomlastel oleks olnud kasutada aurumasin. Fantaasia, aga samas väga põnev! Üks Venemaa agressiivse käitumise põhjusi on venelaste skisofreeniline ajalugu. Kui kõik kunagised koloniaalriigid tõmbusid juba ammu tagasi oma emamaale, siis venelaste riigi ajalooline häll Kiievi-Vene asub hoopis praeguse Ukraina territooriumil. Pealegi tõmmatakse igal pidulikul juhtumil vardasse Tsaari-Venemaa lipp ja seda hümni saatel, mis loodi võimu poolt, mis selle tsaaririigi kukutas. Elame ajal, kui kaalukausil on väga palju: kas demokraatlik maailm suudab end kaitsta diktaatorliku võimu ja usuhullude rünnakute eest või ootab inimkonda teistsugune tulevik.

Külaliseks oli linnaosavanem

 

 

Keerulisevõitu aegadel on hea kohtuda informeeritud inimestega. Nii nüüd oligi – 14.11.23. tulid külla linnaosavanem hr. Karmo Kuri ja haridus- ja kultuurinõunik hr. Tiit Kruusalu. Põhiliseks jututeemaks oli olukord „kriisiturul“. Kriis on nii energia-, vee-, kaubanduse, tervishoiu, transpordimajanduse erakorralised tõrked kui eriti sõjalise olukorra tekkimine. Mõtetevahetus oli vajalik ja kasulik nii meile kui ka külalistele – meie saime teada mida on tehtud erinevate juhtimisüksuste poolt võimalike kriisiolukordadega toimetulekuks valmistumisel, külalised kuulsid meie küsimusi linnaosas leiduvate võimaluste kohta. Et linnaosavalitsus, Päästeamet, Kaitseliit, Naiskodukaitse, haiglad, koolid, lasteaiad, Tallinna Vesi, Elektrilevi, Elron jt. on tihedalt kriisialast koostööd arutanud, see oli meile rahustav kuulda. Aga saime aru, et päris palju tuleb igalühel meist ka ise ära teha, et võimalikeks häiringuteks valmis olla. Mõelgem olukorrale, kui elektrit ei ole (poed kinni, vett ei ole, kanalisatsioon ummistub, majad/korterid on kütteta, lapsed ei käi koolis, autokütuse tanklad ei tööta, polikliinikud on külmas/pimedas, rongid seisavad. Ja info ei liigu, sest telefonide akud on tühjad! ). Taskulampide, küünalde, 5 kg. jahu ja 5 liitri vee varumisest ei piisa. Kõlama jäi oluline mõte: kogukonnas on tugi!

Harri Tiido, sõda Iisraelis

 Tiit kutsus klubisse esinema Harri Tiido ja jutuks oli sõda Iisraelis. Teemast võimaldas ajaloolise ülevaate teha pikaajaline kogemus ajakirjanikuna ja välisministeeriumi töötajana. Saime konfliktist pildi alates juudiriigi tekkest kuni momendi olukorrani. Nii mõnedki faktid olukorrast olid meile täiesti uued. Tundub et seda sõda on võimatu lõpetada.

Küsimuste vastuste ringis võisime küsida "mida iganes" ja Harri vastas samuti "mida iganes". Igal juhul kulus poolteist tundi kiiresti ja vanamehed olid kohtumisega väga rahul.

Rabamatk

 9. oktoobril sai teoks juba mõnda aega plaanitud rabamatk. Kahjuks jõudis sügis meie plaanidest ette ja sombuse ilma ning kerge vihmasajuga sõitis Marimetsa rabamatka rajale meid suhteliselt vähe, kõigest kuus liikumis- ja loodushuvilist.

Marimetsa matkarada on hästi korrastatud ja mitmekülgsete looduskooslustega ca 5 kilomeetrine rada. Parklast algab kõndimine läbi värske lehtmetsa, edasi näeme mõne aja eest valikuliselt raiutud metsaala, siis jätkub rada piki uudismaasiilu kuni magistraalkraavini, millel jalakäijate sild ja selle kõrval metsakustutusmasinatele mõeldud toekam ehitis. Siit algab vana laas. Värske tormi kahjustused olid suured, jämedad vanad kuused olid langetatud koos purunenud juurepalliga. Raja veeres oli piisavalt metsakooslusi selgitavaid tahvleid, kuid linnameestena oleksime hea meelega nende juures ka jalgu puhanud. Pinke siiski ei olnud ja märgadele ammu maha langenud ning sammaldunud puutüvedele istumine ei tundunud hea mõte olevat. Paari kilomeetri kaugusel raja algusest jõudsime mägralinnakusse. Peremehed olid ilmselt lõunauinakut tegemas, mida kinnitas ka sealne selgitav tahvel. Mäger on ju ööloom.

Lõpuks algas rabarada, korralikult ehitatud laudtee, mille ääres laugaste veerel platvormid ja laukasse ronimise  (no sealt ka väljaronimise) jaoks redelid. Ujuma meist keegi siiski ei läinud. Laudtee viis korraliku vaatetornini. Tagasi tulime sama teed, sest edasi minnes ja ringiga parklasse jõudmiseks oleks rada kujunenud liiga pikaks.

Plaanitud piknik matka lõpetamiseks jäi ära, sest GPS juhatas meid lõkkekohani liiga suure ringiga.