Üllatuskülaline

Joeli toodud üllatuskülaline oli tuntud kultuuriarendaja, filmimees, eks-Nõmme Klubi ja -Tallinna Raekoja juhataja Tõnu Aru. Õhtu möödus vähese jutu ja paljude lühifilmide vaatamisega. Äärmiselt huvitav külaline.

Rummu vangla

Klubis on mees Otto, kes 90-datel töötas vangivalvurina. Kuna klubi liikmetel praktiline kogemus vanglaelust puudub, siis teema huvitas. Tõsi, mõnelgi mehel oli lisada Otto jutule isiklikke kogemusi erinevatest situatsioonidest vanglatega. Tiit otsis YouTube 'st taustaks erinevaid klippe vanglatest. Tegelikult vestlus vangla teemadel venis ootamatult pikaks.

Nepal

Meie mees Peeter, reisis Nepalis ja rääkis oma reisist veidi pikemalt. Lisaks oli ta teinud sadakond fotot, kus nägime elu selles riigis. Kokkuvõttes jäi jutust meelde vaesus, mustus, sakraalehitiste küllus.

Talgutegemised

Üleriigiline (või maailmne) talgupäev möödus klubi meestel traditsiooniliselt. Iga-aastaselt osa mehi koristas Kivimäe ja Pääsküla raudteejaama vahelise raudtee ümbrust ja teine osa koristas klubi ja klubihoone ümbrust. Raudtee ääred on iga aasta puhtamad ja puhtamad, inimesed on laisad, ei viitsi vist kaugele minna. Küll on klubi hoone (ajalooline Kivimäe jaamahoone) sodijatele ja risustajatele käepärane. Mehed nägid suurt vaeva, et pesta puhtaks soditud kõnniteed ja kraapisid  graffitist puhtaks aknad. Ka korralik sisekoristus sai tehtud.
Üritus lõppes Nõmme linnaosa poolt pakutud supi söömisega ja enese kiitmisega.
Olime ju tublid!

Paugutamine Lahemaal

Ilus kevadine ilm meelitas vanamehed loodusesse. Hoolimata päikselisest soojast ilmast Lahemaa polügoonil linnulaulu suur kuulata ei saanud. Meid oli kutsutud kahurväelaste laskmisharjutusi jälgima. Nägime 155 mm kahuripatareisid kaevununa ja maapinnal, saime aimu tulejuhtimisest ning vaatasime sihtmärkide purustamist. Nagu arvata võib, saatis kogu üritust vali müra. Kahurväelased tunnevad asja ja varustasid meid kiivrite ja kõrvatroppidega, üldiselt kõik jäid ellu.

Klubi vanim- ja noorim.

Pärast "sõda" toimus kohtumine meie klubis V. Koržetsiga.

 

„Mina läen!“ –uus laulupeo tunnuslause. V.Koržets.
              Mu sõber,kui sinagi midagi
             või kunagi kuidagi kedagi,
             siis silmas pea kindlasti sedagi
             ja mitte niisama,vaid vägagi.       V. Koržets „Laulud või nii“.

Oli pagana tore õhtu luuletaja, kirjaniku ,dramaturgi, humoristi , kalamehe jne,jne väga muheda
Vladislav Koržetsiga. Autor luges oma luuletusi – vanamehed plaksutasid. Kalamees rääkis kalajutte –vanamehed noogutasid. Humorist rääkis elust – vnamehed kuulasid.
 Õhtu mõõdus ütlemata kiiresti.

             

Avestarkis ehk kuidas kaubikust saab reisibuss

Paras grupp vanamehi kogunes Liiva Kalmistu juurde. Kogunemise põhjus polnud kurb sündmus, vaid soov teada saada kuidas sünnivad kuni 22 kohalised bussid. Ligi 25 aastat on Avestark ehitanud erinevaid sõidukeid. Aastas saadakse neid valmis ca 80 ja suurem osa müüakse Soome. Nägime kuidas arvuti ruumilisest pildist saab kõikidele ohutusnõuetele vastav toode. Üllatas, et metallist konstruktsioon suures osas liimitakse kokku. Vanamehed nägid, et Eesti autotööstus võib toimida surnuaia naabruses märkamatutes ruumides.

Veetaseme tipus Soomaal

Tabasime oma Soomaa-kanuutamisega veetaseme tippu ja päikeselist päeva. Aga ka väga tuulist päeva! Tõramaa luha vaatetorni juures imestasime ja imetlesime laia vetevälja seal kus suvel karjatatakse loomi ja tehakse heina Keskpäeval istusime kanuudesse ja mõlasime vastutuult, kuid allavoolu läbi tõeliselt võimsa tammiku eemal valendavasse kaasikusse. Jah, just metsa sisse. Tunni aja pärast pöörasime üleujutatud ala teist serva pidi tagasi. Tuul oli vali ja lükkas meid vastuvoolule vaatamata matka alguse suunas. Tublimad meist sõitsid puude vahel raba servani, astusid kanuust välja ja käisid ülal rabas jõhvikaid söömas, üks sportlik paatkond lasi end tuulel lükata kaugele stardipaigast mööda. Kolmanda tunni lõpuks kogunesime oma auto lähedale linnuvaatlustorni. Tagastasime kanuud, aerud (mõlad?), vestid ja kaardid. Olime saanud päris toeka elamuse üle luhtade ja läbi metsa kanuutades.

Viiking Ülo

Kevad peseb puudel jalgu

Viiking Eerik

Läbi tammiku

Suvine karjamaa