Vanamehed kohtusid erinevate aastakümnetega oma elus

 

Üks põnevamaid eksponaate Eesti Vabaõhumuuseumis on kahtlemata paar aastat tagasi tellisseinte kaupa Valgamaalt 208 km kauguselt Rocca-al-Maresse toimetatud kunagine kolhoosikeskuse kortermaja. Sealsed neli korterit on sisustatud vastavalt 1968.a., 1978.a., 1993.a. ja 2019.a. stiilis alates mööblist ja lõpetades rõivaste, sööginõude, koolipäevikute ning õllepudelitega. Seemendaja-brigadiri Malle korteris tundis meie klubi vanim liige Joel ära riidekapi, milliseid oli ta kunagi arvukalt valmis meisterdanud. Kõige kodusemana tundus garaaž, kus seisis oranžkollane uus Zaporožets. Klubilised tegid giid Einikele ettepanekuid, kuid olustikku veelgi tõepärasemaks muuta. Näiteks puudus majal pidupäevadel kohustuslikule punalipule vajalik varda- hoidja jms. Ekskursiooni lõpetanud teelauas lubasid mehed vajadusel Vabaõhumuuseumi perele kutse saamisel jõudumööda tulevikus appi tulla.  

 

Külastasime Eesti Lootsi

Oli ilus, päikeseline, kuid jahe kevadhommik. Sõitsime külla Eesti Lootsi perele. Nõmme Vanamehed siirdusid Rohuneeme, Sadama tee 9. Tõotas tulla ilus päev. Kohale jõudes, nägime kui kauni koha peal asub AS Eesti Loots. Meid võttis vastu peakapten Aare Pildre, kes tutvustas töö tingimusi, territooriumi ja tegi ülevaate töödest ja tegemistest.

Kõigepealt selgituseks millega tegeleb Eesti Loots: Aktsiaselts Eesti Loots moodustati 2000. Aastal. Enne seda osutas lootsiteenust Laevaliikluse Juhtimise Keskus. Aktsiaseltsi Eesti Loots aktsiate omanikuks on riik ning aktsiate valitsejaks on määratud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Eesti Loots osutab lootsi ja sadamateenuseid, pakub lootsimisalast koolitust ja konsultatsiooni ning rendib lootsilaevu. Loots on elukutse ja ametinimetus. Lootsiks võib saada haritud ja kogenud meremees, kellel on laevakapteni kutse ning kes on sooritanud vajalikud erialaeksamid, mis on vajalikud selleks, et juhtida laevu ohutult reidilt sadamasse ja sadamast merele. Töö eripära seisneb selles, et töötatakse pikkade, tavaliselt 24- või 48-tunniste vahetuste kaupa sama sadama reidil või lootsijaamas. Vahelduvad aga laevad, need on erineva pikkuse, lasti ja käiguomadustega. Lootsilaevad on tavaliselt merekindlad, keskmisest suurema kiirusega ja hea manööverdusvõimega. Neil on parrastes liikumiseks piisav tekipind ja käsipuud või redelid lootsi mugavaks siirdumiseks suuremale laevale või sealt maha tulekuks. Tänapäevastel lootsilaevadel puudub reeglina parrastel reeling, laevad värvitakse üldjuhul eredat värvi. Lootsimine on kohustuslik kuues Eesti piirkonnas: 1.Tallinna lootsimispiirkond 2.Kunda Loksa lootsimispiirkond 3.Paldiski lootsimispiirkond 4.Väinamere lootsimispiirkond 5.Pärnu lootsimispiirkond 6.Sillamäe lootsimispiirkond. Peale põhjalikke selgitusi siirdusime kai ääres seisnud lootsilaevale. Kõik said küsida küsimusi ja oma „õrna” käega katsuda laeva seadmeid. Külastasime veel remonditöökoda, kus toimub laevade hooldus ja remont. Sellega meie põgus kohtumine lootsitööde ja tegemistega lõppes. Kindlasti jäi palju küsimusi küsimata, kuid samas saime palju huvitavat teada lootside töödest. Tänu peakapten Aare Pildrele laienes meie silmaring ja saime veeta meeleoluka päeva heas seltskonnas.

Aitäh kõigi meretarkuste selgitamiste eest

!

Kodukorrastus

 

Nagu igal kevadel sünnib loodus uuesti, püüab iga peremees ka enne suurt suve kodu ja selle ümbruse korda teha. Nii kogunesid ka Nõmme vanamehed mai teisel teisipäeval Kivimäe vana jaamahoone aknaid pesema ja selle ümbert prahti ning murdunud oksi korjama. Kuna maja ise pole suur, mehi kogunes aga 14, siis tuli ülesanded nii ära jagada, et kõigile tegevust jätkuks. Kui klubipealik Meelis pesi väljaspoolt aknaid, siis Feliks hoidis redelit ning ulatas veeämbrit kätte. Kolm meest puhastas tolmuimejaga maja sisemust. Ülejäänud ajasid ümber jaamahoonet paberitükke ja oksarisu taga, mõni andis nõu, kuidas tõhusemaid töövõtteid kasutada. Kõige tublim oli Enn, kes käis isegi teisel pool raudteed prahti kogumas. 

Ilusal päikesepaistelisel päeval oli aga ka varjukülg. Eestoa laual põles küünal ja leinaraamis seisis päev varem lahkunud pikaaegse klubiliikme Tiit Luiga pilt.

 

Puhkus peale väsitavat koristust

Multijuht klubis

 Seekord külastas klubi PharmaEstica manufacturing peadirektor Ott Licht. Ta rääkis oma töömehe karjäärist ja ravimitööstuse viimastest trendidest. On vähe tippjuhte kes on nii erinevate valdkondades tippjuhi ametit pidanud. Tehnikaülikooli kiitusega lõpetanud autoinseneri tegutsenud transpordis, arendanud tippjuhina Eesti suurima tööstusgaaside tootja tegevust Baltikumis, olnud õlletootja tippjuht, tegutsenud Ida-Virumaal energiaettevõtte tehnikatoe ettevõttes, aidanud värvitootja omanikuvahetuseks ettevalmistada ja nüüd juhib tabletitootmist. On ju multitalent! Küsimustele erinevatest valdkondadest tuli alati väga sisukas, selgelt eriala tundva spetsialisti vastus. Kohtumise viimases osas saime ülevaate ravimitest, mis arvestades klubi meeste vanuselist koosseisu, läks "hästi peale".

Külalised Nõmme Linnaosa Valitsusest

 

Külla tulid uus linnaosavanem Lauri Paeveer ja Nõmme Vaba Aja Keskuse direktor Külli Tatter. On meeldiv, et linnaosa inimesed saavad aega ka meie klubi tegemistest osa võtta ja oma abi pakkuda. Endisest ettevõtjast sotsiaaldemokraat Lauri Paeveer kutsuti abilinnapeaks, kuid temast sai linnaosavanem. Algaja poliitikuna näeb ta Tallinna linnasüsteemis selgelt puudusi. Näiteks tõsiasi, et igapäevaselt Nõmme elu ja hea- korra eest seisvad vanema kaks asetäitjat saavad millegi- pärast täpselt poole võrra vähem palka  kui Paeveer ise, ka nende mitmed alluvad  teenivad asetäitjatest enam. Linnaosad võivad linnalt küll kõike taotleda, kuid suveräänse otsuse peaaegu kõiges teeb linnavalitsus. Kui küsimuse all on mõne kitsa ja aukliku tänava  rekonstrueerimine Nõmmel ja uue pargiala rajamine Lasnamäel, siis langeb liisk alati suurema valijate arvuga linnaosa kasuks. Isegi tänavapuhastuse riigihanke ühtki tingimust ei tohi Nõmme ise muuta. Lõpliku vastuseta jäi küsimus, kas eramaja ümber on aed kohustuslik või mitte. Seevastu sai selgeks, et naaber on alati kõrvalkrundil ja selle ümber toimuva tähelepanelikum valvur kui MUPO eales olla suudab.

 

   

Inimese ajalugu

 Sellise pealkirja all toimus 19.04. klubiõhtu. Ei tee paha teada, kui pikk on Maa ajalugu ja millal millegipärast tekkisid biomolekulid ning, mis veel arusaamatum, miks need paljunema hakkasid. Igatahes on üksjagu vett ookeanidesse voolanud ajast, mil ahvid inimesteks arenema hakkasid. Tahaks hüüatada, et miks nad puu otsa ei võinud jääda, oleks palju kurjust, aga ka palju head olemata jäänud. Aga meenutades, et Gombe ahvide sõda 1974-1978 (Tansaanias) oli üsna sarnane inimeste sõdadele, ei ole mõtet arenguid kahetseda - loodusseadused ei hooli mõistusest või selle vähesusest. Ja ega arengute eesmärk pole inimene, oleme vaid üks vahelüli infoosakeste paljunemise ja paljundamise teel. Kui meist juba homo sapiensid said, hakkasime impeeriume tekitama, ikka loodusseaduste (liikudes, rohkemaks, keerulisemaks) käsul. 

Jõudsime oma juttudega tänapäeva, kus näeme järjekordset (ahvide)sõda, impeeriumi verist katset surnust üles tõusta ja ikka suuremaks, rohkemaks ja keerulisemaks muutuda.  Vita brevis est ja vis vitalis kah ei aita 😞

Külas oli Raivo Vare

 12. aprillil 2022 käis vanameestel külas majandusekspert Raivo Vare. Selgus, et koroona-aastad ja Ukraina sõda on kiirendanud muutusi maailma majanduses. Euroopa Liidu juhtriigid lootsid enne suure sõja puhkemist majandusarengule just läbi Venemaa rikkalike maavarade ja üha suureneva tarbimisega turu. See lootus on kustunud. Rohepööre ei too kaasa mitte tarbimise kasvu, nagu loodavad eurooplased ise, vaid selle vähenemise. Nafta-, gaasi- ja kivisöevarude asemel on üha enam hinda minemas haruldased metallid. Euroopa Liit on nende poolest vaene, USA pole ka eriti rikas, näiteks kõige suuremad liitiumivarud on üllatuslikult hoopis Afganistanis. Suuremat tähelepanu peaks pöörama maavararikkale Aafrikale, kus elanikkonna mediaanvanus on 18,9 aastat Euroopa 43 aasta asemel. Eesti on viie Euroopa Liidu riigi seas, kelle laenukoormus vastab endiselt EL normatiivile. Kõik ülejäänud toetavad suurte laenudega oma majandust. Vare arvates oleks pidanud juba aastaid tagasi laenurahaga valmis ehitama Eesti kolm tähtsamat neljarealist maanteed