MEHED KOOS, ELU HOOS!

14 august 2014

Maaeluga tutvumas

Sellesuvine reisiplaan sai klubis valitud hääletamise teel, võitis põllumajandusmuuseumi ja Peipsi ääre külastuse soov. Niisiis 7 augusti hommikul korjati 14 reisiselli bussi ja sõit läks Lõuna-Eesti poole lahti. Esimene peatus tehti Paide Vallimäel, paljudele tuttav koht aga mõnele esimene külastus. Pikka peatust ei tehtud, reisi eesmärk siiski lõuna pool. Ka Tartus Jaani kiriku külastus ei võtnud pikka aega, torni ja alla! Ülenurmes Põllumajandusmuuseumis oli plaanis veidi põhjalikum ekskursioon. Kuum ilm roiutas mehed veidi ära, aga kohaliku koka tehtud supp ja kook tõstis taas meeste tuju taevasse. Muuseum jättis üldiselt hea mulje, tehnikamehi häiris veidi eksponaatide närbunud seisukord. Alatskivi lossi vaatasime ka suhteliselt põgusalt, tegelikult pea iga külastatud koht oleks eraldi päeva väärt! Järgmine sihtpunkt – Varnja, Peipsiäärne vanausuliste küla. Vanamehed tuletasid meelde varem siin nähtut, hindasid toimunud muutusi ja ostsid muidugi sibulaid. Öömajale jäädi Kadrina mõisa kus söödi isevalmistatud õhtusöök koos sinnajuurde kuuluvaga...










  Järgmine päev algas kohaliku puutöökoja külastusega. Ettevõtlikud noored mehed olid loonud ettevõtte kus toodeti ainult „kõveraid tooteid“. Nimelt kasutati ainult servamata planku ja puuoksi aiamööbli ja laste mänguväljakute tootmiseks. Ettevõte müüs edukalt oma tooteid ka Euroopasse. Järgnes Mustvee külastus, kust tee viis edasi Avinurme. Siinne väga stiilne puutoodete kauplus näitas mida kohalikud meistrid teha mõistavad. Kohalik müüjanna tutvustas nii mõndagi, mida varem polnud nähtud. Edasi viis tee Emumäe suunas, kus lisaks vaatetornile oli vaatamist rohkemgi. Kohalik külaseltsi hing ja kunstnik Kuntro on puujuurikatest rajanud terve skulptuuride allee. Edasi ujumine Äntu eriti puhta veega Valgejärves ja olimegi viimases külastuspaigas Väike-Maarjas. Siin vaatasime kuidas toimub mahe põllumajandamine ja toidu väiketootmine. Veel väike peatus Viitna kõrtsis ja olimegi õhtuks kodus. Kokkuvõttes väga muljeterohke ja hariv reis.

Kirjutas Meelis

31 juuli 2014

Keila-Joa lossis 29.07.14.

Tegime kiirkülastuse Keila-Joale, et oma silmaga näha juba palju räägitud taastatud lossi. Oli tõesti, mida vaadata. Restaureerimine on tehtud väga maitsekalt ja kvaliteetselt. Tööd jätkuvad, haljastus on veel pooleli, kõrvalhooned tegemisel. Parajasti rippusid seintel Ermitaažist toodud Volkonskite sugulaste suurvürstide, vürstide, krahvide jt. portreed, mida kohal käimata me näinud ei oleks - kes meist ikka jälle Peterburgi sõidab. Mõtlesime kadunud aegadele, kõrgkultuurile, selle kandjatele ja  üleilmastumise siluvale mõjule tänapäeva kultuuris. Aga loodus on lossi lähedal sama kaunis kui selle rajamise ajal.

Kirjutas Urmas


21 juuli 2014

Nutiasjanduse täiendõppes

Viienda sündmusena juulikuus toimus meie käik EMT Tehnokeskusesse. Kutsujate eesmärgiks oli vist (ega reklaamüritus ei peagi olema väljahõigatud) meie kui eakate inimeste näitamine TV-s nuti-telefoni tarvitajatena. Noh, et on ju võimalik ja tore. Ostke ja sõlmige lepingud. Meie eesmärgiks oli saada aimu, kuidas mobiilside ja andmeedastus läbi telefoni toimub. Ja lootsime ikka ja jälle nö. ajakohastuda. Esimeste esitlejate jutus kostis aga selliseid sõnu, mida tavalisse teksti ei osanud paigutada, Sait, port, koaksiaalkaabel, info tihendamine, sagedusriba jne. Pikapeale seostus erisõnavara siit-sealt kuulduga ja mõndagi sai selgemaks. Iseasi, kui palju meelde jäi. Väikese kiire kontrolliga selgitati välja, et meist on juba 50% nuti-telefonide kasutajad ja seepeale muutus jutt konkreetsemaks. Päeva tulemuseks on see, et  helistades kujutame nüüd ette, kuidas meie targad jutud teisenevad impulssideks, siis el.mg. laineteks, need lendavad läbi õhu masti otsa, sealt sihitakse nad kasvõi Austraaliasse läbi paljude vahejaamade jne. ning mitmetest maapealsetest keskustest saadud korralduste peale jõuavad meie sõprade kõrvadesse. Interneti pilvedes liikuva info levimisega on enam-vähem sarnane lugu. Telefoniaparaadid muutuvad järjest mitmekülgsemateks, võimaldades koos arenevate programmidega mitte enam ainult hommikust äratust ja kõneedastust vaid ka juhtida eemalt kõikvõimalikke seadmeid, paljastada oma (ja omaniku) asukohta, jälgida marsruuti, küsida teed tundmatus linnas, tõlkida kusagil majaseinal näha olevaid võõrkeelseid tekste, osta asju ja pileteid, mobiilparkida autot, pildistada ja teha videot, tõmmata ja mängida muusikat... Rakendusi tuleb juurde iga minutiga.
Täname EMT rahvast meid kutsumast ja harimast!

Kirjutas Urmas

17 juuli 2014

Kanuumatk

Sel kuul laulupeotule saatmise, ühe suuremat sorti sünnipäevapeo ja MUPO meeste juttude kuulamise järel sai eile teoks neljas sündmus - käisime kanuutamas. Tänu Tõnule saime transpordi klubi juurest Tori kanti, kus meid ootas matkakorraldaja. Sõitsime tema bussis, kanuud



haagisel selle saba küljes, piki Pärnu jõe kallast 15 km ülesvoolu. Kuulasime igaks juhuks hoiatused väikeste kärestike kohta ära ja libistasime kolm kanuud allavoolu minema. Kahes neist à kaks meest, ühes kolm. Kaheste kanuude mehed tegid minutis paar tõmmet aeruga ja lausa hõljusid sõidu lõpus ootava grilliplatsi ja sauna poole, kolmese mehed aga rabasid palehigis kümme korda rohkem tõmbeid, kuid ikka olid rivi lõpus. Meie (mina osutusin olema selles kolmeses esimese vahetuse tüürimees) istusime sügavalt vees ja teekond kujunes ka oluliselt pikemaks, sest vaja oli kõiki kaldaid uurida, mõnd kivi nügida  ja kõikidest vesikasvutuustidest läbi sõita. Lõpus saunatasime end põhjalikult, ujusime soojas jões, kuumutasime grillvorste ja üks mees jättis peremehe rotveilerile oma sääramarja ette, aga see oli hästitoidetud ja vanade hammastega koer. Kojusõidul inspekteerisime Raplas Galeriikohvikut ja tegime seal üsna üksmeelse kokkuvõtte: päev meie Eesti rohelises looduses on oluliselt meeldivam kui mõnes Türgi või Tenerife rannas.

Kirjutas Urmas

09 juuli 2014

MUPO külastas vanamehi

Eile olid NVK külalisteks MUPO juhataja Rait Saart ja vaneminspektor Enn Viidu. Vanameestele tehti huvitav ülevaade MUPO arenemisloost ja igapäeva tegevusest. Diskussioon igapäeva-probleemidest ja uutest seadusemuudatustest oli elav. Põhiline sõnum oli see, et tänased seadused ei jäta ametnikule suurt tõlgendamisruumi, ning väga paljud probleemsed situatsioonid on üheselt paika pandud. Siit ka vanameestes segadust tekitav parkimiskaristuste teema. Nimelt on klubi liikmed saanud trahvida selle eest, et on oma kinnistu esise  tänava riigimaa haljastanud ja hiljem seal autot parkinud. Siin on kohe mitu rikkumist, võõra kinnistu (riigi maa) loata korrastamine ja hilisem enda pügatud murul parkimine! Hoiatus teistele kordaarmastavatele kinnistuomanikele! Klubi liikmed olid siiski arvamusel, et oma peaga mõtlemine ei tohiks ametnikule keelatud olla! Vanamehed olid tavalisest pikemaks veninud kohtumisega rahul ja tänavad veelkord külalisi. 
Kirjutas Meelis

12 juuni 2014

FLIRT depoos

Tegi kadedaks, kui  nägid kõikjal Euroopas kihutamas  kauneid ja kiireid reisironge, seda isegi meie lõunanaabritel leedukatel. Meie ajasime läbi  30-50-aastase vanarauaga Lätimaalt. Kiitus nendele inimestele, kes päästsid meid häbist ja pöörasid   mõõdunud aasta keskel asja uutele rööbastele. Kuigi eilseks olime kõik nende „porganditega“ sõitnud, läksime ikkagi asja lähemalt uurima Elroni Pääsküla depoosse. Vanamehi võttis vastu ja andis  ammendavaid seletusi kvaliteedi ametimees hr. Laur.

ELRON – lühend sõnadest Eesti Liinirong, STADLER FLIRT –  nende Šveitsis toodetud rongi nimi  ing. keeles „fast light innovative regional train“(e.k. kiire, kerge, uuenduslik regionaalrong). Ja tõesti  see FLIRT näeb ilus nii seest, kui  ka väljast. Kõik on hästi läbimõeldud, võimaldades kihutada kuni 200 km tunnis. Kahjuks peab piirduma praegu 120 km tunnikiirusega, kuna enamat ei võimalda raudtee ise. Praeguseks on Elronil 18 el. rongi ja 20 diiselrongi, kaugema  sihtkohaga Valga. Mullu tegid meie inimesed Elroni rongidega 2.33 milj. reisi, Elronis on töötajaid 272, nendest 84 rongijuhid. Selleks, et tead millega sõidad ja kuhu rongid viivad, on nad saanud väga uhked nimed: Lendav Läänlane, Mulgi Ekspress, Johanna , Chalottenhof jne. Tore külastus  oli ja kõigil jorisejatel  soovitan panna suu kinni: FLIRT on väga hea ja mõnus .


Kirjutas Jaak

04 juuni 2014

ABB-s

Maikuu viimasel kolmapäeval õnnestus peale pikka plaanimist külastada ABB Jüri tehast. Ott oli külastuse kokkuleppimisega kõvasti vaeva näinud ja tavalisest suurem grupp vanamehi pääses vaatama kuidas töötab generaatorite tehas. Alustuseks saime ülevaate ABB ajaloost ja tegevusest maailmas. Saime teada milline on majanduse seis maailmas ja kuidas see mõjutab Jüri tehase tegemisi. Peale lühikest turvakoolitust ja turvavahenditesse riietumist pääsesime tehasesse. Tehas on spetsialiseerunud tuulegeneraatorite ja diiselagregaatidele generaatorite tootmisele. Samuti toodetakse ABB teistele analoogilistele tehastele komponente ja pooltooteid. Tooted on suured ja rasked, kaal tonnides. Meile näidati mähiste tootmist, staatorite ja rootorite montaazi/katsetamist, stantsimist. Eruinseneridel oli mida meenutada ja mida avastada. Saime oma uudishimu rahuldatud ja küsimustele ammendavad vastused. Meeldiv oli tõdeda, et Eestis on säilinud korralikul tasemel masinaehitus ning siin tehtud toodang läheb kaubaks kogu maailmas.
 Kirjutas Meelis