Kirik praegu |
19 veebruar 2016
11 veebruar 2016
VIHM, PORI, TÕRV, PUUST SUUSAD JA VINTSKED VANAMEHED!
Vat, vanasti oli lumi... |
Tule algus |
Huvilised asja jälgimas! |
Need
on märksõnad, mis iseloomustasid meie tänavust vastlapäeva. Olime andnud
nõusoleku Eesti Vabaõhumuuseumi vastlapäeva korraldajale juba vanaaasta lõpul,
et teeme puusuuskade näidistõrvamise ja näitame vana head klassikalist
suusastiili koos vana aja riietusega.
Kahjuks, ega looduse vastu ei saa ! Keegi ei osanud ette näha, et poole
meetri paksune lumevaip
Tõelised fännid |
Kas lumi oli kaasa toodud? |
Hõissa, vastlad! |
Vaprad Vanamehed!!! |
sulab jaanuaris kiiremini kui kevadel.
Vaatamata viletsale ilmale, põles 9.veebruaril
kokkulepitud kohas, Kolu kõrtsi ees, lõke, et selle paistel seda
tõrvamistööd teha. Lume- või huvipuudusest tingitult külastajaid suuskadega või
ka ilma suuskadeta, kahjuks seal näha ei olnud.
Nii suundus osa meist jalutuskäigule Setu talu poole, jättes
spetsialistid tõrvamise alal lõkke äärde. Mere lähedus ja vinge vastutuul ei
teinud meie jalutamist kergeks. Hoopis meeldivam oli sisse astuda päris
värsketest palkidest ehitatud maja sooja kambrisse, mis lahke „perenaise“ sõnul
oli Kallaste linnamaja järgi muuseumisse ehitatud. Oleks kuulanud „perenaise“
juttu Peipsi järve äärse rahva elust olust kauemgi kui poleks uksest sisse
astunud asiaatliku välimusega külastajad. Lahkusime viisakalt, et teha ruumi
uutele külalistele. Sadakond sammu eemal on ehitatud uhke Setu talukompleks,
mis koosneb mitmest hoonest. Tore
noor„peremees“ jagas asjatundlikke seletusi ja omaküpsetatud pliine oavõide ja moosiga.
Tänasime võõrustajat, sest uued külalised
koputasid nõudlikult ukse taga.
Väljas oli pime ja vilets koerailm kui Kolu kõrtsi juurde jõudsime. Oli
vaikne ja peaaegu inimtühi. Ainult kustuva lõkketule ümber ootasid meid vaprad
suusatõrvajad, kes olid piisavalt palju
omanikuta või siis meie kõigi (loe;
muuseumi) vara ära tõrvanud. Selleks et mitte saada viirushaigust, läksime kõrtsikambrisse, kus
lahked prouad, preilid meile maitsvat hernesuppi ja karaskit tee kõrvale serveerisid. Hea vana suusalõhna levitasid ruumi
mitukümmend värskelt tõrvatud suuska ja
sellega võikski lõpetada selle aasta vastlapäeva kirjeldamise, sest kes vana
asja meelde tuletab ... see mõtelgu ise
edasi !
Huvilistel oli võimalus oma silmaga näha kuidas 50 aastat tagasi suuski
tõrvati ja tunda seda lõhna, mis männimetsa all mõnusalt ninna tungis. Visad,
need Nõmme vanamehed!
Johannes
27 jaanuar 2016
Kohtumine Kaur Kenderiga.
Selle teisipäeva teema oli Äripäeva artiklist "Eesti
vihkab noori". Autor, Kaur Kender toob selles ära meie rahvastiku
vähenemise kurvad numbrid sündimata laste arvelt ja muudki iroonilist vanade
inimeste kohta, mis vajasid selgitust.
Juhuslik kohtumine ehituspoes ja kutse seda teemat arutama tulla klubisse võeti vastu. Teisipäeval saabuski kirjanikuhärra kaenlas pakk trükisooje raamatuid "Kuidas minust sai HAPKOMAH ja lisaks kõik lood nihilist.fm`ist".
Härra Kender tõi rahvastiku vähenemise teema sisse narkootikumid, nende tarvitajad ja nn. narkosurmad. Selline teema laienemine oli võõras. Šokeerivalt avatud väljendusviisiga Kender pani meid mõtlema ja arutlema selle üle. Võitlus samasooliste õiguste eest kõige kõrgemal tasemel on kui liivakastimäng ja ajaraiskamine selle kõrval, mis tuleks teha narkootikumide tarvitajate päästmise ja ennetustöö osas.
Juhuslik kohtumine ehituspoes ja kutse seda teemat arutama tulla klubisse võeti vastu. Teisipäeval saabuski kirjanikuhärra kaenlas pakk trükisooje raamatuid "Kuidas minust sai HAPKOMAH ja lisaks kõik lood nihilist.fm`ist".
Härra Kender tõi rahvastiku vähenemise teema sisse narkootikumid, nende tarvitajad ja nn. narkosurmad. Selline teema laienemine oli võõras. Šokeerivalt avatud väljendusviisiga Kender pani meid mõtlema ja arutlema selle üle. Võitlus samasooliste õiguste eest kõige kõrgemal tasemel on kui liivakastimäng ja ajaraiskamine selle kõrval, mis tuleks teha narkootikumide tarvitajate päästmise ja ennetustöö osas.
25 jaanuar 2016
Ülo Vooglaiu loeng
Meie klubis esines teisipäeval, 19.jaanuaril loenguga sotsiaalteadlane ja poliitik, aga ennekõike lugupeetav õpetaja Ülo Vooglaid. Loengu teemaks: kus on Eesti viie aasta pärast.
Kes meist poleks kuulnud 1960...1970 aastatel Tartu Ülikooli juures tegutsenud sotsioloogia laborist, (esimene omataoline NSVLiidus), ja selle innovaatilisest juhist Ülo Vooglaiust. Kindlasti on paljud meie klubi liikmed osalenud 1980-tel Ülo Vooglaiu legendaarsetel loengutel Eesti Majandusjuhtide Instituudis.
Mõned lektori poolt puudutatud alateemad:
Algselt oleks vaja määratleda milline on tegelik olukord. Miks elab suur osa eestimaalastest absoluutses viletsuses või suhtelises vaesuses, miks on nii suur osa elanikkonnast juba kodumaalt lahkunud, miks otsitakse unustust alkoholist ja narkootikumidest. Meie riik on vaene ja püsib püsti vaid mitmesuguste välisabide najal. Riigi kidumise ja viletsate tulemuste põhjuseid tuleks otsida meie nigelast haridusest. Riik on kriitilisel teel ja tupiku poole längu. Vaja oleks ideid arenguteele tagasi pääsemiseks.
Ülo Vooglaiu kaasahaarav ja emotsionaalne esinemine põhjustas mitme meie klubi liikme huvitavaid küsimusi. Täpset vastust, kus Eesti on viie aasta pärast ei suudetud formuleerida.
Valdeko
13 jaanuar 2016
Sentab Eesti uus suhtlusvõimalus eakatele.
Kõne demo |
Sentab´i meeskond |
30 detsember 2015
Pankadest ja Austraaliast
Vana aasta viimasel klubi õhtul külastas meid Londonis töötav audiitorfirma KPMG konsultant Kaie, kes rääkis oma tööst suurte rahvusvaheliste pankade auditeerimisel. Meile selgitati kuidas võrrelda pangandusäri teiste majandustegevustega ja miks tekkis 2008 aastal panganduskriis. Esitluseks oli ettevalmistatud väike eestikeelne slaidiprogramm. Lisaks sellele saime kuulda elust-olust Austraalias ja Londonis. Lisaks said vanamehed vastused erinevatele neid huvitavatele küsimustele.
Meelis
30.12.15
Meelis
30.12.15
23 detsember 2015
Kamtšatka vulkaanidest ja elus looduse tekkest
Seekord külastas klubi keemik Rein Veski, kes rääkis oma reisist Kamtšatkale ja rääkis kuidas võis maale tekkida elus loodus. Juttu illustreeris rikkalik pildivalik ja meie jaoks koostatud slaidiprogramm. Samuti näitas külaline kaasatoodud vulkaanilisi kivimeid. Saime teada eestlastest kelle töö ja saatus oli seotud selle vulkaanilise maaga. Külaline tutvustas ka enda koostatud raamatuid ja rääkis lühidalt oma tööelust Eesti turba ajakirjanikuna.
Meelis
Meelis
Tükike Kamtšatka pinnasest |
S |
Nii võis alguse saada meie Maa |
Tellimine:
Postitused (Atom)