Kuidas laser metalli lõikab?

Sellest rääkis meile FINEST STEEL AS juhataja oma Saue uue kontori nõupidamiste ruumis. Vähe sellest, kuulsime ja hiljem nägime kuidas toimub erinevatest metallist toorikute lõikamine veega ja gaasilõikuritega. Ka moodsaid painutuspinke sai näha. Kõik seadmed on tehnika viimane sõna ehk arvutijuhtimisega, mõnele masinale inimene söödab vaid materjali ette ja pakib valmistoodangut. Kõige muljetavaldavamad olid kavalad laserlõikurid, mis lõikavad erineva kujuga torudest eriti keerulisi detaile. Olgugi et tootmine paiknes vanades tootmishoonetes, jättis ettevõtmine vägagi kaasaegse mulje.

21.04.16

Malmerk'i külastamine

Teisipäeval, 5.aprillil oli meil Malmerki päev.
Malmerk kontsern tegeleb ehituskonstruktsioonide, fassaadikatete, erinevate avatäidete ning nende tarvikute tootmise, paigaldamise ja turustamisega.  AS Malmerk tegeleb halduse ja kinnisvara arendusega. Tutvusime tütarettevõtete AS Malmerk Fassaadid ning AS Klaasmerk'iga ja eraldiseisva Inlook Color OÜ'ga.
Inlook Color OÜ on spetsialiseerunud ainult ühele tegevusele – alumiiniumtoodete pulbervärvimisele, kusjuures värvipulber pihustatakse elektriväljas värvitavale detailile. Huvitav oli vaadata kaasaegset värvimistehnoloogiat ja tõdeda tulemuse head kvaliteeti. Firma põhiline toodang läheb ekspordiks.
AS Malmerk Fassaadid on spetsialiseerunud mitmesuguste alumiiniumprofiilist klaasfassaadide tootmisele. Nende toodangut leidub paljudel uusehitustel nii meil kui raja taga.
AS Klaasmerk toodab erinevaid klaaspakette, milledest koostatakse aknaid. Samuti valmistatakse mitmesuguseid ehitusdetaile, mis seotud klaasiga (uksed, lükandsüsteemid, klaasprofiilseinad, mimesuguse kuju ja avadega klaasid, dekoratiivklaasid jne.).
Vanameeste klubi hea traditsioon tutvuda erinevate Eesti ettevõtetega andis jällegi kinnitust, et meie maal tehakse head tööd ja tulemused on Euroopas konkurentsivõimelised.

Välispoliitilisest olukorrast

15.03. oli meie külaliseks Riigikogu liige (riigikaitsekomisjon) Marko Mihkelson. Kuulsime mõndagi uut Euroopa poliitilisest olukorrast, rahvasterändest, riigikaitsest, Riigikogu valimistest, riigikogulase tegevusest. Küsimusi oli meil piisavalt, vastused olid kohati konkreetsed. Aga poliitik oskab ka mittekonkreetselt vastata. Muuseas leidis kinnitust kurb teadmine, et meie valitud saadikud loovad seadusloomet pelgalt oma eelneva elutarkuse pealt, erilist koolitust poliitiliste otsuste vastuvõtmiseks nad endale ei korralda. Lobbistid teevad oma tööd jõudsalt ja RK tulemused on siis nii nagu nad on. Kuid kohatisele negatiivsele vaatamata oleme maailma rahvaste seas jõukama 20 % hulgas, meie kaitsejõud tugevnevad ja liitlassuhted edenevad. Loodetavasti saame lähiajal elada rahus ja vabadena.

Peeter Yellowstone rahvuspargist

Naistepäeval 8. märtsil tutvustas Peeter maailma vanimat rahvusparki ja rääkis oma reisist sinna.

1872.a. loodud looduspark asub USA's vanas vulkaanikraatris ja selle ümber. Keskmiselt 100 km läbimõõduga ja ca 2500 m kõrgusel merepinnast asuv park on väga rikkaliku floora ja faunaga. Loodushuviline võib seal kohtuda grisli karude, huntide kui ka piisonitega ja nendega tõtt vaadata, kui julgeb. Vulkaan, mille kraatris park asub, on küllaltki rahutu, millest annavad märku 1280 tegutsevat geisrit ja kokku umbes 10 000 geotermilist allikat. Kuulsaim geiser Old Faithful purskab iga 1,5 h järel õhku 32 000 l keeva vett 50 m kõrgusele, mis on omaette teatraalne etendus. Maapinna all tegutsevatest jõududest annavad märku sajad ja tuhanded iga-aastased maavärinad. Samuti laastavad parki igal aastal ka tulekahjud.

Kuna Yellowstone vulkaan on teatava järjepidevusega läbi ajaloo pursanud, siis on ilmselt oodata ka lähitulevikus järjekordset vulkaani mõjuvõimu näitamist. Seepärast soovitas ka Peeter seal enne, kui järjekordne pauk käib, ära käia!

Yellowstone Grand Canion

Mammothi kuumavee allikad

Yellowstone kosk



Kohtumine grisliga

Kollased kaljud, mis andsid rahvuspargile nime









Mudavulkaan

Akordionimuusika klubis

Eile esines klubis Nõmme Akordionistide ansambel, täpsemalt ainult nende neli naisliiget. Energilised artistid esitasid tuntuid viise akordionitel ja vahepaladeks ka lauldi. Kaasavõetud laulikutest leiti ikka uusi ja uusi vanu laule, mida siis vanameeste toetusel esitati. Õhtupoolik venis ja vahepeal tervitati lauluga sünnipäevalast Peet`i. Lõpetuseks otsustati teine kordki olla koos muusika lainel.

Raharinglust uurimas

Seekord otsustasid vanamehed saada sotti kust EURO-d tulevad ja kuhu nad lähevad. Eesti Panga sularaha osakonna juhataja Rait Roosve tegi meile puust ja punaselt selgeks millest ja kuidas on kupüürid/mündid tehtud. Saime teada kui palju neid ringluses on, miks eelistatakse ühtesid rahatähti teistele, millised on turvameetmed, kuidas toimub raha käsitlemine ja kuidas masin raha prakeerib ja hävitab. Isegi hävitamine on nii kavalalt korraldatud et ollakse võimelised määrama milline masin rahapuru tootis. Hoolimata elektronpanganduse üha laiemast levikust ei kao sularaha kuhugi ja loodetavasti ei unusta ta ka vanamehi külastada.
Meelis

Pangasabas

Panga nõukogu1

Panga nõukogu2

Vastulause

Tõde on siin!

Meile tuli külla Vilde Teater.

Etenduse ootel

Etenduse ootel

 Seekord tuli meie klubile külla Vilde Teater Tartust. Ettekandmiseks oli populaarne etendus "Minejad", mille autoriks ja lavastajaks on Janno Puusepp.
Huvitav- ja eluline teatritükk sai meie poolt hea vastuvõtu, mida
                                                     tõestas etenduse lõppedes vägev

aplaus. Saime ka esinejatelt luba-
duse järje-etenduse  esitamiseks
meie "teatris".

Aplaus esinejatele

Lubadus, et meile tullakse veel esinema.