Brexit ja EL tulevik

11. 07. oli meil külas hr. Ivar Raig, Tallinna Ülikooli õppejõud ja teada-tuntud skeptik. Üllatusega kuulsime, et ta on põhjalikult välja töötanud ja UK ning USA valitsustele ka teada andnud projekti, mille nimetas NATA-ks. Selle sisu: UK ja USA peaks peale Brexiti jõustumist omavahel looma kaubandusliidu, et uuesti saaks angloameerika rahvas valitseda maailma majandust. No ja meie oleks nende sõbrad.
Veel oli üsna põhjendatud seisukohti EL tulevaste probleemide lahenduste või mittelahenduste kohta. Meie tulevik muidugi eriti roosiline ei paistnud. Ja ega me keegi liiga sinisilmsed ju ei ole, aga hoidkem end liiga pessimistideks muutumast. Eesti on muidugi liiga nõrk, et maailma hoovusi pöörata. Mõistlik on teha endale selgeks, mida me muuta saame ja mida mitte ning siis elada koos nende probleemidega, millest jõud ja mõistus üle ei käi (vt. ka K. Vonnegut). Hr. Raigi jutus oli meelt kergendav tähelepanek see, et Euroopa väikeriigid on uuesti hakanud mõtlema omavahelisest koostööst, et rohkem mõjutada juhtriike väikeste riikide vajadustega arvestama. Väikeriikide koostöö EL raames oli ka Lennart Meri üks ideedest.

Matk Lääne-Eestisse.

Traditsioonid kaunistavad meie ettevõtmisi. Traditsioonid püsivad kauem värskena kui neid aeg-ajalt uuendada. Sedapuhku sai reisisihiks Lääne-Eesti, Läänemaa ja Pärnumaa.

Start 4.juulil kl.9 Kivimäe jaamast, kurss Kasari vanale sillale. Eksimisvõimalused minimaalsed: matkajuhiks Johannes ja rool Pauli kindlates kätes.

Kasari vana sild ehitati 1904.aastal ja peale valmimist oli oma 308 meetriga Euroopa ja Venemaa pikim raudbetoon sild. Praegu kasutusel kui turismiatraktsioon, vaid jalakäijate liikumiseks.

Järgneb Lihula linnus, milline ei pääse meie matkasellide edukast rünnakust. Lihula pärl teadagi suurejooneline klassitsistlikus stiilis valminud mõisahoone 19.sajandi keskelt, kus kaasajal toimetab Lihula muuseum. Karuse kihelkonnas ootab meid ees Vatla mõis oma mõisakooliga. Oh häda ja õnnetust: kui vanamehed koolimajja jõudsid, olid tunnid juba lõppenud ja kogu koolipidamine hoopistükkis seisma pandud. Kevadel olla õpetust antud tosinale koolilapsele, seda peetud kasinaks. Lihtsam mõisakool sulgeda kui Jukusid juurde teha.

Magustoit päeva lõpuks. Desserdiks oli matkajuht Johannes varunud meile imeilusasti taastatud Tõstamaa mõisas tegutseva mõisakooli, kus 140 last õpetust saab. Muljet võimendas veelgi kohalik võluv giid, kelle ilmekas esitus pani vanamees

 te silmad särama ja südamed kiiremini põksuma. Esitluse puänt tuli mõisa keldris, kus oli end sisse seadnud ennemuistsetest aegadest pärit kummitus.

Päeva lõppakordid löödi Ermistu puhkekülas. Meri lähedal aga järve ääres soojem ja lausa ime, ei ühtki sääske. Vanajumal jälle meie poolt - vihma ei tule. Piduliku dinee ettevalmistus langes peaintendant Ülo laiadele õlgadele. Oodatust keerulisemaks osutus grillsüte läitmine. Shamaan Manitou ja liitri süütevedeliku kaasabil saime pilvedest määritud suvetaeva all tule hõõguma ja piduvorstid küpsetatud. Püha õhtu sööma aeg alles algamas, headele ja sõbralikele tervisesoovidele soovitati tegudega kinnitust anda. Äkitselt nagu keravälk vuhises pidusaali parv rahvariietes tütarlapsi. Kuulus ansambel Vokiratas primadonna Aime Nurme juhatusel ilmestas meie tagasihoidlikku piduõhtut. Tütarlapsed laulsid rõõmsasti Johannese läheneva sünnipäeva tervituseks. Kontserdi lõpetasid meie tantsulõvid tantsutüdrukute haardes hoogsa perekonna valtseriga. Pidu jätkus Heino eestvõtmisel võimsa meestelauluga.

Kolmapäev, 5.juuli, matk jätkub Pärnumaal. Lavassaare turbaväljade rüppe on end peitnud kitasrööpmelise  raudtee jaam koos hulga vedurite ja juurde kuuluvaga. Pisut roostes, kuid huvitav.

Reisi lõpuetendus toimus TTÜ Särghaua Geoloogia laboris. Rikkalik kogu Eesti maapõuest välja puuritud pinnaseproove. Erudeeritud ja põhjalik ettekanne meie maakoorest läbi miljonite aastate.

Lähenev õhtu sundis meid bussinina Kivimäe poole keerama. Eestimaa on ilus ja ka näib ilus. Hoovides muru niidetud, majad maitsekalt värvitud, hekid kunstiliselt pügatud, lapsed rõõmsalt punnpõsksed, koerad sõbralikud. Maagia, see on õnn olla õigel ajal õiges kohas. Meie oleme, meil on läinud hästi.

Elegantne lõpetus juhtiv spetsialist Paulilt, kes väsinud matkamehed kodudesse kohale toimetas.

Me täname olulise panuse eest Johannest, Jaaku, Ülot, Pauli, Urmast. Me kõik olime tublid ja jäime rahule.

Vabariiklik meesteklubide kokkutulek

Viienda vabariikliku meesteklubide kokkutuleku korraldasid Kehtna mehed. Toimus see Raplamaal Laukataguse Puhkekeskuses. Koht oli väga sobiv, ilm hea ja kokkutulnud heas rahulikus meeleolus. 18-st olemasolevast klubist tulid kohale mehed 14-st klubist, kokku umbes 150 meest (saatjateks ka 5-6 abikaasat). Meie sõitsime Pauli juhitud bussiga kuueteistkümnekesi. Korraldati 3 pooleteisetunnist ekskursiooni, petangivõistlus, noolevisked jms. Lõunaks oli lõkkel küpsetatud terve noor siga. Lau küla vanem müüs oma tootmises valminud õlut ja üks lambakasvatustalu kauples lambapiimaga ja sellest valmistatud toodetega. Kehtna klubi, nimega "Seakõrva ordu" tähistas oma viiendat tegutsemisaastat.
Järgmise, 2018. aasta kokkutuleku lubasid korraldada Sangaste klubi mehed.
Et oleme kokku tulnud juba viiendat korda, siis leidus tuttavaid mehi küllaga ja juttu oleks jätkunud veel kauemakski, aga plaanitud ajal langetati lipp ja sõitsime igaüks oma koju.

Pidupaik Laukatguse puhkekülas.

149 meest avarivistuses...

ja meie nende seas.

Ekskursioon Lau külas.

Lau mõisas.

Mõisa sillal

Ohvrialtar.

Terviseedenduse konverentsil

Pr. ministri avakõne

Ettekanded

2. juunil korraldas Haigekassa, Tervise arenduse instituut ja veel mitu organisatsiooni konverentsi eakate tervise ja tervena elatavate aastate teemal. Olime kutsutud nii kuulajateks kui ettekandjateks. Mitme ettekande sisu oli meie tegevusega haakuv ja saime mitu head ideed oma klubi tegevuse edendamiseks. Näiteks püüame sügisel alustada pikema õppimisprogrammiga, mis teadlaste sõnul lükkab edasi dementsuse tekkimist. Arutame lähiajal sammulugejate hankimist ja nende abil aastaringse sammuvõistluse käivitamist - peaks kujunema parajaks vahelduseks koroonaturniirile ja mälumängudele. Võtame lisaks veel paar eesmärki, mis aitavad meil vaimset värskust võimalikult kaua hoida.
Meie ettekande (vt. https://www.youtube.com/watch?v=sx7DJXC5b6A ) teemaks konverentsi töötoas "Head praktikad aktiivsena vananemise toetamisest Eestis" oli "Tegevused Nõmme Vanameeste Klubis eakate meeste meeleolu tõstmisel". Jutu kokkuvõtteks oli: Kui kõrvaldada ebameeldivad seigad, siis on vananemisel hulga häid külgi. Oluline on mitte tõrjuda mõtet, et pärineme kariloomadest, seetõttu suhelgem. Loogem selleks võimalused. Ja hoidkem end ajakohastena. 

Virgutusvõimlemine.

Meie kohvik Nõmme Kevadlaadal

28. mai oli väga tore päev üle paari kuu. 18 meie meest toimetas "Nõmme Kevadlaat 2017"-l, nimelt  tegime Vanameeste kohviku meie liikme Eriku aias. Juhani aktiivsel varustamisel ja juhtimisel püstitasime telgid, nii tema kui ka Tiidu ja Jaagu jõul toodi klubist vajalikud lauad-toolid, gaasigrill ja vahvliküpsetaja. Eriku abikaasa lahkel loal kasutasime maja kohvimasinat. Heino korjas juba varakult nurmenuku õisi ja valmistas vägeva leotise, mille lahjendamisel saime suure anuma täie head külma jooki, Otto tõi 60 pirukat, Endel ja Urmas tegid rabarberikoogid, Joel saabus kuumade pannkookidega, Ülo tõi kaasa grillvorstid, Tiidu poolt lisandus muffineid, Eriku pere poolt valmisid kogu päeva jooksul vahvlid. Kõige suurema töö tegid aga ära Jaak, kes hankis aegsasti vajalikud taldrikud-lusikad-noad-kahvlid-tassid-topsid-salvrätid ning oli maailma parim baarihärra ja Ülo, kes kogu päeva grillis vorste ja kuumutas lihapirukaid. Tuttavad pillimehed mängisid akordionidel ja lõõtspillidel meeleolumuusikat. Ülejäänud vanamehed reguleerisid liiklust ja tegutsesid vastupandamatute "sisseviskajatena" kohviku väravas. Mõni mees võttis mööda jalutavaid daame lausa tantsima, mõni meelitas ostjaid kohale nende koertele joogivett pakkudes. Oli väga hea meel kuulda mitmetelt külastajatelt, et meie kohvik oli kogu pika Lauliku tänava kümnete atraktsioonide seas lausa parim. Ja ilm oli jälle ilus, nagu alati vanameeste tegemiste ajal.

Seia saagu kohvik!

Meistrimehed

Vat seda me pakkusime.

Hommikused aktivistid

Esimesed ostjad

Tantsulood valla...

...ja läks tantsuks.

Aprilli- ja maikuu tegutsemistest

Klubitegevuse hooaeg võtab tuure maha, märkimisväärseid sündmusi ei ole juba aprilli algusest saati õnnestunud tekitada. Siiski-siiski: väiksema grupiga uurisime M.V.Wool Kalatööstust(suurt gruppi ei lubatud tehasesse sanitaarnõuete tõttu), neljameheline kamp katsetas oma paljal nahal krüokambri -125-kraadist pakast, rattameeste bande sõitis 35-kilomeetrise ringi läbi Tabasalu, 15 mehega osalesime "Teeme ära" talgutel, seejuures oli töö tegemine nii usin, et pildile jäime alles suppi manustades. Juba järgmisel nädalal teeme "Vanameeste kohviku" ja abistame liikluse korraldamisel "Nõmme kevadlaadal 2017"
Iganädalastel klubiõhtutel oleme täpsustanud 7. juunil osalemist üle-eestilisel meesteklubide kokkutulekul ja 4. juulil ekskursiooni korraldamist Lääne-Eestisse. Ja sünnipäevi tähistanud. Ja koroonat mänginud. Turniir tõmbabki otsad kokku ja meie poolest võib nüüd suvi tulla. Käime ikka edasi igal teisipäeval klubis, ajame juttu ja kindlasti tekib ka mõni mõnus idee ühiseks suuremaks ettevõtmiseks.

Kirjutas Urmas

Talgute lõpetamine

Talgute lõpetamine

Talgute lõpetamine

Talgute lõpetamine

Jalgratturid esimesel "puhastuslennul"

Külas käis hr. Arvi Hamburg.

Klubiürituse seekordne külaline oli hr Arvi Hamburg (TTÜ professor), kes on Eestis energeetika valdkonna tunnustatud asjatundja ning ENSV lõpuaastate ja taasiseseisvunud Eesti Vabariigi algusaastate selle valdkonna tipptegija (Energiajärelevalve, Eesti Energia 1986-90; Tööstus- ja energeetikaministeerium. Majandusministeerium 1990-2001). Seejärel on Arvi 10 a. töötanud nõunikuna AS-s Eesti Gaas.   Doktorikraadi kaitses hr Hamburg 2010.a teemal „Energeetika arenguperspektiivide analüüs“, misjärel asus ta tööle Tallinnna Tehnikaülikoolis, algul professori ametikohal, hiljem juba energeetikateaduskonna dekaanina. Praegu (st pärast TTÜ struktuuri ümberkorraldusi) töötab ta samas edasi aga külalisprofessorina.

Ettekande põhipunktid võib kokkuvõtta nii:

Tulevikuprognooside mõjutajateks on: Vene Föderatsiooni käitumine; küberturvalisus; EU võimekus; kliimapoliitika selgus; rahvusvaheliste energiaturgude käitumine.

Rahvastik kasvab, vananeb ja linnastub – see eeldab ka energiamajanduses strateegilisi muudatusi. Samuti oli juttu energiajulgeolekust, kui riigi julgeoleku ühest komponendist.

 Energiamajandus peab tagama tarbijale  tema tarbimiskohas soovitud  koguses, kvaliteedis ja ajahetkel mõistliku hinna ja aktsepteeritud minimaalsete keskkonnamõjudega energiavarustuse.  

Kuna energeetikalased teemakäsitlused pakkusid kuulajatele suurt huvi, siis läks kõnealune kohtumine üle veel vestlusringiks, kus asjaosalised said esinejalt ammendavaid selgitusi nii enda nägemuste kui ka esitatud küsimuste osas.

Rääkisime lepitusest

Seekordne külaline Henn Pärn rääkis oma viimasest ametist riikliku lepitajana. Tõsi, tegelikult juttu oli ka ajaloost, poliitikast, inimsuhteist, meditsiinist, spordist - seega igapäevastel teemadel. Hea jutuvestjana Henn tekitas hea positiivse vestlusringi, kus paljud mehed said esitada neid huvitavaid küsimusi ja oma arvamusi avaldada. Aktiivne ja sportlik ellusuhtumine väärib tunnustamist ja järgimist iga klubi liikme poolt. 

KITMAN THULEMA AS

Vanameeste külaskäigu algus oli väga meeldiv: esimese päringu peale soovist külastada ettevõtet, teatas meeldiva häälega assistent Helina: palun, palun  tulge ja kas tahate esitada ka palju küsimusi.Vastavalt sellele tahtis ta leida väärika töötaja meie pärimistele vastamiseks. Ja tõesti – meile tutvustas tehase toodangut ja tehnoloogiat „nõuka“  ajast Kiti-tehases töötanud väga aktiivse oleku ja mõnusa jutuga Tiit Eiljärv.    

Mida nägime ja teada saime:

*Alustati üle 80 aasta tagasi atrade, loorehade, jalgrataste valmistamisega  ja isegi puuraamil autode kokkupanekuga.

*Tehas on käesoleval ajal 180 töötajaga kaubanduskeskkondade ja avalike ruumide arendaja, sisustuse tootja ja turustaja.

*Toodab rohkem,kui Eest suudab vastu võtta, seetõttu on eksport väga olulisel kohal kuni 50% toodangust (momendill tehti tööd prantslastele).

*Kitmani tooteid võib leida Hilton Park Hotellist,Soome Eduskonnast, Omnivast, Kia Motorsist, Tampere ülikoolist ja paljudest muudest kohtadest: näiteks kaheksa Selveri kaupluse sisseseadet ootas üleandmist.

*“Oluline on luua väärtust, mitte seda ringi jägada“: on tehase juhi Ilo Rannu  moto. Nende sõnade kinnitust oli  ilus vaadata tehases, milles tehti sõna otses mõttes tööd.“Muudatusi ei tasu karta:oleme motiveeritud trende ja nutikaid asju looma. Selleks et midagi muutuks peab ise muutuma“:arvab ta veel   ja ka seda oli vanameestel oma silmaga kogeda.

*Nägime uusi kaasaegseid seadmeid, roboteid , mis ajasid oma robotite asju vaiksemal või kõvemal moel, uut pulbertehnoloogial viimistlusliini ja palju muud kaasaegset ning ka „nõuka“ ajast  parinevaid ,ikka veel rivis,

Seekordsed osavõtjad

Keerulise laserpingi juhtpaneel

stantse.

*Tehase tooted on nomineeritud Eesti disainiauhindadele.

Kõiki nähtut ja kuuldut  ei ole võimalik siin ära tuua, siis piirdume suure tänuga meie vastuvõtjatele ja  on pagana kena veelkord konstanteerida ,et Eestis tehakse tööd.

"Estonia" teatris.

Tehnokraatidest Vanasmeeste seltskond jättis seekord vahele järjekordse tehase külastamise ja leidis ennast Eestimaa teatrite pühamust – teatrist „Estonia“. Meid võttis vastu väga sarmikas, üle kolmekümne aasta ennast sellele teatrile üdini pühendunud,pr. Lidia Roos. Saime väga sugestiivse pildi“Estonia“ teatri valudest ja rõõmudest, olukorrast tänapäeval ja teatri võimsast asukohast Eestimaa kultuuriloos. Eestlastena  oleme uhked sellise eesti teatri olemasolu eest.Tänud kõigile endistele ja praegustele  estoonlastele . Nii mõnigi vanamees leidis, et aeg on lasta end kanda uutele teatrielamustele ja vaadata teatritegemist saalipoolt. Oli huvitav ja vajalik külastus.Täname  veelkord vastuvõtj

Vanameeste teatrikomando

Talveaia aias.

Meie haldjas Lidia

Esimesed tantsusammud

Siin valmivad teatri dekoratsioonid

aid !

Külla tuli linnaosavanem pr. Jürgenson

14. veebruaril kell 16 selgus ühtäkki, et on sõbrapäev - linnaosavanem saabus külla koos oma nõunikuga, kelle kätel lebas ilmatu suur kringel. Meil polnud vastu pakkuda muud kui kohvi, heatahtlikke küsimusi ja hiljem kimbuke lilli.
Pr. Jürgenson rääkis oma eelnevatest ametitest ja töödest, misjärel jõudsime nõmmelasi otseselt puudutavate teemadeni. Meie poolt oli küsimusi Nõmme transpordi teemal, uue linnaosa maja kohta, terviseradade korrastamise, tänavate seisukorra ning lumekoristuse ja Nõmme tänavaid ääristavate puitpiirete kohta. Rääkisime meie parkmetsadest, nende umbekasvamisest ja vajalikust alusmetsa korrastamisest. Tegime ettepaneku, et oma klubiga lõikame maha ühe pargi võsa. Pr. Jürgenson kippus ise võsalõikuriga töötama tulema, aga seda me lubada ei saa - ei ole naisinimesele ohutu töö. Idee aga tundub teostuvat. Juba järgmisel päeval võttis meiega ühendust linnamajandusosakonna juhataja hr. Karmo Kuri ja leppisime kokku, et kevadel lõikavad nende spetsid võsa maha ja meie veame selle teede äärde kokku. Nii saab vähemalt üks park näo, nagu poleks kliimasoojenemist ja lehtpuude pealetungi veel ollagi.
Juttu jätkus ja aeg tiksus. Jõudsime veel saada päris hea kindlustunde, et suvise klubiekskursiooni jaoks leiab linnaosa meile oma kõhnukesest rahakotist  veidi tuge. Ja siis kiirustasid külalised ära.

Kuidas autod polstrid saavad?

Raasikul töötab 80-te aastate keskpaigast tehas, kus valmistatakse autode siseviimistlus materjale. Peale erastamisi, väliskapitali väljaostu on tänaseks Mistra-Autex`i juhataja ja omanik eesti mees Priit Tamm. Tema oligi see mees kes väga positiivselt meie külastussoovile vastas, lausa õhutas tulema! Ka tema tehase ja tööstusharu tutvustus oli nii põnev, et me veetsime tehases pea kolm tundi.
Mõni fakt tehasest, toodab autode siseviimistluse elemente ja kangasmaterjale, töötajaid ca` 300, käive 25 milj Eurot, töötab osaliselt neljas vahetuses, sertifitseeritud autotööstuse allhankija.
Väga meeldejääv külastus oli!

Saame teada ettevõtte tegevusest

Huvitavad seadmed

10 mehe kogukaal 825 KG

 

 Tootmistöö

Külas mehhatroonikutel

Üle pika aja käisime reaalse eluga tutvumas, seekord IPTE Estonia OÜ tehases. Eerik oli kokku leppinud ekskursiooni tehase juhataja Jaan Jeeberg`ga. Meile räägiti tehasest ja selle toodangust, kuid kõige põnevam oli vastvalminud auto turvapatjade padrunite automaatse montaaži liini tutvustuses. Liini keerukust kirjeldab see, et valmis padrun sisaldab endas pürotehnilist padrunit ja seade täidab kaks ballooni hapniku ja vesinikuga 600 atm rõhu all. Kõik see toimub autotööstuse kõrgete kvaliteedi normide kohaselt, ehk loe igale operatsioonile järgneb automaatne kvaliteedi kontroll ja iga toode saab unikaalse ID.
Huvitav oli ka see et tehas ise ei valmista ühtki detaili, vaid projekteerib, tellib/ostab kokku, kirjutab tarkvara ja koostab/häälestab lõpptoote. Tehas ei ole väga suur, ca 50 töötajat ja teeb aastas kümmekond analoogset seadet põhiliselt auto ja elektroonika tööstusele.
See külastus tegi meie "silmaringi" palju suuremaks.

25.01.17.
Meelis