Külas oli veeteadlane

 Keemiainsener Rein Münteri kinnitusel jõudis vesi Maale 4 miljardit aastat tagasi kosmosest. Alles siis tekkis siin elu. Inimeses on vett ca 70%, peaajus 80-85. Ilma veeta elab inimene vaid 3 päeva. WHO järgi 80% haigustest on tingitud veest. Umbes 1 miljardil inimestest puudub ligipääs puhtale joogiveele. Veekriiside sagedus ja levikuala maailmas järjest suureneb. Kõige kallim kraanivesi Euroopas (ilma kanalisatsioonitasuta) on Oslos (5,51 €/m3), Tallinnas hetkel 0,83. 2020.a. läks maailmas kasutatavast mageveest vaid 6,6% joogiveeks, enamus aga põllumajandusele, tööstusele ja energeetikale. Üha rohkem on hakatud taas- kasutama nn halli vett (pärit dušist, köögist, pesumasinast jne), mis pärast filtreerimist ja desinfitseerimist leiab kasutust tualeti loputus- ja basseiniveena. Texases El Paso linnas kasutatakse aga joogikõlbliku kraani- veena koguni nn musta vett (tuleb tualetist), mille puhastamine on 2 korda kallim Ülemiste veepuhastusjaamas toimuvast. Juba eelmise sajandi lõpul hakkasid teadlased väitma, et veel on mälu, ehkki teaduse peavool seda senini ei aktsepteeri. Aga juba on vaidlusteemaks tõusnud, kas veel on ka teadvus!

Nõmme Vanameeste Klubi Seeniormeeste 11. kokkutulekul

Kümne klubi kokkusaamisel Habersti päevakeskuses osalesid kolmeteistkümnekesi ka nõmmekad, nende hulgas 1. augustil 93-aastaseks saanud klubi vanim liige õismäelane Joel. Enim jäid meelde lauluga avamarss ümber Õismäe “järve” ja tutvumiskäik valmivasse spordi- ja lõõgastuskeskusesse RING. Kaasa lõime kõikidel võistlusaladel. Edukaimaks nõmmekaks osutus Paul, kes tuli esimeseks discgolfis ja teiseks saapaviskes. Urmas ja Rein esinesid edukalt uuel võistlusalal - Taiwani puupalli- mängus, kus tulid teiseks. Mälumängus saavutas meie võistkond (Urmas, Meelis ja Feliks) väärika kolmanda koha. 

 Ülevaatlikku kirjutist meie kokkutuleku asjus saate lugeda ka siit:

Eesti seeniormehed käed rüpes ei istu - Eesti - Postimees: Värsked uudised Eestist ja välismaalt

Küllasõit hiidlaste maale

 Tuli mõte väisata üle tüki aja odratolguste, tõrvakõplaste ja kohvilähkrite maad. Giidiks Klubi Pühalepa Vanamehed kauaaegne juht Endel Lepisto. Ringkäik algas “Ungru hullu krahvi” lossist Suuremõisas, lõunat sõime “Porgandiriivi tornis” Käinas ja meie klubi sünnipäevalapsi austasime ööbimiskohas Pauka puhkekeskuses. Teisel päeval hiivasime end saare tähtsamate tuletornide tippu, imetlesime RMK “Merekaubamaja” tootevalikut Ristnas, külastasime kunagist nõukaarmee salajast alumiinium-lusikate tsehhi, nostalgitsesime militaarmuuseumis Tahkunas ja käisime tagasisõiduks Kärdlas hiiu päritolu leiva- ja kalavarusid täiendamas. Reisimeenutused teevad südame soojaks veel pikaks ajaks! 

Külaliseks oli Toomas Alatalu

Kuna Ukrainas toimuv Venemaa sõda muutub üha keerulisemaks, kutsusid vanamehed külla ammuse tuttava Toomas Alatalu. Poolteise tunni jooksul avas Eesti vaieldamatult kõige karismaatilisem välispoliitika asjatundja toimuva taustu, millest mujal ei räägita. Juttu oli sõja mõjust kogu maailmale, Moskva ja ka Washingtoni & möödapanekutest, vähemuste ja rahvusteooriate läbikukkumisest. Saime kinnituse, et Venemaa kallaletungi üheks määravaks ajendiks oli USA kiirkorras pagemine Afganistanist, mida Putin pidas põhivaenlase nõrkuse märgiks. Venemaa nimetab 2014.a. Maidaniaegseid sündmusi ebaseaduslikuks riigipöördeks, sest Ülemraada toonase hääletuse aegu viibis osa raada saadikuid Odessas Ukraina kõigi tasandite rahvasaadikute kongressil. Alatalu hinnangul võiks lahenduste alguseks Ukrainas olla Venemaa ühtse valimispäeva järgne aeg septembris, kui nukureziimid Vene võimu all olevates oblastites paigas.

 

Viktoriin ETV ajaloost

 Klubi värskeim liige Feliks pani kokku ja korraldas väga põhjaliku viktoriini Eesti raadio-tele ajaloost. Viktoriin sisaldas ka teemast ajaloolist ülevaadet, seega sisu rohkem kui ainult küsimused. Küsimusi, ca 30, oli nii tegijate kui tehnika kohta. Vastuste leidmine küsimusele oli päris keerukas. Umbes pooltele leiti vastus, ülejäänutele leiti Feliksi abil lahendus. Kaks tundi möödus väga harivalt, ehk jääb midagi kuuldust ka meelde!

Klubi külastas MUPO

 Seekord tutvustasid Tallinna MUPO tegemisi Anu Põlluaas ja Jüri Froš, kes kurreerivad Nõmme piirkonda. Jutt oli põhilistest probleemidest ja väljakutsetest Nõmmel. Munitsipaalpolitseil on küllalt piiratud õigused, tihti ainult korrale kutsumise õigus. Päevas tuleb MUPO-le ca 1000 teadet, millest suur osa on kaebused naabrite peale. Soovitus, rääkige naabritega ise, muidu jääb teist pealekaebaja maine ja olukord pikas plaanis ei parane. Kasulik teadmine meile kõigile!

Euroopa pealinnas

 18. mai varahommikul lendas meie väike delegatsioon läbi Riia Brüsselisse, kuhu sõitmise oli meile korraldanud MEP Urmas Paeti meeskond. Juba tund peale kohale jõudmist võtsime istet Euroopa parlamendi hoone ühes loengusaalidest, kus hr. Paeti assistent tegi meile PP-esitluse EL juhtorganite struktuurist ja toimimisest. Seejärel rääkis parlamendiliikme tegevusest Urmas Paet, kellele oli meil sobivalt palju küsimusi. Päris hea on nüüd meediast EL uudiseid kuuldes/lugedes märgata, et teemad ja probleemid on tunduvalt paremini mõistetavad.

Pärast parlamendimajaga põgusat tutvumist kõndisime mitte väga kaugel asuvasse Eesti esindusse EL juures. Suures hoones töötavad mitmed meie riiki esindavad asutused, mh. Eesti saatkond ja konsulaat Belgias. Erakorraline ja täievoliline suursaadik ja paralleelselt ka esinduse juht T.E hr. Artur Kink rääkis meile enda ja kolleegide elust ja tööst Belgias ja ka eestlaste kohaliku kogukonna toimetamistest. Lahkelt sõidutati juba kergeid väsimuse märke näitavad vanamehed saatkonna bussiga meie hotelli. Õhtul korraldas meie võõrustaja vägagi meeleoluka õhtusöögi lähedal asuvas restoranis.

Järgmisel päeval käis kuus meest vaatamas suures sõjamuuseumis kõiksuguseid tapariistu ja -masinaid, kolm meest aga sõitsid metroo ja trammiga paarikümne kilomeetri kaugusele Aafrika muuseumisse. Vägevaid muljeid said nii ühed kui teised. Pealelõunasel ajal algas kojusõit. Brüsseliga tuttavaks saamine vajaks muidugi palju päevi, aga mingi ettekujutuse saime linnast ja flaami-vallooni riigist küll.