Jõulud Pääskülas

Kell on löönud pool viis. Uduses ja seisvas õhus tekitavad tänavalaternad märjal asfaldil petliku virvenduse. Kollase puumaja juures on märgata tasahilju lähenevaid varje. Kohati on libe, aga kohal peab olema täpselt. Kohtumispaika pole kaua muudetud - igal teisipäeval Kivimäel, jõulude aegu Pääskülas. Ukse juures mehed hetkeks peatuvad, kohendavad lipsu, siluvad vuntse - toas võib olla tüdrukuid! Esikut pole, sisened kohe pidusaali. Ruum on uhkelt sisustatud, pühadetunde loob küünlasäras jõulupuu ja madalal laual säravad pokaalid. Algamas on NVK traditsiooniline pildistamine. Kogemustega õhtujuht Johannes sätib klubikaaslased asjatundlikult kolme ritta. See pole lihtne ülesanne. Arvesse tuleb võtta meeste pikkust, naeratuse laiust, pintsaku värvi ja hierarhiat teadagi. Johannes saab hakkama, piltnik samuti. Jääme ootama, uuel aastal näeme tulemust.

Pidulauas antakse esimeseks sõna meie vanale pealikule. Urmas teeb lühidalt, nii minutit kolmkümmend üheksa. Kuuleme kokkuvõtet klubi 2018 aasta tegudest. Läbiviidud on 32 üritust, korraldajaid 17. Tublimad olid Tiit, Jaak ja Meelis. Meie klubiliikmete aktiivsus ületab tunduvalt taoliste rühmade statistilise keskmise. Järgmiseks saab sõna istuv esimees. Meelis on numeroloog, kes teab täpselt meie keskmist vanust, mis hommikuse seisuga oli veel 76,043 aastat. Kindlad liidrid on Kalev 90 ja Joel 89 aastaga. Suvistest üritustest olid meeldejäävamad NVK matk Lätti, (palun mitte valesti mõista) ja visiit Läänemaale Meelise suvemõisa. Meelis tegi siinjuures tugeva statementi: julgemad ja tugevamad on järgmisel suvel oodatud appi põllutöödele.

Jõulukuu sünnipäevalapsel Endlil on meile rõõmusõnum: tal on kõik hästi - uus pruut. Uue pruudiga on juba mitu korda teatris käidud. NVK vanad ja kogenud mehed on hinnas. Oma suure õnne kinnituseks oli sünnipäevalaps meile hulga Armeeniamaa viieaastast viinamarja mahla toonud. 

Johannesel on igale mehele kingituseks piduloos. Kingituse kättesaamiseks pidi iga mees vastama lahke kinkija krutskitega küsimustele. Saime teada, et spordimees Ülo edu saladuseks on ligi poole sajandine truu abielu. Henn, meie klubi lahke abimees täpsust nõudvates küsimustes, arvas, et hää tervise võib ka teiste vahenditega saavutada. Hää tervise hoidmiseks oli Hennul mitu ettepanekut, mida klubikaaslased üksmeelselt toetasid. Uus laekahoidja Mart on ametisse astumiseks hoolsalt valmistunud: uus laegas on pehme, roosa ning sügav ning see neelas me vähesed võitnud õnneloosid. Jõuluõhtu lõpuosa sisustas paadimees Peeter, kes deklameeris kõva, selge häälega oma tuttava Hiiumaa mehe elutarkusi, mis meil meele rõõmsaks tegi. Laulumees Tõnu äratas väsinud vanad mehed oma pavarotiliku forte fortissimoga. Esitusele tuli Itaaliamaa lauluke, mis meid kenasti teenindanud tütarlapsele pühendatud oli ja mida ka meie vanad kõrvad meelsasti kuulda võtsid. Palju tänu Tiidule imeliste fotode eest, milledest iga pilt räägib rohkem kui sada sõna. Tänud Arnole väärtusliku tagasiside ja soojade sõnade eest.

Pidu oli võimas, suur tänu õhtujuhile Johannesele. Oma laiad õlad pani alla vana juhatus Tiit ja Jaak ja Urmas, õnneks on meestel head kombed, ikka tulevad appi - kiitus.

Kohtumiseni uuel aastal, vanas armsas Kivimäe raudteejaamas.

Olime telekas!

Kamp vanamehi leidis ennast televisiooni maja ukse eest, et uurida teleka

 sisu  ja tegevust. Vastuvõtjaks oli lahke proua Maie Mikiver ning kelle  40 aastat tööd televisioonis  on väga uhke lugu, et teada kõike: kes, kus ja millal ETV algusest . Olime vähe üllatunud, kui stuudiod ja võttepaviljonid ei paistnud sugugi sellised suursugused, kui läbi meie pildikastide kodus.Vist tegemist TV maagiaga. Kohtasime paljusid tuntud ja tundmatuid tegelasi oma töödel, osalesime, küll pealtnägijatena „Prillitoosi“ purgistamisel ja saatejuht Reet küsis meilt “Kas te olete ikka selles Kivimäe putkas?“ Üks osaleja arvas ,et „Prillitoos“ oli, on ja jääb isegi, kui meid enam pole.Tegime pilti maailmakuulsaks tehtud jõulupuu taustal ja vaatasime väikest näitust mõõdaläinud televisiooni aastatest ja tehnikast. Ära tundsime „värviteleka“, mille kileekraani läbi vaatasime „Kutsuvat tulukest“. Oli kena külaskäik ja veelkordsed tänud proua Mai Mikiverile värvikate seletuste eest.  

Valges majas

  

NVK delegatsioonil oli suur au ja usaldus olla kutsutud visiidile Eesti Välisministeeriumi. Teatud ja kuulus valge maja asub uuel aadressil - Islandi väljakul. Puiestee nimevahetus oli õigustatud ja õnnestunud. Endist vägevat uulitsat oma teedjuhatava skulptuuriga ei taha meenutatagi. 

Meid oli külla kutsunud auväärne pika staaziga  Eesti diplomaat Hr. Jüri Trei. Võõrustaja on oma 25 aastase diplomaadikarjääri jooksul tegelenud pidevalt ja põhjalikult ka Eesti Vabariigi välisdiplomaatia ajaloo uurimisega. Kui sa õigel ajal ajalugu ei salvesta, on ta igaveseks kadunud. Jüri on välja uurinud ja talletanud suure hulga meie 100-aastasele riigile väärtuslikke ja tähtsaid ajaloo sündmusi. Eriti põnevad olid lood Petrogradis 8. aprillil 1917 eestlaste läbiviidud poliitilisest meeleavaldusest, millel osales 40 000 demonstranti. Kolonn kulges Petrogradi Jaani kirikust Tauria paleeni - 7 kilomeetrit. Nelja päeva pärast, 12.aprillil 1917, kinnitas Venemaa Ajutine Valitsus Eestimaa kubermangu autonoomia sugemetega määruse. See oli esimene, ainus ja ennekuulmatu Vene valitsuse statement. 

Tutvume kuulsa "kilukarbi" saaliga, kus pandi rakkesse ENSV aadlimehed: ajalehtede ja ajakirjade peatoimetajad, tehaste direktorid, kolhoosi esimehed...Ellujäämiseks pidi sul olema kahestunud psühholoogia nagu skisofreenikul. Pompoosne ümarsaal on muinsuskaitse all ja peale punaste põgenemist kasutamata. Kunagist au ja hiilgust meenutavad paar nurgas vedelevat vana ja väsinud madratsit. Six transit gloria mundi.

Esitlust oli põnev ja huvitav kuulata. Tõsilood vaheldusid naljalugudega, mida Jüri tõelise diplomaadile omaselt nagu küllusesarvest puistas. Hunti toidavad jalad, diplomaati aitavad lõuad. Välisministeeriumi 10-nda korruse akendest ja rõdult avanev ringpanoraam on kaunis ja meeliülendav. Me elame huvitaval ajal ilusal Eestimaal.

Väsimatule diplomaadile väsinud NVK meeste poolt kõva aplaus ja mälestusmeene.

Hr.Trei selgitused

Hr.Trei selgitused

Asendusminister

Nii paistab Tallinn" Valgest majast"

Aga mida teie arvate meie välispoliitikast?

Kunagine Nõmmekas.

Lutikajaht vanas raudteejaamas

Nüüdisaegse ühiskonna mõistmine eeldab internetikeskkonna mõju teadvustamist. Anto Veldre silmaringi avardav ja silmiavav loeng selgitas enamlevinud müüte sotsiaalmeediast ja veebisuhtlusest. Hr. Anto Veldre on mees nagu orkester. Olnud ametis arvutiõpetajana, infoturbe eksperdina, IT-juhina, koolitajana... loetelu jätkub. Anto eristub meile teada olevatest teistest patsiga poistest. Pats on tal küll, aga eespool, pisut madalamal, aga seejuures mitte häirivalt madalal, s.t. saab alguse habemest. 

Hoogsaks kiskus vestlus peale klassikalist küsimust e-hääletuse usaldatavusest vice versa paberhääletus. Üllatuseks selgus, et e-hääletus on paberhääletusest mõneti võltsimiskindlam, kasutusel on 3 eri serverit ja viimasel päeval oma hääleeelistust muuta ei saa. Paberhääletuse ilusatest numbritest nõukaajal ja nende tekitamisest teadsid kuulajad oma vahetu kogemuse kaudu rohkemgi kui meile esineja. Vanade meeste usk e-hääletusse kahjuks ei kasvanud. Lugupeetaval lektoril õnnestus sellegi poolest välja peilida meie seas pesitsevad endisaegsed edgariusku kesikud, kes jätkavad juba uute karmimate aadete imetlemist.

Erilist huvi pälvis loengu salakuulamist käsitlev osa. Jääb loota, et lektor üllitab peatselt eesti lutikate välimääraja, kus neid värvi, suuruse ja jalgade arvu järgi eristada saaks. Selgus, et kõige ohtlikumad pole mitte 6- ega 4-jalgsed, vaid hoopis 2-jalgsed lutikad. Loengus selgus, et kõige enam jälgimist vajavad erialad aegade jooksul on olnud arstid ja advokaadid. Teadaolevalt arste meie liikmete hulgas pole. NVK-s koguneb iga nädal paarkümmend tegusat meest, kes vestlevad kartmatult meid huvitavatel teemadel. Järgmisel nädalal külastame Välisministeeriumi, just käisime lennujaamas lennujuhtimise tornis. Et siis keda meist jälgitakse, vaevalt kõiki? 

 Anto Veldre esitlus oli mõnusalt ülevaatlik sissevaade infoühiskonnaga seotud teemadesse. Esitatud lood ja näited olid kergelt jälgitavad ning kaasahaaravad. Mõned tulid tuttavad ette. Selge näide, kuidas keerukatest asjadest lihtsalt ja arusaadavalt rääkida. Tavaliset kipub vastupidi olema - lihtsad asjad aetakse arusaamatuks ja keerulisekas. 

NVK poolt tugev aplaus esinejale. Suur tänu.

Olmejuttu:  Remont meie armsas ja koduses Kivimäe raudteejaamas on kestnud juba nädalaid. Töid viiakse läbi Nõmme Linnaosavalitsuse eestvõttel. Mis on selle töö lõplik maht, meile kui maja kasutajale veel teada ei ole, aga on hea, et arhitektuurimälestise eest linn hoolt kannab. 

Hr.Anto Veldre

  

Püss on jõud

Kivimäe raudteejaama remondist hoolimata tuli NVK meestele külla Harju Jahindusklubi juhataja Rein Sõitja. Tegemist on

kirglise jahimehe ja hoolsa administraatoriga, tänu kellele Eestimaa metsades elutsevad ulukid ilusti-kenasti arvele võetud.

Rahvusloom on rõõmsalt siginud. Hundi populatsioon on tõusnud 200 isendini. Hallivatimees annab hääd eeskuju, kuidas palju julgeid poegi ilmale tuua ja üles kasvatada. Tasub malli võtta - rahvusloom ikkagi. Teine suur kiskja karu on samuti tublisti

arenenud, metsaotte juba 100. Sel kuival ja palaval suvel olla karud marjulistele palju meelehärmi valmistanud. Olevat hulga väärt metsamarju eidekeste ees pintslisse pistnud. Pisemaid sarvilisi ja sõralisi jätkus veel  paljudesse Reinu jahimehe juttudesse.

Eriliselt põnevad olid Aafrika lood. Iga hobi on kulukas. Nädalane jahisafari Lõuna-Aafrikas algab 5000 eurost. Reinu optikagakarabiini surmasülgava suu eest pääses nii lõvi, ninasarvik kui ka elevant. Mitte et vapral Eestimaa kütil padrunid otsa oleks lõppenud või jänes püksi pugenud. Keeruline värk see savannisafari, dollarid said otsa. Egas jahipidamine pole klaverimäng. Seda tuleb õppida.

Eestimaal on 15 tuhat jahimeest, lisaks pooltuhat jahinaist. Kaitseliidus tegutseb samapalju. Kokku 30 tuhande pealinejäägrivägi, see on suur armee meie kõigi kaitseks. Püss on jõud, mees teeb püssi suureks jõuks. 

Täname Reinu huvitavate jahimehe juttude eest. Igal juhul olid kuulajate kõrvad kikkis ja suud muigel. Meie kodumaa kaitsmine on kindlates kätes.

Jälle kooli

Kui Nõmme vanamehed koolimajja jõudsid, olid tunnid juba lõppenud. Vaatamata tegemata koolitükkidele, võttis meid võõrustada sümpaatne ja sõbralik õpetajanna. Klassitoad näisid uhked ja valged. Arvuteid oli ohtralt, igale Jukule oma. Kustumatu mulje jätsid vastavatud tööõpetuse klassid. Uued ja moodsad tööpingid annaks silmad ette nii mõnelegi tegutsevale värkstoale. Meistrimeeste koolitamine Pääskülas on alanud. Võimsalt mõjus uhiuus spordihoone, mahutades mitmeid pallimängu platse, lisaks ohtralt jõumasinaid. Õhtutundidel on spordikompleks avatud kõigile huvilistele.

Koolimaja kõrval särab ja hiilgab uus Nõmme huvimaja. Pääskülas on uue kodu leidnud Nurme uulitsalt nn. pioneeride majast väljapuksitud sajad lapsed. Huvimaja juhataja, noor ja energiline tütarlaps, tutvustab meile maja raudvara. See mees, s.t. see raudvara, on legendaarne kabetreener Einar Jahu. Vana spordimees püüab tutvumismängus juba avangus edu saavutada salakavala küsimusega oma vanuse kohta. Tugev taktik ja strateeg on ette kindel oma võidus. Seda puhku jäetakse Einar aga oma tagasihoidliku 86 aastaga 3. kohale. Teda edestavad ülivõimsalt NVK ealiidrid Kalev 90 aastaga ja Joel 89 aastaga. Seis 2:1 NVK kasuks. 

Suur tänu NVK poolt meile Pääsküla kooli ja huvimaja tutvustanud pedagoogidele.  Paljudel meie klubi meestel tekkis sügisene õppimistuhin. Ja kaugel see Pääsküla siis Kivimäe raudteejaamast ikka on, mingem elukestvale õppele! Mõnel koolimütski veel alles.

Vanamehed Huvikeskuses

 

Vanamehed kooliga tutvumas

Heitlus tamme all

Üheksa aastat tagasi, ilusal sügispäeval, kohtusid Nõmme mändide all kuus mitte enam noort meest. Nõmme rajaja Nikolai von Glehn polnud veel jõudnud oma auväärsele valvepostile Mustamäe nõlval. Kuus ettenägelikku meest pidasid nõu ja kohtumise lõppedes esimesel viinakuu päeval 2009 oligi Nõmme Vanameeste Klubi sündinud. Seeme oli mulda pandud, läks kasvama ja osutus heaks viljapuuks.

Kivimäe raudteejaama koguneb 2. oktoobril arvestatav hulk vanemaid härrasid, oma 30 meest. On tuldud tamme istutama. Puu istutamine tuleb me elukogenud meestel teadagi ladusalt välja, tähtsaim protsesuuri osa oli teadagi kastmine. Pealik Urmas soovis klubikaaslastele jätkuvat edu ja klubitraditsioonide jätkumist ning au sees hoidmist nii lähemas kui kaugemas tulevikus. Nooremad loodussõbrad juba rõõmustasid, et tamm on kasvama hakanud ja oma esimesed viljadki maha poetanud. Rõõm oli aga üürike, asjatundjad andsid karmi hinnangu: need pole mitte tammetõrud, vaid kõrval kasvava kastani munad. Järgnes NVK uue juhatuse valimine. Istuv, auväärne ja suurte teenetega juhatus, koosseisus Urmas Lepik, Jaak Sal-Saller ja Tiit Luiga, kes on klubi vedanud 9 aastat, pani amet maha. Kivimäe raudteejaama otsasein, mida paitas sõbralik sügisene õhtupäike, kattus tumedate süngete varjudega. Raudtee alles vahetatud, uued ja kiiskavad rööpad hakkasid kurblikult uluma. Äsja istutatud tammepuul värisesid niigi vähesed allesjäänud lehed. Algas NVK uue juhatuse valimine. Pakutud kandidaadid olid tuntud ja usaldatavad, neid oli piisavalt palju. Valiku tegemine ei läinud libedalt. Mõned korrad vilksatasid keset rukkipõldu kultide prisked seljad. Valituks osutusid meie parimad pojad: Meelis Arumeel, Tõnu Mardo ja Mart Kippar. Tunnustus ja tänu meie klubi suureks teinud Urmasele, Jaagule ja Tiidule ning teistelegi tublidele abimeestele. Teie tulemus on märkimisväärne, kiidusõnadest tuleb lausa puudu. 
Edu uue juhatuse liikmetele Meelisele, Tõnule ja Mardile.