Krüptovaluuta, mis see veel on?

 Teisipäeval 8.veebruaril oli Nõmme Vanameeste Klubi ruumid jälle huvilisi täis. Krüptovaluutadest rääkis meile lähemalt Sulev Luiga.

Tundsime huvi, mis on krüptovaluuta ja kuidas see eristub näiteks rahast ja raha ekvivalentidest ning väärtpaberitest. Mida kujutab endast plokiahel (ingl blockchain) ja Bitcoin ning Ethereum, tokenid ja krüptovaluutad. Arutasime ka mis on kaevandamine versus ost-müük.
NB! Virtuaalvääring on digitaalsel kujul esitatud väärtus, mis on digitaalselt ülekantav, säilitatav või kaubeldav ja mida füüsilised või juriidilised isikud aktsepteerivad maksevahendina, kuid mis ei ole ühegi riigi seaduslik maksevahend.
Oluline on sealjuures aru saada mis on virtuaalvääringu vahetamise teenus või siis virtuaalvääringu rahakotiteenus. Ehk siis teenus, mille raames luuakse või hoitakse klientide krüpteeritud võtmeid, mida saab kasutada virtuaalvääringute hoidmise, talletamise ja ülekandmise eesmärgil. Aga kes on krüptorahakoti/krüptokonto omanik? Omanik => privaatvõtme(te) kontrollija.

Uue aasta esimesed klubiõhtud

 4. jaanuaril rääkis Endel ja näitas oma reisipilte Kirgiisia ja Kasahhi reisist.

11. jaanuaril tutvustas Meelis logistika maailma.

Mesilastest ja mesindussaadustest

 Seekord, teisipäeval 7.detsembril tuli meile külla Eesti Mesinike Liidu auliige Aleksander Kilk. Mees, kes jagas meile meelsasti oma 60-aastase mesiniku staaziga omandatud kogemusi.

Hästi ettevalmistatud "powerpoint" esitluse põhjal oli hea konkreetseid küsimusi lahata. Noormesilased, töömesilased, lesed, mesilasemad jne.Põnevaks läks jutt siis kui uurisime mesindussaaduste kasutamist tervise taastamiseks. Väike loetelu: mesi, vaha, õietolm, suir ehk mesilasleib, taruvaik ehk propolis (nn.tarupigi), mesilasmürk, mesilashaue (lesehaue, ka töölishaue) jne.. Meile oli oluline teada ka taruvaigu ehk propolis kasutamise võimalusi inimeste haiguslike seisundite leevendamiseks või parandamiseks.Ning muidugi apiteraapiamaja ja taruõhu inhalatsiooni kasutamine raviks. 
NB! Nõmmel on tähtis ka see, et mesilased pakuvad tolmeldamisteenust.

Detsembri sünnipäevad

 Üle mõninga koroonakuu saime 2.12. jälle tähistada sünnipäevi. Seekord tegid meile peo Enn L., Tõnu H., Mart K. ja Tiit Li. Piltidel oleme šampusevalajat ootamas.

 

 

Maailmapoliitikast

 26. 11.21. oli meil külaliseks MEP Urmas Paet. Meile juba kaua aega tuttav mees, endine Nõmme LO vanem. Oma praeguse töökoha baasil (Euroopa Parlamendi väliskomisjoni aseesimees) teab ta olulisi maailmapoliitilisi asju, millest meile tunni aja jooksul huvitavalt rääkis. Meiepoolne huvi oli suur, küsimusi oli palju. Nüüd paigutuvad rahvusvahelised sündmused meie maailmapilti täpsemalt ja selgemalt. Suur tänu külalisele.

Superarukuse teke

Nutikell, nutitelefon, süleraal, kaugjuhitav kodu, kauplusega suhtlev külmik, ülemaailmsed broneerimissüsteemid, ro-, chat-, kooste- ja muud botid, tapjad-droonid, tuhanded satelliidid. Sotsiaalmeedia, uudisvood, arvutimängud, internet. Liitreaalsus. Virtuaalreaalsus. 

   Senise analooguniversumi kohale kasvab digimaailm. Metaversum. Ja kvantversumgi on juba silmapiiril näha. Kas need arengud toimuvad meie kõrval või üle meie, inimeste? Infouputus on vaieldamatu, inimaru sellega vist lõpuni toime ei tule.

   9. 11. s.a. oli klubis tutvustamisel saja hinnatuima kaasaegse mõtleja hulka kuuluva filosoofi, Oxfordi professori Nick Bostromi teos „ Superintellekt“. Selles väga sisutihedas kirjutises esitas autor tehismõistuse arengu võimalusi, -raskusi, ohtusid inimkonnale. Kas tehisintellekti areng superintellektiks saab olema rahulik, kiire või plahvatuslik? Kas ühiskond suudab nähtust suunata või vähemalt sellega kohaneda? Kõige suurem oht on peagi end ise täiustava intellekti eesmärkide määramatus. Veel ei tea ükski inimene mida hakkab superintellekt oma eesmärkideks pidama. Kuidas inimkond saaks valmistuda nii headeks lahendusteks kui ka eksistentsiaalseteks ohtudeks? Kas on kasvõi ainult teoreetiliseltki võimalik hoida superintellekti inimeste kontrolli all? Sellest rääkis professor Bostromi raamat.

Robotid, robootika ja vanamehed

Teisipäeval 26.10 käis meil külas Kivimäe kooli füüsika õpetaja Meelis Pääro. Teemaks oli info olemus, sellest aru saamine ja masintöötlemine. Rääkisime kuidas inimene tunnetab ümbritsevat ja kuidas seda teevad masinad. Mis on andurid ja kuidas saab nendega masinaid juhtida. Arutlesime kuidas infot kodeerida nii, et sellest saaksid aru ka masinad. Tänapäeval on analoogtehnika sageli asendunud digitaalsega. Katsetasime värvilisi LED-e põlema ja selgitasime kuidas lülitite abil muuta info kahendkoodi nullideks ja ühtedeks (bittideks ja Baitideks). Teooria vahele uurisime erinevaid arvuteid ja haridusroboteid ning mõnda neist sai ka programmeeritud. Vanaisadele olid abiks vihjed, millist robotit lastelastele jõuluks tellida või kus kohast internetist leiab mõne lihtsa keskkonna programmeerimise harjutamiseks.