Külaliseks oli veteran-triatlonist Aado Liblikmann

 10.mail kuulasime hr.Aado Liblikmanni vestlust oma sporditeest,mis kestab siiani,olles 80-aastane.

Spordiga hakkas tegelema 13 aastaselt jalgrattasõidu ja kiiruisutamisega..1950.aastal astus Liblikmann Tallinna Polütehnikumi, tollase nimega Tallinna Elektromehaanika Tehnikum, kus hakkas  tegelema kergejõustikuga ja tuntud kergejõustiku treener Olav Karikoski juhendamisel.

1987.aastal tegi esimese triatloni,nüüdseks on tal üle 200 triatloni.Alates 1990.a. on Aado Liblikmann osalenud kõikidel EMidel.

Medalei ja karikaid on  Liblikmannide kodu täis,väärtuslikum on esimena EMi hõbe ning 2002.aasta 

maailmamängude kuld.

Hr. Aado Liblikmanni huvitav vestlus andi indu tegelda vanas eas spordiga.

Külas Rae valla Memme-taadi klubil

Kutse külastada Memme-taadi klubi saime juba ammu. Püüdsime siis oma laulumeeste ansambli külaskäigu ajaks häälde seada, aga ei õnnestunud. Nii juhtuski, et olime seitsmekesi vaid tubli aplausikomando. Aga Rae rahvas oli sellele vaatamata väga mõnus ja sõbralik. Teised külalised -  Viimsi PÜ laulu ja tantsurahvas - laulsid ilusa heleda häälega ja tantsisid kergejalgselt. Rae klubi ansambel pakkus sama head kunstilist esitust. Meie nautisime ja plaksutasime. Julgemad said ka mõned valsid keerutatud.
Lubasime, et kui klubina kasvame ka suureks nagu Rae klubi on, siis kutsume neid vastukülaskäigule.

Kuidas laser metalli lõikab?

Sellest rääkis meile FINEST STEEL AS juhataja oma Saue uue kontori nõupidamiste ruumis. Vähe sellest, kuulsime ja hiljem nägime kuidas toimub erinevatest metallist toorikute lõikamine veega ja gaasilõikuritega. Ka moodsaid painutuspinke sai näha. Kõik seadmed on tehnika viimane sõna ehk arvutijuhtimisega, mõnele masinale inimene söödab vaid materjali ette ja pakib valmistoodangut. Kõige muljetavaldavamad olid kavalad laserlõikurid, mis lõikavad erineva kujuga torudest eriti keerulisi detaile. Olgugi et tootmine paiknes vanades tootmishoonetes, jättis ettevõtmine vägagi kaasaegse mulje.

21.04.16

Malmerk'i külastamine

Teisipäeval, 5.aprillil oli meil Malmerki päev.
Malmerk kontsern tegeleb ehituskonstruktsioonide, fassaadikatete, erinevate avatäidete ning nende tarvikute tootmise, paigaldamise ja turustamisega.  AS Malmerk tegeleb halduse ja kinnisvara arendusega. Tutvusime tütarettevõtete AS Malmerk Fassaadid ning AS Klaasmerk'iga ja eraldiseisva Inlook Color OÜ'ga.
Inlook Color OÜ on spetsialiseerunud ainult ühele tegevusele – alumiiniumtoodete pulbervärvimisele, kusjuures värvipulber pihustatakse elektriväljas värvitavale detailile. Huvitav oli vaadata kaasaegset värvimistehnoloogiat ja tõdeda tulemuse head kvaliteeti. Firma põhiline toodang läheb ekspordiks.
AS Malmerk Fassaadid on spetsialiseerunud mitmesuguste alumiiniumprofiilist klaasfassaadide tootmisele. Nende toodangut leidub paljudel uusehitustel nii meil kui raja taga.
AS Klaasmerk toodab erinevaid klaaspakette, milledest koostatakse aknaid. Samuti valmistatakse mitmesuguseid ehitusdetaile, mis seotud klaasiga (uksed, lükandsüsteemid, klaasprofiilseinad, mimesuguse kuju ja avadega klaasid, dekoratiivklaasid jne.).
Vanameeste klubi hea traditsioon tutvuda erinevate Eesti ettevõtetega andis jällegi kinnitust, et meie maal tehakse head tööd ja tulemused on Euroopas konkurentsivõimelised.

Välispoliitilisest olukorrast

15.03. oli meie külaliseks Riigikogu liige (riigikaitsekomisjon) Marko Mihkelson. Kuulsime mõndagi uut Euroopa poliitilisest olukorrast, rahvasterändest, riigikaitsest, Riigikogu valimistest, riigikogulase tegevusest. Küsimusi oli meil piisavalt, vastused olid kohati konkreetsed. Aga poliitik oskab ka mittekonkreetselt vastata. Muuseas leidis kinnitust kurb teadmine, et meie valitud saadikud loovad seadusloomet pelgalt oma eelneva elutarkuse pealt, erilist koolitust poliitiliste otsuste vastuvõtmiseks nad endale ei korralda. Lobbistid teevad oma tööd jõudsalt ja RK tulemused on siis nii nagu nad on. Kuid kohatisele negatiivsele vaatamata oleme maailma rahvaste seas jõukama 20 % hulgas, meie kaitsejõud tugevnevad ja liitlassuhted edenevad. Loodetavasti saame lähiajal elada rahus ja vabadena.

Peeter Yellowstone rahvuspargist

Naistepäeval 8. märtsil tutvustas Peeter maailma vanimat rahvusparki ja rääkis oma reisist sinna.

1872.a. loodud looduspark asub USA's vanas vulkaanikraatris ja selle ümber. Keskmiselt 100 km läbimõõduga ja ca 2500 m kõrgusel merepinnast asuv park on väga rikkaliku floora ja faunaga. Loodushuviline võib seal kohtuda grisli karude, huntide kui ka piisonitega ja nendega tõtt vaadata, kui julgeb. Vulkaan, mille kraatris park asub, on küllaltki rahutu, millest annavad märku 1280 tegutsevat geisrit ja kokku umbes 10 000 geotermilist allikat. Kuulsaim geiser Old Faithful purskab iga 1,5 h järel õhku 32 000 l keeva vett 50 m kõrgusele, mis on omaette teatraalne etendus. Maapinna all tegutsevatest jõududest annavad märku sajad ja tuhanded iga-aastased maavärinad. Samuti laastavad parki igal aastal ka tulekahjud.

Kuna Yellowstone vulkaan on teatava järjepidevusega läbi ajaloo pursanud, siis on ilmselt oodata ka lähitulevikus järjekordset vulkaani mõjuvõimu näitamist. Seepärast soovitas ka Peeter seal enne, kui järjekordne pauk käib, ära käia!

Yellowstone Grand Canion

Mammothi kuumavee allikad

Yellowstone kosk



Kohtumine grisliga

Kollased kaljud, mis andsid rahvuspargile nime









Mudavulkaan

Akordionimuusika klubis

Eile esines klubis Nõmme Akordionistide ansambel, täpsemalt ainult nende neli naisliiget. Energilised artistid esitasid tuntuid viise akordionitel ja vahepaladeks ka lauldi. Kaasavõetud laulikutest leiti ikka uusi ja uusi vanu laule, mida siis vanameeste toetusel esitati. Õhtupoolik venis ja vahepeal tervitati lauluga sünnipäevalast Peet`i. Lõpetuseks otsustati teine kordki olla koos muusika lainel.

Raharinglust uurimas

Seekord otsustasid vanamehed saada sotti kust EURO-d tulevad ja kuhu nad lähevad. Eesti Panga sularaha osakonna juhataja Rait Roosve tegi meile puust ja punaselt selgeks millest ja kuidas on kupüürid/mündid tehtud. Saime teada kui palju neid ringluses on, miks eelistatakse ühtesid rahatähti teistele, millised on turvameetmed, kuidas toimub raha käsitlemine ja kuidas masin raha prakeerib ja hävitab. Isegi hävitamine on nii kavalalt korraldatud et ollakse võimelised määrama milline masin rahapuru tootis. Hoolimata elektronpanganduse üha laiemast levikust ei kao sularaha kuhugi ja loodetavasti ei unusta ta ka vanamehi külastada.
Meelis

Pangasabas

Panga nõukogu1

Panga nõukogu2

Vastulause

Tõde on siin!

Meile tuli külla Vilde Teater.

Etenduse ootel

Etenduse ootel

 Seekord tuli meie klubile külla Vilde Teater Tartust. Ettekandmiseks oli populaarne etendus "Minejad", mille autoriks ja lavastajaks on Janno Puusepp.
Huvitav- ja eluline teatritükk sai meie poolt hea vastuvõtu, mida
                                                     tõestas etenduse lõppedes vägev

aplaus. Saime ka esinejatelt luba-
duse järje-etenduse  esitamiseks
meie "teatris".

Aplaus esinejatele

Lubadus, et meile tullakse veel esinema.

Uudistame restaureeritud Rootsi Mihkli kirikut.

Saime oma maailmapildi jälle rikkamaks. Tallinna kesklinnas Toompea nõlval on väga hästi restaureeritud kirik, mida kasutavad rootsi, soome ja saksa kogudused. Kirikuõpetaja Patrik Göransson rääkis kiriku ajaloost ja rootsi koguduse tegemistest. Rootsi-Mihkli kiriku hoone on algselt ehitatud seegiks, kuid Põhjasõja järel pärast rootsi koguduse väljatõstmist Püha Miikaeli kloostri kirikust anti seegimaja eestirootslaste kirikuks ning pühitsemine toimus aastal 1733. Keerulise ajalooga maja on pikki aastaid olnud isegi raskejõustiku harrastamise hooneks. Meie klubi liige Ülo on mees, kes on siin palju poksimatše pidanud ja on ka neid, kes ülal pööninguruumides lauatennist treeninud.

Keldrikorrusel on praegu eestirootslaste tegemisi kajastav muuseum. Sealtsamast on leitud salatunnelite avasid, aga uuritud neid käike veel ei ole. Nägime märke, et kiriku ümbruses on kultuurikiht tõstnud tänavapinda juba poolteist meetrit. 

Muide, väga vanas hoones tundsime meie end suhteliselt uutena :-)

Ülevaade kiriku restaureerimisest

Kirik praegu

Kirik nüüd- ja nõuka ajal.

Kiriku muuseum

VIHM, PORI, TÕRV, PUUST SUUSAD JA VINTSKED VANAMEHED!

Vat, vanasti oli lumi...

Tule algus

Huvilised asja jälgimas!

   Need on märksõnad, mis iseloomustasid meie tänavust vastlapäeva. Olime andnud nõusoleku Eesti Vabaõhumuuseumi vastlapäeva korraldajale juba vanaaasta lõpul, et teeme puusuuskade näidistõrvamise ja näitame vana head klassikalist suusastiili koos vana aja riietusega.

   Kahjuks, ega looduse vastu ei saa ! Keegi ei osanud ette näha, et poole meetri paksune lumevaip  

Tõelised fännid

Kas lumi oli kaasa toodud?

Hõissa, vastlad!

Vaprad Vanamehed!!!

sulab jaanuaris kiiremini kui kevadel. Vaatamata viletsale ilmale, põles 9.veebruaril  kokkulepitud kohas, Kolu kõrtsi ees, lõke, et selle paistel seda tõrvamistööd teha. Lume- või huvipuudusest tingitult külastajaid suuskadega või ka ilma suuskadeta, kahjuks seal näha ei olnud.  Nii suundus osa meist jalutuskäigule Setu talu poole, jättes spetsialistid tõrvamise alal lõkke äärde. Mere lähedus ja vinge vastutuul ei teinud meie jalutamist kergeks. Hoopis meeldivam oli sisse astuda päris värsketest palkidest ehitatud maja sooja kambrisse, mis lahke „perenaise“ sõnul oli Kallaste linnamaja järgi muuseumisse ehitatud. Oleks kuulanud „perenaise“ juttu Peipsi järve äärse rahva elust olust kauemgi kui poleks uksest sisse astunud asiaatliku välimusega külastajad. Lahkusime viisakalt, et teha ruumi uutele külalistele. Sadakond sammu eemal on ehitatud uhke Setu talukompleks, mis koosneb mitmest hoonest. Tore  noor„peremees“ jagas asjatundlikke seletusi  ja omaküpsetatud pliine oavõide ja moosiga. Tänasime võõrustajat, sest uued külalised  koputasid nõudlikult ukse taga.

      Väljas oli pime ja vilets koerailm kui Kolu kõrtsi juurde jõudsime. Oli vaikne ja peaaegu inimtühi. Ainult kustuva lõkketule ümber ootasid meid vaprad suusatõrvajad, kes olid  piisavalt palju omanikuta või siis meie kõigi  (loe; muuseumi) vara ära tõrvanud. Selleks et mitte saada  viirushaigust, läksime kõrtsikambrisse, kus lahked prouad, preilid meile maitsvat hernesuppi ja karaskit tee kõrvale  serveerisid. Hea vana suusalõhna levitasid ruumi mitukümmend  värskelt tõrvatud suuska ja sellega võikski lõpetada selle aasta vastlapäeva kirjeldamise, sest kes vana asja meelde tuletab ...  see mõtelgu ise edasi !

   Huvilistel oli võimalus oma silmaga näha kuidas 50 aastat tagasi suuski tõrvati ja tunda seda lõhna, mis männimetsa all mõnusalt ninna tungis. Visad, need Nõmme vanamehed!

Johannes

Kohtumine Kaur Kenderiga.

Selle teisipäeva teema oli Äripäeva artiklist "Eesti vihkab noori". Autor, Kaur Kender toob selles ära meie rahvastiku vähenemise kurvad numbrid sündimata laste arvelt ja muudki iroonilist vanade inimeste kohta, mis vajasid selgitust.
   Juhuslik kohtumine ehituspoes ja kutse seda teemat arutama tulla klubisse võeti vastu. Teisipäeval saabuski kirjanikuhärra kaenlas pakk trükisooje raamatuid "Kuidas minust sai HAPKOMAH ja lisaks kõik lood nihilist.fm`ist".
Härra Kender tõi rahvastiku vähenemise teema sisse narkootikumid, nende tarvitajad ja nn. narkosurmad. Selline teema laienemine oli võõras. Šokeerivalt avatud väljendusviisiga Kender pani meid mõtlema ja arutlema selle üle. Võitlus samasooliste õiguste eest kõige kõrgemal tasemel on kui liivakastimäng ja ajaraiskamine selle kõrval, mis tuleks teha narkootikumide tarvitajate päästmise ja ennetustöö osas.

Johannes

 

Ülo Vooglaiu loeng

Meie klubis esines teisipäeval, 19.jaanuaril loenguga sotsiaalteadlane ja poliitik, aga ennekõike lugupeetav õpetaja Ülo Vooglaid. Loengu teemaks: kus on Eesti viie aasta pärast.

Kes meist poleks kuulnud 1960...1970 aastatel Tartu Ülikooli juures tegutsenud sotsioloogia laborist, (esimene omataoline NSVLiidus),  ja selle innovaatilisest juhist Ülo Vooglaiust. Kindlasti on paljud meie klubi liikmed osalenud 1980-tel Ülo Vooglaiu legendaarsetel loengutel Eesti Majandusjuhtide Instituudis.

Mõned lektori poolt puudutatud alateemad:

Algselt oleks vaja määratleda milline on tegelik olukord. Miks elab suur osa eestimaalastest absoluutses viletsuses või suhtelises vaesuses, miks on nii suur osa elanikkonnast juba kodumaalt lahkunud, miks otsitakse unustust alkoholist ja narkootikumidest. Meie riik on vaene ja püsib püsti vaid mitmesuguste välisabide najal. Riigi kidumise ja viletsate tulemuste põhjuseid tuleks otsida meie nigelast haridusest. Riik on kriitilisel teel ja tupiku poole längu. Vaja oleks ideid arenguteele tagasi pääsemiseks. 

Ülo Vooglaiu kaasahaarav ja emotsionaalne esinemine põhjustas mitme meie klubi liikme huvitavaid küsimusi. Täpset vastust, kus Eesti on viie aasta pärast ei suudetud formuleerida.

Valdeko

Sentab Eesti uus suhtlusvõimalus eakatele.

Kõne demo

Sentab´i meeskond

Demonstreeritud süsteem lubab vanuril mitte lihtsalt põnevamalt aega surnuks lüüa - näiteks semudega bingot mängides või seebikaid vaadates -, vaid ka lähedastega suhelda (sh hääl- ja videosõnumid), sünnipäevi ja kohtinguid kokku leppida, omaste tegemisi jälgida. See ergutab motoorikat ja tuletab meelde, millal võtta ravimeid. Pereliikmed omakorda saavad distantsilt jälgida vanuri aktiivsust. Teler on distantsilt täielikult kontrollitav.