Nõmme Vanameeste Klubi

Lasketiir ja "Pealtnägija"

2012-02-15T13:35:00.006+02:00

Eile oli adrenaliinipäev. Käisime seitsmekesi Tondi lasketiirus. Prõmmisime Clockist, Berettast, sileraudsest 16-kaliibrilisest ja punatäppsihikuga karabiinist kõik märklauad sõelapõhjaks. Vanamehed on ikka veel militaarsed! Ja nagu sellest veel vähe oleks toimusid ka "Pealtnägija" saate jaoks salvestused. Piret Järvis oskas meilt igasuguseid salaasju välja küsida. Loodetavasti lõikavad saatetegijad liigsed jutud, köhatused ja eeeee-tamised välja ja kas 22. või 29. veebruari õhtul kutsume ETV-s kõiki Eesti vanamehi üles klubitegevusele - väärikatel daamidel on üle maa sadasid pitsikudumis-, kokkamis- ja jalakeerutusklubisid, ega`s me neist igavamalt elada ei taha.

Mälumäng

2012-02-09T11:09:00.003+02:00

Elu läheb edasi, aga mälumäng on mäng minevikuga. Eeldame ju, et kunagi oleme teadnud vastuseid kõigile küsimustele :-). Või siis vähemalt mitmetele küsimustele. Seekordsed küsimused olid n.ö. seinast seina - kus toimus 1931. aasta talvel Eesti selleks ajaks raskeim liiklusõnnetus ja kui kõrge on ikkagi Oleviste kirik? Kes on narmlane ja mida kuivatati Sõõru küla kuivatis ja kus lõi Kalevipoeg sortsidega lahingut? Jne. Parimad vastajad Ott ja Paul said 9 punkti. Õnnitleme! Nüüd teame, kelle käest küsida, kui ise vastuseid ei tea.

Lahkus hea klubikaaslane Rein Purje

2012-01-21T14:22:00.025+02:00

Saatsime Reinu ära neljapäeval, 26. jaanuaril Pärnamäe krematooriumi kabelis. Mälestasime teda klubis.

Siin me oleme 27.12.2011.

2012-01-06T13:41:00.004+02:00

80% klubi liikmetest.

Jõulud 2011a.

2011-12-29T16:37:00.004+02:00

Ühisfoto ja jõuluõhtusöök Lepidos. 27.detsembril kogunesime klubisse, et teha endist üks pidulik gupipilt enne tõsist istumist Lepidos. Ka meie klubi lipp leidis oma koha grupipildil. Loodame piltniku oskustele teha nii kaunis noorendatud foto, et isegi tekib raskusi enda ära tundmisega.
Täiendatud varudega jätkus bussireis Hiiule. "Lepido" on kena õdus kohake. "Lauake kata end" oli tõesti tasemel- igati kolmekäiguline. Pärast Tiidu avasõna iseloomustas Urmas iga vanamehe panust klubi tegevusse. Minul kui värskel klubi liikmel oli huvitav kuulata, mida mehed, kes on ammugi ületanud pensioniea alguse, on suutnud organiseerida. Jutt,et vanadus muudab inimesd tuimaks,ei vasta küll nende meeste puhul tõele. Üks vaimukus ja anektootide rääkimine ei tahtnud otsa lõppeda. Tore oleks,et vitaalsus saadaks meid ka edaspidi. Head vana aasta lõppu ja tegusat uut aastat soovib Lembit.

P.S

Koos Jõuluõhtuga pühitsesime ka Otti sünnipäeva!!

Talvistepühade eelsed kohtumised

2011-12-22T14:36:00.004+02:00

20. detsembril oli meil külas mees, kes teab nii maiseid kui taevaseid asju – Jaan Puusaag. Oli hea ja huvitav kuulda tema arusaamisi ja teadmisi eestlaste usuhuvist, ristikiriku probleemidest, ristiusu ajaloolisest taustast ja seostest teiste uskudega. Jaan Puusaag on, nagu ta ise ütles, elanud „kolme mehena“ – nooruses muusikamehena (ERSO ja Neeme Järvi), keskeas usumehena (s.h. Vancouver ja pagulaskogudused), küpses eas elu vaatleva mehena. Kunagi on teoloog Toomas Paul enda kohta ütelnud umbes seda, et tema ei ole mitte uskmatu Toomas vaid uskuv ja uuriv Toomas. Saime Jaan Puusaagist samasuguse käsitluse – kirikutraditsioonides on väga palju sellist, mis peaks muutuva maailmaga kohanema ja kaasas käima, kuid kipub hoopis enesesse kapselduma, aga usku, seejuures mitte tingimata ristiusku, vajab igaüks meist. Oli rõõm kuulda, et hr. Puusaag on nõus jätkama meiega elu asjade üle arutlemisi. Loodame, et hakkame lähitulevikus asjast huvitatud klubilistega kogunema kolmapäeviti, et koos Jaaniga vestelda igavikulistel ja ajalistel teemadel.

Kirjutas Urmas

Jutud Islandist

2011-12-15T17:54:00.005+02:00

13.12. viisid kaks noort - Eva Lepik ja Tarmo Bauert vanamehed auto- ja fotomatkale imelisele Islandi saarele. Kui vähesed eestlased on seda saart väisanud just lennukiga, siis nende auto rataste alla jäi u. 5000 km teekonnal Tallinn-Island-Tallinn. Üleatlandi sõit Taanist saarele kestis 48 tundi maabumisega Islandi idarannikul, kust alustati põnevat reisi ümber saare, mis on neli korda ruutmeetritelt suurem kui Eesti, kus elab neli korda vahem inimesi kui Eestis, kus on erilisi madalaid hobuseid sama palju kui islandlasi ja naljakaid koeramoodi lambaid sama palju kui elanikke Eestis ja kus elavad ühed maailma õnnelikumad inimesd. Need elanikud võivad uhkustada maailma vanima parlamendiga, iidsete saagade, kõrge elatustaseme ja puhta ning eheda kordumatu loodusega, mida ei kohta kusagil mujal meie rikutud planeedil. Nagu kuulsime on Islandi saar ise geoloogiliselt suhteliselt noor, ta mureneb keskelt kaheks, kusjuures üks pool „kihutab” Ameerika teine Euroopa poole 2,5 cm aastas. Selle „nooruse” tunnistajateks on arvukad kuumavee allikad, geisrid, ääretud surnud vulkaanide teguvuse tunnistajad laava- ja tuhaväljad, podisevad ja mulksuvad mudaaugud, ning „magavad” tulemäed, mis armastavad tegutseda just jääliustikkude all. Pildid ja sõnad nendest uhketest värvilistest laavamägedest, järvedest neis ujuvate „jäälaevadega”, hingematvatest võimsatest koskedest, "nurgeliste”silmadega lunnidest, kärestikulistest jääliustike sulamisest tekkinud jõgedest, võimsatest jääliustikest ja paljust põnevast võtsid ka paljunäinud vanameeste seltskonna ahhetama. Ka kogesid matkajad sageli imelise rahu ja vaikuse tunde tekkimist Islandil, mida ei saa kahjuks öelda meie kauni Eestimaa kohta.
Imeline maa oma rahutu ilma, karmi, kuid väga uhke looduse ja tema omapäraste asukatega
muutus meile vanameestele palju lähedasemaks. Olime väga tanulikud ülaltoodud
noortele Islandit tutvustava väga sisuka pildi ja jutu eest.

Kirjutas Jaak

Pildid pildistatud demo ekraanilt

6. detsembri jututuba

2011-12-06T19:55:00.007+02:00

http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=122509

Ja Juhan ütles: Vanamehed! Vaadake minu küla Emilit!
Tiit tõmbas netist DVD-le Emili-filmi ja meie täna õhtul vaatasime. Tuba oli rahvast täis, aga vaikne.
Emil elas Ellamaa lähedal, sündis ja suri oma ema talus. Ei teinud raha eest tööd, aga kasvatas puude otsas vilju, käis vist ka seenel ja korjas metsataimede juurikaid. Ehitas suusahüpete jaoks trampliini, mille ülemine ots koduõue puu otsas, Tarzani moodi vettehüpete jaoks riputas järveäärse puu otsa kiigeköie, kimas rattaga külateedel habe lehvimas, suusatas talviti ja ujus suviti, püüdis kalu ja õpetas küla lastele lapsepõlvetempe. Emilil oli vanast peast hõbedane juuksepahmakas ja samas toonis rinnuni habe, hea noor nahk sitkete lihaste peal ja väga selged maailmarahu täis silmad. Viimased paarkümmend aastat oma elust ööbis Emil kuuris heinte peal ja ainult juhusliku külalise tulekul ühe korra ka oma toas. Emili keelepruuk annab silmad ette suurele enamusele tänastest gümnalõpetajatest ja tema jututeemad ulatusid maailmaasjadest sitikate-putukate asjadeni.
Emil ütles: tee seda, millest elul kasu on. Filmimeestega tõreles, et mis kasu teie tegemistest on, kitsalt elate! Ja veel oskas Emil tajuda juba eemalt, kas läheneb hea või kuri või rumal inimene.
Kui film lõppes, ütles Juhan: Vanamehed! Kes minu küla Emil oli?
Meie siis arutasime ja ei osanud seisukohti võtta. Et kas küla ullike või külafilosoof. Või lihtsalt inimene, kes elas kellelegi kurja tegemata, tüliks olemata, jõudumööda rahvast abistades. Lastele Tarzan, külarahvale suur laps, meile linnavanameestele küsimusmärk ja möödunud nooruse meenutaja, hea ja kurja mõõdupuu maast üles tõstja.
Emil lahkus paremasse universumisse 2001. aastal. Tema elutöö oli - jääda tiksuma meie mõtetesse.
Kirjutas Urmas

Link Emil filmile: http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=122509

Tööstuse külastus.

2011-12-04T10:57:00.003+02:00

Vanamehed Keilas

Seekordse huviretke korraldaja oli vanamees Ott. Endise Harju Elektri töötajana rääkis ta meid oma kunagisse tööpaika sisse. Saime näha pealt neljasaja töötajaga tehast, kes on Eesti suurim tegija elektrotehnika alal. Seda oli silmaga näha ja kõrvaga kuulda, sest suvisemal ajal antakse takka seitse päeva ja seitse ööd järjepanu. Toodanguks on kõik see (alajaamad, jaotlad jms), millest elekter peab läbi käima enne, kuni ta lõpuks meieni jõuab.
Algus oli nagu ikka – lihtne allhange, mille juurde saamatumad ettevõtted on jäänud siiani. Harju Elekter toimis arukamalt pöördudes lõpptoote tegemise poole. Seetõttu oli ta isegi kõige suurema masu ajal suhteliselt talutavas seisus.

Kõrval asuv kaablitehas jättis väga dünaamilise mulje. Seal pole peaaegu ühtki paigalseisvat asja. Ümberringi keerleb ja pöörleb põrgulärmis arutu hulk suuri kaablikerasid. Rullikud suunavad mitu kaablit korraga päratu suurt vokki meenutavasse seadmesse, mis ahvi kiirusel keerutab mitu kaablit üheks.
Tehas tekkis kunagi olukorras, kus mitte midagi mitte kusagil polnud saada. Praeguseks on temast saanud Baltikumi suurim kaablitootja.

Keila võib uhkustada võimsa tööstuskülaga, kus 2500 inimest mitmesugust rakendust leiab. Kokkuvõttes võisime rahulolevalt nentida, et leidub siiski kohti Eestimaa peal, kus väärtust usinasti juurde luuakse.

Meie lipp

2011-12-04T10:50:00.002+02:00

Meie lipp!
Otsustasime väärtustada oma klubi lipuga. Iga lipp väärib sisseõnnistamist, mida meie toimetasime oma klubi ruumides Kivimäel. Sõnad luges peale Urmas ja kõik ülejäänud liikmed kõlistasid šampanja pokaale. Koos tehti ka ühispilt.

Glehni kuju avamine.

2011-11-15T21:39:00.003+02:00

Glehni kuju avamas

Mõistagi ei saanud meie vanamehed jääda kõrvale Nõmme asutaja Glehni kuju avamisest Nõmme keskuses. Vanamees Tiit läks sedavõrra väge täis, et korraldas suure sündmuse puhul välkkiirelt meie klubi lipu valmistamise. Nii oli meil võimalus seista väärikalt lipu all kuju avamise pidulikul hetkel ja marssida hiljem rongkäigus kuni Glehni lossini. Fotomeestele näis lipp meeldivat, sest ühtelugu paluti meil lipp täies pikkuses lahti venitada, et ta täies hiilguses pildi peale saada.

Selgus, et vanamees Johannes on sealkandis oma seiklusterohke lapsepõlve veetnud. Nõnda jätkus seiklusjutte maalt ja merelt kuni Glehni lossini välja.

Lossi juures künkal tervitas meid valgel hobusel vanahärra Nikolai von Glehn (Seaküla Simson) isiklikult, habe kahte lehte lehvimas. Tegime tiiru ümber värsket iluravi saanud Kalevipoja, krokodilli ja palmimaja. Sealsamas jäi meile jalgu vanamees Ott koos oma rõõmsameelse kaasa Sirjega. Nad elavad sealsamas lähedal, sestap võis järelpidu kohe ja sealsamas alata. Sirjelt saime teada, et ta on väga rahul, et ta vanamees meie klubisse tee leidis ja seal enesele mitmekülgsemat tegevust leiab.

Külas Kehtna klubil

2011-11-04T13:45:00.013+02:00

1.novembril, pühakutepäeva õhtul, sõitsime läheneva isadepäeva sissejuhatuseks kaheksakesi Kehtnasse külla sealsele klubile, üld-, mitte meesteklubile. Kutsujaks klubi juhataja Kait Kaeval. Sõidu mõte oli ärgitada kohalikke vanemaid mehi asutama meesteklubi.
Meid võttis vastu klubijuhataja ja tema abiliste poolt kaetud kohvilaud ning kuus-seitse kohalikku meest. Kait luges meile runosid Kalevipojast, neid kohti, kus meestest juttu. Tuleb välja, et eesti mees on üks kõva mees juba vanast ajast saati. Tore kuulda, kuid enam pole meil ida poole metsamaterjali järele asja ja siilid ei õpeta, kuidas eurosortsidega kakelda. Aga kiviloopimises oleme ikka veel kõvad tegijad – saame läti kapsaaedadele pihta küll.
Et samas majas tegutseb Kehtna muusikakool, siis esinesid meile kaks imehästi klaverit mängivat tütarlast ja kolme mehise pasunapoisi+õpetaja ansambel. Tutvustasime seejärel rahvale meie klubi elu ja tegemisi ning tundub, et kohalikesse jäi idee meesteklubi asutada kenasti juurduma. Kutsusime neid kohe peale nende asutamiskoosolekut meile külla. Seejärel hakkas kusagilt kostma salapärast araabia muusikat ja ühtäkki hõljusid uksest sisse kaks blondi õrnalt läbikumavates haaremitantsijataride riietes neidu. Neiud esitasid oma tantsud nii veenvalt, et meie hakkasime end juba väikestviisi sultanitena tundma ja siis tuli oma tantsuga välja tüdrukute juhendaja. Nüüd pidime igaüks end maa peale tagasi mõtlema, muidu oleks me ehk kohe tormanud soojamaareisile pileteid ostma. Kehtna mehed korraldasid seejärel mälumängu, mille nad ise ka võitsid, aga meiegi tulemused olid täitsa korralikud. Saime Kehtnas endile ka ühe energilise abilise, kes asus kiiresti otsima turismitalu, kus talvel saaksime oma klubiga reesõidu, suusatamise, reiki ja saunatamisega väljasõidu korraldada. Seda võibolla selleks ajaks loodud Kehtna Meesteklubiga koos.
Võisime sõiduga rahule jääda, oli emotsioone ja oli asjalikku tulemust.

Urmas

Juhhuuduur!

2011-10-29T23:31:00.005+03:00

Ehh, juhhuuduur e.reportaaž Juhani juhuduurilt.
On neljapäeva hommik. Ilm on sügiseselt karge aga ilus. Oktoobri viimase paari päeva kohta ei tohi nuriseda, sest taevaluugid on olnud enamus ajast suletud ja termomeeter ei ole oma näiduga miinusteni jõudnud. Tuleb meelde, et täna pidid vanamehed jalgratastega sõitma minema! Lubasin Kalevile naljaga pooleks sauna kütma minna. Peab netist vaatama, mis kell nad lähevad? „Koguneme kell 13 Kalevi juures.“ Kell on mõni minut 12 läbi. Peaks helistama? Jõuab ju minna autoga ka? Võtaks tüdruku ratta ja prooviks Kalevi juurde sõita vähemalt rattaga! Luba talt küsida ei saa, sest on kooli vaheaeg ja lapsed magavad oma unevõlga täis. Vaatan ,kas kummid on täis ja sadul parajal kõrgusel. Tundub, et kõik on korras. Kell on liikunud juba üle poole ühe ja ma ei saa lahti kiuslikust mõttest, panna end proovile ja meenutada seda tunnet, mis oli üle poole sajandi tagasi.
Kümna poisina tuli ette, et sõitsin rattaga koolivendade juurde, kes elasid laiali Laagrist Rahumäeni. Onult päranduseks saadud NSU oli suure ülekande tõttu tuntud, kui aeglase stardiga ratas, millega oli suhteliselt raske igast künkast üles vändata aga tasasel maal olin teistest kerge vaevaga ees.
Otsustan mööda Metsa tänavat Hiiu poole sõita, sest ma ei näe välja eriti sportlik ilma kiivri ja muu atribuutikata, mis tänapäeva rattal peavad küljes olema. Olen Metsa ja Pargi tänava ristmikul. Kell on 12.52. Mõtlen, kas loobuda ja minna tagasi, või sõita edasi? Minna, või mitte minna? Nagu Hamlet! Vabaka kaudu on otsem aga häirib suur liiklus. Põllu tänava kaudu on jälle väike ring ja teised võivad olla ära läinud kui mina ükskord sinna jõuan. Koos pulsi kiirenemisega tuleb igasugu mõtteid ja kõhklusi. Otsustan sõita läbi pargi, mille jalgrada tekitab minus juba unustatud aastatetaguse tunde, kui sõitsime poistega Glehni pargis mööda kitsaid rattaradu, mille ise olime „sisse sõitnud“. Vikerkaare ülekäigu juures panen nupust liikluse Vabaduse puiesteel seisma ja jalutan ratast lükates üle. Ise mõtlen, kuidas ma autojuhina kiruks, et näe vanamees rikkus mu rohelise laine ära.
Kui ma rattaga Kalevi juurde jõuan, on taatide näod päris pikad. Tunnistan ausalt, et see sõit kodust Kalevi juurde on juba mul higinäärmed tööle pannud ja adrenaliinilaks on oma töö teinud. Olen teiste rattameeste seas kõige vähemtreenitud aga ma mõtlen, et kui ei jõua teistega sammu pidada, eks siis pööran otsa ringi ja tulen koju tagasi.
Peale kaardil sihtkoha kindlakstegemist, mis on Männiku liivakarjäär, asume teele. Urmas ees ja mina rivi lõpus. Loen meid üle ja saan 7 uljast rattameest. Huvitav, kui palju neid uhhuuduuril oli? Praegu pole aega pikalt arutada, sest oleme jõudnud tiigi juurde, kus kaks naisterahvast lõpetavad partidele „lisasööda“ andmist. Pardid on suhteliselt julged ja näevad head välja. Venelannad on nõus koos vanameestega lausa klubi ajaloo tarbeks pildile jääma.
Enesetunne tundub hea olevat, ka pulss ja vererõhk on normis. Liigume edasi mööda kurikuulsat Helbe tänavat. Tempo tundub paras olevat, sest jõuan ümbrust jälgida ja üle aia kiigata kuidas keegi oma õue kujundanud on? Järgmine peatus on juba Männiku liivakarjääris, kus on küll nähtavasti palju liiva aga ka palju vett. Nii kaugele kui silm seletab on üks pikk Männiku järv. Päike on sügiseselt madalal männilatvade kohal ja tema kiired paitavad järvepinda, pannes selle lõbusalt särama. Üle järve on järsk liivane kallas, kuhu plaanib meie uus linnaosa vanem rajada kaasaegse supluskoha.
On otsustamiskoht! Kas minna paremale ja lühemat ringi mööda tagasi või sõita otse edasi sinna kaugele kus järve taga on metsapiir ja sealt paremale läbi metsa Männiku teele? Võib olla ma eksin aga küsimus tundus nagu oleks ta esitatud minule, sest mina olen see „roheline“ rattamees! Ikka otse! Otsustan sõita ees pannes ennast proovile. Seni ei andnud tunda midagi peale istmiku. Õnneks tuleb karjääri lõpus pehmes liivas ratast kõrval lükata, mis kulub sellele kehaosale puhkuseks ära. Edasi on ees uhiuus rattatee Männikuni. Tee on hea aga sõit tundub raskeks minevat. Edasi ülimõnusat rabadevahelist teed matka algpunktini, kus Urmas teatab, et läbitud on 25km! Minul +5 km. Kalevi armas abikaasa on meile sooja sauna kütnud ja head paremat lauale muretsenud. Saunast läbikäinud võin kinnitada, et sain juhhuuduuril hakkama ja tahaks veel!

Johannes K

Eesti Mereakadeemia külastus.

2011-10-28T19:52:00.004+03:00

Eesti Mereakadeemias

Järjekordne huviretk viis Nõmme vanamehed Eesti Mereakadeemiasse. Elupõlise laevamehe Elvo vilunud juhendamisel saime näha ja kuulda, kuidas meil kõigi maade ja merede jaoks meremehi tekitatakse. Nimelt on siinne diplom tunnustatud kõigis maades, kellel merd on. Vaatasime jurakaid laevamootoreid ja muud laevandusse puutuvat. Erilist elevust tekitas kaasaegse laeva juhtimise simulaatori proovimine. Panoraamsel ekraanil laiuv meri, lained, äike ja torm olid nagu päris. Elamus oli sedavõrra täiuslik, et võttis põranda jalge all kõikuma, kuigi kõikus ju ainult laev ekraanil.
Veendusime, et meremeeste väljaõpe on tõesti tasemel, mis lubab neil töötada kõikjal. Samas jääb meremehe pere ikkagi siinse kalda peale, kuhu ta mõne aja pärast tagasi pöördub.

Kirjutas Rein K

Külaskäik Tartu vanameeste juurde!

2011-10-23T22:24:00.002+03:00

Külas Tartu vanameestel
18.oktoobriks olime kutsutud Tartu Seeniormeesteklubi 10. aastapäevale. Pidu oli suurejooneline. Saalis umbes 50-60 inimest. Nende seas oma veerandi jagu naisi. Seda põhjusel, et ollakse linna pensionäride organisatsiooni „Kodukotus“ rüpes. Organisatsioonil on ligemale 1000 liiget, kes jagunevad kooridesse, tantsurühmadesse ja mitut sorti huviringidesse. Selline kooslus annab võimaluse teha pajusid üritusi koos. Samuti ühiselt, koos linnapoolse toetusega, majandada päratu suurt maja (endist haiglat).
Sealne meesteklubi oli alguse saanud paari vanamehe eestvedamisel ühe kesklinna maja keldris. Praeguseks on liikmete arv kasvanud 40ni. Vanim liige on 91 aastane, endine matusekorraldaja. Liikmete hulgas on ka kunagine Tartu linnapea Roland Ilp.
Sarnaselt meiega on ka nende klubi eesmärk pakkuda vanameestele mitmesugust tegevust. Ehk, piltlikult öeldes, meelitada nad ahju tagant välja. Tundub, et neil on meist rohkem tubaseid ettevõtmisi. Avarad ruumid pakuvad selleks ka soodsaid võimalusi. Piljard, lauatennis, koroona, veloergomeeter – see on sisustus, mida me lühikesel ringkäigul silmasime.
Oli igatpidi kasulik tutvuda teise samasuguse klubi tegevusega. Leida nii ühiseid jooni kui erisusi.
Kutse vastukülaskäigule võeti tänuga vastu. Kas see toimub veel sel aastal või soojemal ajal - eks seda otsusta vanamehed Tartus.
Rein K.

Ja jälle golf!

2011-10-14T21:13:00.002+03:00

Disc golfi rajal!
Noorepoolne vanamees Paul on meie seas ainus, kes sel uudsel alal on end
arvestatavale tasemele upitanud. Sestap oli ta entusiastlikult valmis
meid oma uue harrastusega tuttavaks tegema. Nii asuski kümmekond
vanmeest Keila poole teele, et sealsele kunagisele tankide
harjutusväljakule tehtud mängumaal esmast kogemust saada.
Mäng ise seisneb plastketaste, mis meenutavad laste lendkettaid,
lennutamises kuni jõuad ihaldatud korvini. Raja iga lõik on mitusada
meetrit pikk, iga lõigu lõpus on korv ja võidab see, kes vähemate visete
arvuga ketta korvi poetab.
Teoorias lihtne, praktikas mitte nii lihtne. Seda enam, et rajad on
enamasti käänulised. Nõnda läksidki esimesed heited kas puu otsa või
raja kõrvale võssa. Õnneks leidsime kõik kettad ikkagi üles (neid
pidavat aeg-ajalt lausa kaotsi minema), nii et ponnistused võisid
jätkuda. Lõpupoole tekkisid isegi mõningad vilumuse alged, st kettaid
tuli harvem tihnikust otsida.
Võistuloopimise lõpetas äge rahehoog, andes end mänguhoogu unustanud
vanameestele märku, et on aeg minna aegsasti kütte pandud sauna end üles
soojendama.

Kirjutas
Rein K.

Abilinnapea külaskäik!

2011-09-30T22:17:00.001+03:00

Tallinna abilinnapea Merike Martinson oli meie järjekordne külaline.
Kauaaegne ja teenekas lastearst. Hakatuseks kirjeldas ta värvikalt
Tallinna Lastehaigla loomise lugu oma riigi tuleku algusaegadel. Edasi
kandus jutt kaasaega, kus abilinnapea võimkonda kuulub pealinna
sotsiaalne elu. Selles vallas on paljugi tehtud. Samas kasvavad
vajadused veelgi kiiremini. Küll supiköökide, öömajade, sotsiaal- ja
munitsipaalmajade järele. Igaks juhuks uurisid meie vanamehed külaliselt
välja sellegi, kus asub kõige lähem supiköök.
Põhjalikumalt peatus meie külaline eakate hooldusel. Siin on appi tulnud
koguni uusim sidetehnika, mis on eriti sobiv üksi elavate eakate
julgestamisel.
Lahkumisel avaldas abilinnapea imetlust, et me Kivimäe jaamahoone
seestpoolt nii koduseks oleme muutnud.
Kirjutas Rein

Ämari lennuväljal

2011-09-22T19:43:00.004+03:00

Vanamehed Ämari lennubaasis
Mitu autotäit uudishimulikke Nõmme vanamehi oli seekord paigas, kuhu tavaline surelik niisama lihtsalt ei pääse.
Mõistagi oli lendurist vanamees Tõnu see, kes lennubaasi väravad meie ees lahti rääkis. Vanamehed, kellest enamik on tuttavad kunagiste Vene kroonu oludega, vaatasid teatava kadedusega NATO kombestiku kohaselt püsti pandud majapidamist. Igas hoones omad puhke- ja kööginurgad, saunad, jõusaalid jne.
Baasi mõjusaim rajatis on muidugi üüratu lennurada. Saime aimu ka relvastusest, mis seal edaspidi oma koha leiab. Sest igavesti ei saa ju kesta olukord, kus teiste riikide lennumasinad kordamööda meie taevast valvamas käivad.
Tasemel lennubaas maksab suure hunniku raha. Õnneks tuleb enamik sellest NATO kaukast. Ikka selleks, et me siin kiiremini ise hakkama saaksime.

Kirjutas Rein K

Septembris Vihula mõisas!

2011-09-14T22:31:00.000+03:00

Vihula mõisas

2011-09-14T21:55:00.001+03:00

No nii, no niii, no niiii!
Nõmme vanamehed jälle siin!
Umbes selliste hüüatuste saatel kogunesime uue hooaja esimesele väljasõidule Kivimäele, et sõita tutvuma Vihula mõisakompleksiga. Ilmateade lubas päeval saartest alates hoovihma, mistõttu oli mõnigi pilk suunatud taevasse, veendumaks, kas sellest või teisest pilvest meie reisu segajat ei saa. Oli ju viimastel päevadel lausa selgest taevast vihma ja rahet sadanud. Järel uhke vikerkaar.
Vihulas ootas meid väljasõidu korraldaja vanaisa Tiit, keda saatis varsti neljaseks saav Gustav ja äärmiselt meeldiv ekskursioonijuht Age. Muidugi meenub kõnekäänd vanast hobusest ja kaertest, aga mis siis! Tema põhjalik ülevaade mõisa ajaloost ja tema omanikest kuni tänapäevani on mõttetu siin ümber jutustada. Oma silm on kuningas! Muljetavaldav on see, et Taani päritolu omanik näeb kogu mõisakompleksi taastamise vajadust ja arendades kõikides hoonetes midagi, mis oleks hea inimesele - külastajale ja mis majanduslikult end ära tasuks. Nägime peahoone ballisaalis asuvast restoranist kuni spordiväljakuni kus on võimalik mängida võrk-, korv-ja minijalgpalli. Erilise tähelepanu sai muidugi vanameeste seas vesiveski, mille käivitamine ei ole võimatu, kuna kõik põhilised sõlmed on hästi säilinud. Aktiivsetele inimestele on siin loodud kõik võimalused puhkuseks, tööalaseks väljasõitudeks või mitmesugusteks perkondlike ürituste läbiviimiseks.
Peale maitsvat lõunasööki pidasid aktiivsemad vanamehed maha tulise lahingu minigolfi rajal, kus napi võidu sai Endel.
Suur tänu Agele, aga eriti täname Gustavit, kes kogu selle pika ekskursiooni vapralt kaasa tegi !Muidugi mõtlevad vanamehed veel kummitustest, keda pelgas Age ja kes käivad kaasas kõikide vanade mõisade ja lossidega.
Ilmateade ei eksi, sest esimese vihmahoo saime tagasiteel koju Võsul. Üks kordaläinud päev veeres õhtusse.

Peale suvevaheaega 2011a.

2011-09-07T16:53:00.007+03:00

Peale suvevaheaega kogunesid vanamehed 6.septembril oma korralisele klubiõhtule täis energiat ja teotahet. Osalema oli palutud Nõmme linnamajanduse osakonna ettevõtluse vanemspetsialist proua Kaja Hints, kellele oleme võlgu suured tänud praeguste klubiruumide kasutamise võimaluste eest. Väga meeldivas ja sundimatus õhkonnas mõõdunud vestluse ajal puudutati Nõmme linnaosa ettevõtluse probleeme. Arutleti Sihi tänaval toimuva laada vajalikkusest, Männiku karjääri ujula vajadusest, Kivimäe sauna kurvast saatusest, uuest äri- ja puhkekeskusest Raku piirkonda, golfiraja rajamise küsitavusest raba piirkonda, Nõmme turu hinnapoliitikast ja muust ettevõtlusega seonduvast Nõmmel. Klubi liikmed said oma küsimustele vastused ja olid väga rahul toimunuga. Järgnevalt pandi klubi esimehe Urmas Lepiku eestvõtmisel paika ürituste ja klubiõhtute sisu ja ajakava aasta lõpuni.

Vanamehed Hiiumaal 5.ja 6. juulil

2011-07-11T20:59:00.009+03:00

Kliki pildil, et näha rohkem!

Linnaosa vanema külaskäik

2011-07-03T15:16:00.003+03:00

Meil olid külas

Nõmme linnaosa vanem Erki Korp ja Jaapani kogemusega vahetusõpilane Stiina Seppel.

Hakatuseseks tutvustas linnaosa vanem oma pikaaegse noorsootöö kogemusega tausta. Arvan, et nii mõnegi vanamehe peas liigahtas mõte, et praegu on noor olla küllaltki keeruline, ahvatlusi ja kiusatusi kõik kohad täis. Hea, et noor sai oldud kunagi ammu ja nüüdsed probleemid tookord tundmatuks jäid.

Edasi keerles keskustelu Nõmme ümber. Linnaosa on ju peaaegu Pärnu suurune, muresid jätkub. Näiteks, mingil seletamatul moel tekivad kuhugi uusehitised, mis sinna mitte kuidagi ei tohiks tekkida. Tõdesime, et linnaosa vanem on täis otsustavust taolistele nähtustele käsi ette panna.

Neiu Stiina lugu on ere näide kaasaegsete võimaluste väga arukast ärakasutamisest noore inimese poolt. Õppis ära Jaapani keele, läbis konkursi ja sai Jaapanisse vahetusõpilaseks. Saime teada,et selle maa edu tugineb kõvale tööle. Võiks öelda, et massilisele töönarkomaaniale. Saime teada sedagi, et meie siin oleme nendega iseloomult küllaltki sarnased. Sarnasusi jagub koguni mõlema maa keeltesse.

Üldmulje linnaosa vanemast jäi soodne. On lahe ja arusaaja mees, kellega suhtlemine kujuneb kindlasti meeldivaks. Ühtlasi nägi linnaosa mõjukaim mees, kes need vanamehed lähedalt vaadates õigupoolest on. Käigult tekkis mitmeid mõtteid, kuidas Nõmme Vanameeste Klubi võiks veelgi enam sulanduda linnaosa ellu.

Kirjutas Rein K.

Lennundusmuuseum

2011-06-03T10:14:00.013+03:00

Eesti Lennundusmuuseum

oli Nõmme vanameeste järjekordse retke sihtmärk. Mõistagi lennumees Tõnu ladusal korraldamisel.

Tartust poolteistkümmend km lõna poole Haaslava valla väljadele on supermees Mati Meos kogunud üüratu hulga õhusõidukeid. See on näide puust ja punaseks, mida eraalgatuslikus korras on võimalik korda saata. Aeg ja olud ei võimaldanud Matil omal ajal lennukirge täiel määral välja arendada. Nüüd, vanemas eas, on ta kunagise puudujäägi omal moel ja suure kuhjaga tasa teinud.

Nägime mitmete riikide valdavalt sõjalise otstarbega lennumasinaid. Igaühe väljarääkimise ja kohaletoimetamise lugu on omaette peatükk, millest Mati värvikalt üht-teist meile pajatas.

Iseloomulik on kogu muuseumi rahastamise saaga. Lennuk maksab palju. Mida haruldasem, seda rohkem. Tema kohalevedamine samuti. Suur sõiduk tuleb tükkideks võtta, et ta üldse kuhugi treilerile ära mahuks. Pärast oskajate inimeste poolt jälle kokku panna, et teda täies hiilguses terviklikult näidata saaks. Mõned eksemplarid on küll ka ise kohale lennanud, kuid ka niisugune tühisõit maksab midagi. Eesti riik ei ole siiani mitte sentigi muuseumisse pannud. Panustab Mati Meos ise. Oma riigikogulase pensionist ja oma eraettevõtluse tuludest. Hull mees. Ent ka selliseid peab olema – siis juhtub midagi suurt. Muidugi on ta kasutanud lisaks Euroopa Liidu raha, mida teinekord pillutakse siia-sinna üsna küsitavatel eesmärkidel.

Tagasisõidul astusime sisse Põltsamaa lossi venikeldrisse. Kohalik veinitootja on siia ritta sättinud 13 erinevat markki rüübet. Mõned neist, sealhulgas kohalik šampus, said ära proovitud. Mõjus hästi. Sealtmaalt sujus tagasisõit hoopis meeleolukamalt. Eriti pärast seda, kui vanamees Hilmo lõõtsapilli kätte võttis ja seda pikemaks venitama hakkas.

Kirjutas Rein K.

Tallinna lennujaama lennutornis

2011-05-19T21:49:00.009+03:00

Lendurist vanamees Tõnu on meil see mees, kelle ees avanevad mitmesugused erilised ja huvitavad uksed. Seekord siis lennujuhtimise torni omad.
Esimesel pilgul võiks arvata, et õhus on ruumi küllalt ja igaüks lennaku nii kuis tahab. Tegelikkus on karmim. Reeglid on ülima täpsusega paigas. Ammuilma enne seda, kui mingi õhusõiduk radarite ekraanidele ilmub, on tema tulek siin ette teada. Kogu lennu jooksul antakse lennumasin ühe lennujuhi vaatlusalast teise alasse n.ö. käest kätte. Ei mingit iseotsustamist. Sulle öeldakse, millise suuna võtad, millisele kõrgusele lähed, millal maanduma võid hakata jne.
Suurte radariekraanide pilt tundus kõrvaltvaatajale üpris arusaamatu sigrimigrina. Õppinud inimesele paistis aga sealt kätte kogu siinse maanurga õhuelu. Lennujaama päris maalähedane ja maapealne liiklus toimub siiski inimliku silmside vahendusel, aparatuur, mõistagi kõrvalt toetamas. Selleks on tornil 40 m kõrgusel panoraamse vaatega ruum. Ees lennuväli kõigi oma askeldustega, taga laiuvad Soodevahe metsad.
Loomulikult on siinsed süsteemid mitut pidi dubleeritud. Näiteks kui kaob võrgutoide, siis käivitub otsemaid varugeneraator. Kui ka see peaks tõrkuma, siis võetakse appi toatäis akusid. Kõige viimases hädas haaratakse käsiprožektor ja signaliseeritakse niimoodi kõige hädapärasemad käsklused.
Nägime keskendunud inimesi rahulikult ja süvenenult oma vastutusrohket tööd tegemas. Vähemalt meie lennujuhtide poolest võime küll muretult lennata kuhu ilmakaarde tahes.

Kirjutas Rein K.

Talgupäev

2011-05-09T22:44:00.008+03:00

Teeme Ära hoogtööpäevak meelitas Kivimäe jaama ümbrust ilusamaks tegema tosina jagu vanamehi. Jaamahoone aknad muutusid läbipaistvamaks. Põõsad-puud, mis olid siin isetahtsi kasvanud, murdunud ja lamandunud juba pikemat aega, said tublisti korrastatuma väljanägemise.
Priidu buss suutis vaevalt mahutada seda okste- ja lehemassi, mida vnamehed hasartselt kokku kraapisid. Siin puutusime otsemaid kokku kentsaka tegelikkusega. Sa oled kokku kogunud hulga väärt tooret, millest saaks teha kas mulda või energiat, aga pead selle ära andmise eest peale maksma. Ja mitte vähe. Loomulikult ei mahtunud selline äraspidine arusaam meie hinge. Nõnda leidiski Rando, et tooge kõik see väärt kraam minu metsa. Las muutub seal mullaks.
Talgupäev lõppes, nagu ammuilma kombeks, talgusupiga. Laiali minnes hedeti veel kord pilk tehtule. Üksmeelselt leiti, et nii hoone kui ümbrus said tüki maad paremaks. Mis ei tähenda, et seda ei võiks millalgi veelgi ilusamaks teha.

Kirjutas Rein K.

Saku õlletehas

2011-05-04T18:52:00.009+03:00

Saku Õlletehas oli Nõmme vanameeste järjekordse väljasõidu siht. Kohaliku mõisa tagasihoidlikust õlleköögist on ligemale 200 aasta jooksul saanud 260 töötajaga kõigile teada-tuntud ettevõte.
Entusiastlik giid talutas meid vilunult läbi kogu tootmistsükli. Saime aimu, kuidas veest, linnastest , humalatest ja pärmist saab teatud nipitamisega paarkümmend õllesorti välja aretada. Nuputamist ei saa hetkekski katki jätta, sest konkurent Tartust nügib pidevalt lausa selja taga. Sestap näidati meile uhkusega uut ja ülikallist superfiltrit, millest mõned hinnalisemad õllesordid läbi surutakse.
Saime teada sedagi, et peale vee, mis võetakse 250 m sügavuselt, tuuakse kogu ülejäänud toore mujalt sisse. Põhjus proosaline: Eestis pole lihtsalt olemas nii suurt tootjat, kes suudaks tehast näiteks õlleodraga pidevalt varustada.
Ringitamine suure tehase peal ja ja meeletu hulga õllepudelite nägemine ajas, teadagi, lõpuks janutama. Ettenägelikud võõrustajad olid seks puhuks vana keedukoja laudadele rivistanud komplekti üheksast eri sorti märjukesest. Sai proovida ja veenduda, et tuli, vesi ja muud õlleteoks vajalikud algained võivad tõepoolest anda küllaltki erinevaid maitseelamusi.

Kirjutas: Rein K.

Harku muundusjaamas.

2011-04-20T20:10:00.002+03:00

Harku muundusjaamas.

Käisime vaatamas Eesti–Soome vahelise elektrikaabli siinpoolset otsa. Ettevõtmine sai teoks kauaaegse elektrimehe Priidu eduka vahendustegevuse tulemusel.
Nägime kunagise Harku mõisa põllu peale püsti pandud võimast seadmestikku. Pea kohal särisesid hoiatavalt 330 000 Voldiga laetud jaotusliinide rägastikud, maa peal sumisesid ähvardavalt suvila suurused trafod. Kõikjal piirdetarad ja valvesüsteemid, sest selline elekter juba ei andesta.
Kaks ruumikat maja oli täis topitud muud tippmist tehnoloogiat. Ikka selleks, et lõpuks 106 km pikkusesse toekasse kaablisse toppida peaaegu terve Eesti suvise elektrilise võimsuse jagu väge. Kaablis liigub 330 kV alalisvool, mis lahe teisel kaldal samasuguse seadmetekogumiga taas tavapäraseks vahelduvvooluks muundatakse. Selline edasi-tagasi loksutamine on vajalik nii kadude vähendamiseks pikas kaablis kui ka Skandinaavia ja Vene süsteemide, mille osa me veel ikka oleme, ühildamiseks.
Hetkel kulges Soome suunas 372 MW. Jaam võib toimetada elektrit samamoodi ka Soomest Eestisse. Seda küll harva, siis kui elekter juhtub sealpool odavam olema.
Tõsise sisuga päev Harku väljadel jätkus meeleolukamal lainel meie pesapaigas Kivimäe jaamas. Vanamees Kalev oli otsustanud oma niigi väärikale aastate reale veel ühe juurde lisada. Sestap tuli seda sündmust kombekohaselt tähistada.

Kirjutas Rein K

Klubiõhtu 29 märts 2011

2011-03-30T22:00:00.002+03:00

Klubiõhtu 29. märtsil 2011.
Kalendrikevad on juba nädal tagasi alanud ja nagu me kõik telest näha võisime, lugupeetud linnapealt oma õnnistusegi saanud! Mida aga ei ole, see on kevad. Vahepealse mõne päikesepaistelise päeva järel kostis linnast ainult tohutu suur kisa koerte junnide teemal ja neid junne hakati Pirita linnaosas kibekiirelt lipukestega tähistama. Lipukirjaks ikka see vana laul: ,,Sitt peremees"! Mäletan, kuidas,“ärastamistuhinas" lauldi sama laulu, et riik on sitt peremees ja pandi kõik ..huugama. Teed ja tänavad oleks samuti maha müüdud aga enne tuli mõistus koju. Raudtee kahjuks ostetigi tagasi! Veefirma oli juba müüdud ja nüüd naudime seda igal hetkel kraanist vett lastes!
Kultuuripealinnale see sõnnik ei sobi ja Jumalale ka ei meeldinud ja nii kattis ta kibekiirelt kogu selle väljasulanud mustuse värske valge lumega. Mis toimub? Kas mõne junni pärast peamegi jääma autosid juhtima läbi lugematutest lompidest ja asfaldiaukudest? Seda kõike otsustasime küsida Tallinna linnavalitsusest. Muidugi tegime õigesti kui kutsusime külla spetsialisti, kes oma valdkonda tunneb. Nii oligi härra Peep Koppel nõus meile tutvustama linnas plaanitavatest suurematest teede- ja tänavate ehitustest.
Ettekanne kujunes palju sisukamaks ja mahukamaks, kui oskasime arvata, sisaldades ka tagasivaadet mõne aastataha ning analüüsi, kui palju vahendeid on linn kulutanud teede- tänavate ehituseks ja remondiks. Saime teada, kus kulgevad uued kergliiklusteed ja kuhu neid veel kavatsetakse rajada.
Kõige huvitavam oli hr. Koppeli ettekande see osa, mis tutvustas Ülemiste liiklussõlme ja mitmeid sildasid, mis plaanidekohaselt rikastavad peatselt meie pealinna.
Kõik polegi täna nii ,,sitt" kui esialgu tundub. Kultuuripealinn on ja noored mehed mängivad ilusat jalgpalli, mis sest et palli ennast Jumala saadetu sees peaaegu näha polnud.
Kevadet ootama jäädes tervitustega vanaisa Johannes!

Klubiõhtu

2011-03-28T14:50:00.005+03:00

Klubiõhtu 22 märtsil.

Klubi põhikrjas on rida ,kus oleme ennast eemaldanud poliitikast,mis ei tähenda ,et teised sellega tegeleda ei tohiks. Eesti poliitmaastikul on palju värvikaid poliitikuid oma nägemustega meie mineviku- ja päevapoliitikast ning tuleviku visioonidest. See oli ka üheks põhjuseks kutsuda klubisse Eesti Iseseisvuspartei esimees härra Vello Leito. Peale lühikest ülevaadet Isesisvuspartei tegemistest ja tulevikust vastas härra Leito meie liikmete arvukatele küsimustele. Kuigi olime nii mõningateski vastustes eriarvamustel, avardas keskustelu meienägemusi Eesti majandusest ja poliitikast. Lisaks vastas hr. Leito ka meie küsimistele leiunduse-ja UFO-nduse valdkonnas, milledega kõneleja on varem tegelenud. Klubiõhtu mõõdus „ konstruktiivses” eriarvamuste õhkonnas.

Vastlad!

2011-03-12T18:10:00.004+02:00

Hõissa meil olid vastlad!
Tänavu juhtus see liikuv püha, mida nimetatakse ka naistepühaks, täpselt samale päevale
rahvusvaheliselt tuntud naistepäevaga. Kõik meediakanalid ei osanud kumbagi eelistada ja lasid
eetrisse jupikese vastlatest ja siis jupikese naistepäevast. Ega sest polegi midagi halba, saimegi mälu värskendada ja teada, et naistepäeval 100 aastat vanust juba. Meie vastlapäev on kindlasti vanem.
Arvestades eeltoodut otsustasime vanameestega vastlapäeva praktikas järele proovida lausa vabaõhumuuseumis. Kolu kõrtsis oli rahvusvahelist seltskonda ja naistepüha tähistama tulnuid suhteliselt arvukalt. Meie klubi maskuliinne seltskond erines teistest suuresti. Lasime endale serveerida päevakohaselt hernesuppi ja kui kõht täis sammusime külavahele otsima seda kohta kus see liulaskmine toimub. Eemalt kostis kilkeid ja hõikeid, mis tõestas, et olime läinud õiges suunas. Vahepeal astusime sisse Kuijõe koolituppa kus noored rahvariides näitsikud vastlavurrisid meisterdasid. Saime seal neid siis proovida, nii et üks meile lausa kingituseks kaasa anti. Klassitoas olid koolipingid nagu meie kooliajal. Kohe meenusid iridinoidsuled mida tuli kasta tindipotti ja mis kippusid tegema ka tindiplekke vihikusse, kui nendega ebakindlalt ringi käia.
Peagi jõudsime liumäele kus avastasime, et see on meieealistele liiga kõrge, selleks et püksitagumikul alla lasta. Muid abivahendeid liulaskmiseks kohapeal ei pakutud. Oli küll suur regi, millega oleks allasõitmiseks meeskonna kohe kokku saanud aga tingimus oli seatud karm. Regi tuli üles tuua lausa aja peale. Vaikimine meie seltskonnas andis tunnistust, et seekord elu ja tervisega ei riskiks. Järgmine eesmärk oli külastada Sepa talu, kus pidid naised laulma ja punast viina pruukima. Talu leidsime peagi üles. mis tundus kahtlaselt tilluke. Korraks käis peast läbi mõte, et kas me oma klubiga sinna sisse ka ära mahume? Mahtusime ja nägime, et lahke
pererahvas sai hakkama nii sakslastest külaliste kui ka Nõmme vanahärradega. Lahkudes lõime sepapoiste laulugi lahti.
Pärast kõike seda mõtles igaüks omaette end tagasi noorusmaale, kus igaühel meist olid oma
mälestused ja need said värskendatud.

8. märtsil 2011. kirja pannud Johannes.

Külaskäik Tallinna lennuväljale!

2011-03-02T19:29:00.012+02:00

Riigikogu külastus

2011-02-17T18:25:00.004+02:00

Valimiseelne Riigikogu külastus 11-ndal veebruaril.

Jälle käisime Toompeal. Mitte meeleavaldusel vaid seekord Riigikogu I aseesmehe
Keit Pentuse kutsel. Vaatamata külmale ilmale kogunes 12 „vanameest”, osa neist esmakordselt ja osa teistkordselt tutvuma Riigikogu olemiste ja tegemistega.
Kuulnud,et „vanamehed” on jälle käimas tuli meid teretama eelmise külaskäigu üks vastuvõtjaist- Maret Maripuu, kaasas kingitusena igaühele oma näopildiga rahustava-tervistava tee pakikene.
Kui mul isiklikult oli jäänud proua Keit Pentusest kuvand kui väga tõsisest ja kuivast „parteitütrest” siis kohtumine temaga kummutas selle täielikult ja tuletas meelde tõsiasja, et inimesega tutvumiseks on enamat vaja ,kui pilti telekas Riigikogu saalist.Tegu oli väga meeldiva, šarmantse ja sõnaosava õblukese naisega,kes pälvib suurt austust Riigikogu ohjamisel. Tegime Keit Pentuse asjalikul juhendamisel ringkäigu Toompeaarvukates koridorides ja ruumides, vaatasime rõdult istumissaali, kus parajasti käis valijatega vestlus II aseesimehel. Valimised ju tulekul.
Uudiseks oli kabeli ja vangla olemasolu kunagises Toompea lossis 18 saj. Kabelis üllatas meid see, et selle ühes nurgas lausutud sosinal kõne oli vastasnurgas „stereona” imeliselt kuuldav. Ühes koridoris olid säilinud „Katarina-aegsed” telefonikabiinid koos suurte hallide seinatelefonidega ülemnõukogu saadikute tarvis, üks vist otseühenduseks ka Kremliga.
Peale ringkäiku kogunesime Keit Pentuse kabinetti sundimatuks vestluseks ja mõtete vhetuseks. Keit Pentus andis meile sisuka ülevaate erakonna tegudest ja valimisplatvormist. Valimised ju tulekul!
Kaksteist „vanameest” jäid külastusega väga rahule ja osa neist jätkasid muljetamist ja sõnavõtte ühes Tallinna avalikus toiduasutuses.
Valimised tulevad kindlasti!

Klubiõhtu

2011-02-02T20:05:00.005+02:00

Klubiõhtu

Jätkus vestlus majanduskriisist ja arutati ka muid huvipakkuvaid küsimusi.
Töökorda seadsime oma arvutiõppe nurga, kus saavad harjutada arvuti kasutamist ja arvutil töötamist meie klubi liikmed. Kui oleme lahendanud majanduslikud probleemid internetti liitumisega, saavad arvuteid kasutada ja nõu küsida kõik Nõmme eakad.

Vestlusring majanduskriisist

2011-01-19T22:36:00.005+02:00

18.01. modereeris Rein Koppel meie vestlust masu teemadel. Sellele sai läheneda Eesti-keskselt ja faktipõhiselt, aga ka maailmamajanduse laiuselt ja üldistustena. Keeruline teema, mis meid igaüht puudutab, aga meie poolt end mingilgi viisil mõjutada ei lase. No mõista tahaks ju ikkagi. Teema oli sedavõrd huvitav, et mehed tahaks seda jätkata. Otsime võimalusi.

Klubiõhtud ja uudised

2011-01-13T17:53:00.005+02:00

Kiirel ilutulestikulaskmise ja lumekühveldamise ajal on jäänud siia kirjutamata meie tähtsatest tegemistest.
28. detsembril pidasime ära üsna piduliku jõuluõhtusöögi. Verivorstide, seaprae, hapukapsaste, klaasikese kuuma glögi ja pitsikese valge viinaga, nagu rahva pikk traditsioon nõuab. Päris hea oli aastale tagasi mõelda, paljusid sündmusi meenutada ja ettevaatlikult uue aasta tegemiste plaane pidada.
4. jaanuaril püüdsime aluse panna omaloominguliste kirjatükkide/luuletuste esitamise klubiõhtutele, aga oleme ilmselt liiga tagasihoidlikud oma sisu nähtavaks tegemisel. Kuigi mitmed tunnistasid, et eks ole nooruses seda-koma-teist sahtlisse kirjutatud ja eks seda pattu tehakse veel vanuigigi, lugude esitajaid jäi siiski väheks. No ärgem veel loobugem!
11.jaanuaril oli õhtu juhtimine Juhani kätes. Peab heameelega märkima, et heades kätes! Algul tegi Urmas järjekordse ülevaate senitoimunust ja hakkas kaaslastelt välja pressima lubadusi alanud aastal igaüks mõni klubiüritus korraldada. Üheksa meest andsid oma lubadused, neli kohalolnut aga pääsesid seekord vastustest, sest Juhani koostatud ajakava surus peale tegevuse, mille koodiks „Talvetunne“. Klaasikese glögi saatel kuulasime Madise noorpõlves kirjutatud tugevalt ühiskonnakriitilisi luuletusi (siinkohal veelkord aplaus!), mida ta veidi rahulikumas registris oli täiendanud nüüd „meie ajal“. Rein Koppel esitas mõned oma kirjutised, millest nägime, kui terava pilguga ta jälgib meie riigis toimuvat. Selle peale plaksutamise detsibellid olid Madise aplausiga samas suurusjärgus. Õhtu jooksul kuulsime anekdoote nii Reinult, kui Juhanilt ja Joelilt. Õhtu naelaks oli Juhani kutsutud ansambli antud kontsert. Kaks daami mängisid küll korraga, küll vaheldumisi kord klaverit, kord kitarri, karmoskat või akordioni. Ja laulsid mõnusaid laule ning said ka meid kaasa jorisema. Lõpuks hakkasid me hääled julgemalt kõlama ja võibolla saame isegi öelda, et jorin muutus laulmiseks. Külalised pääsesid meie klubimajast alles kella kaheksa paiku. Meeste hulgast kostis arvamusi, et ilmselt oli täna meie mõnusaim klubiõhtu.
Mis meil plaanis:
Joonistamise ja maalimise õpituba juba alustas (vt. infot kõrvaltulbas)
Arvutiõpe projekti „Eakalt eakale“ raames alustab jaanuari lõpus
Raamatuvahetustundidega alustamiseks on vaja veel mõnisada raamatut kodudest klubisse tuua. Kuulutuse avaldame Nõmme Teatajas peagi
Plaanime kevadest sügiseni käia Hiiumaal, võibolla ka Kihnus, teha mitu rattaretke läbi ajalooliste kohtade, korraldada väljasõite loodusesse
Loodame kutsuda külla luuletaja Viivi Luige, liikluskorüfee Hellat Rumvoldi, akadeemik Anto Raukase
Kavas saab olema paar mälumängu ja mitu temaatilist vestlusõhtut.

2010-12-23T10:35:00.009+02:00

KÜLMAS,KUID SIISKI”OMAS”

Nõmme linnavalitsuse külastamised ja läbirääkimised olid kandnud õisi,viljadest
räägin vähe hiljem.Meile s.o. Vanameestele anti kasutada tühjalt seisnud Kivimäe jaamahoone
(nimi tuleb vist sõnast kivi,mille olek on teadupärast külmapoolne ,eriti talvel)
tingimustel ,et tasume selle jaama ülalpidamise kommunaalkulud ja ka valve. Kaasavaraks linna poolt anti jaamahoonega kaasa tõukutsude ühing, kes soovis ajada oma asju ka mingis kindlas kohas.Vastutasuks sokutasime valve maksmiskulud nende turjale.
Jälle tänud linnavalitsusele, et saime Valdeku tänaval oma tegevuse lõpetanud üüratust pimedast koolihoonest valida meile vajalikku mõõblit. Paari päevase usina töö tagajärjeks
olid lauad, toolid, riiulid ning tähtsaid ja vähemtähtsaid istmikke näinud pehme mõõbel
valitud .Pauli buss tegi mõned sõidud ja kogu see „ilu” oli Kivimäel klubiliikmetest transade kaasabil kohal. Peale laudade ja toolide pesu ning mõningast remonti selgus,et kaasavaraks
saime kilekotitäie nätsu, mille osavad õppurid olid talletanud toolide ja laudade alla.
Mõõbel paika ja siis võis alata esimene klubiõhtu ja selle sisseõnnistamine „omas” majas.
Selgus ka vili mida ma eespool mainisin – külm,või õigemini ruumide soojendamiseks
kuluv elektrihulk. Kuigi temperatuur ruumides oli pluss kümne kandis, ei takistanud see õigeid klubilisi tundmast rõõmu „omast” majast. Jõime teed, kohvi ja muid jooke ning krõbistasime piparkooke, mõnus jutupuhumine ja klaverimäng taustaks. Siis järgnes ametlik osa juhatuse esimehe Urmase ettekandega.
Põhiteemaks oli jaamaruumide aktiivne kasutamine koos kasumi saamisega kommmunaalkulude katteks.
Urmas pakkus välja järgmist :
· arvuti koolitus ja IT-teenus aitamaks eakatel suhelda e-riigiga
· .puithoonete ja mõõbli restaureerimine
· kunstialane õppetegevus
· raamatute ja ajakirjade vahetus
· kohvik klaveriga

Klubi koosolek lõppes rõõmsas ja positiivses meeleolus .

Protokollis Jaak

Klubiõhtu 30.11.10

2010-12-01T19:40:00.004+02:00

Klubiõhtu 30.11.10. Koosviibimise kohaks oli jälle Vabaduse pst. piduruum. Seekord olime palunud külla Teadlaste Maja teadussekretäri pr. Elsa Pajumaa. Teemaks tellisime „Kuidas eakad mehed saaksid veel mõjutada elu enda ümber“. Kõigepealt saime ülevaate Teadlaste Maja ajaloost ja asutajaliikmetest. Seejärel kuulsime põhiteemal, et ega meil erilisi võimalusi midagi ära teha enam ei ole. Nojah! Aga kui enam teisiti ei saa, siis võime proovida põletavatel teemadel kujundada klubi seisukohad ja saata need konkreetsetele asjameestele, nt. peaministrile või linnapeale või muudele otsustajatele. Aga tulemust ei maksa oodata. Siiski on üks vajalik nišš, milles peaksime tegutsema – me peaks püüdma olla võimalikult paljudele lastele vanaisadeks, sest järjest rohkem on purunenud perekondi ja järjest vähem lapsi, kel kontaktid üleeelmise sugupõlvega. Pr. Pajumaa soovitas meile täiesti huvitavaid ja kaalumistvajavaid teemasid lastega tegelemisel: 1. Taadi tarkused; 2. Taadi töötuba ja 3. Taadiga trenni. Peame muidugi veel mõtlema, kas esimene teema ei peaks olema meie jaoks hoopis Lapselapse tarkused, sedapidi saaks ehk nendega kiiremini jutule. Et pr. Pajumaa on hariduselt eesti filoloog, siis küsisid mehed palju küsimusi eesti keele seisukorra, üleilmastumise, keelerisustamise, „inglistumise“ ja keelekaitse kohta. Olime kergelt hämmastunud, kui lektor teatas, et ta on „minimaalselt tehnitseeritud“, s.t. ei kasuta ei autot, ei internetti ja visiitkaardil ei ole ka mobiilinumbrit. Arvatavasti saime kuulda siiski ajakohaseid seisukohti, sest filoloog kindlasti loeb palju klassikalistelt infokandjatelt. Igatahes olime kuuldust huvitatud ja tänasime esinejat südamest. Millest veel rääkisime: Madis tegi ettepaneku, et me kõik loeksime klubis ette oma noorepõlve luuletusi, iga mees näiteks viis luuletust. Jaak toetas seda tuliselt ja Urmas pakkus, et ka teisi kirjutisi võiks esitada. Võtamegi selle 14. detsembri koosviibimise päevakorda. Et emakeele teema huvitas paljusid, siis ka see tuleb lähemal ajal päevakorda. Tiit kutsus meid üles koos tervisesporti tegema. Paul oli kohe poolt ja Kalev ning Urmas riburada järel. Jäigi nii, et Paul ja Tiit ajavad meid toast välja esimesel võimalusel, sest Harku Ringi rajad on juba sissefreesitud. Jõululõunasöögi asjus tekkis kokkulepe, et osavõtumaks on 200.-kr. ja klubi juhatus teeb 14. detsembril ettepaneku, kus meie lõunasöök 28.-l detsembril toimub. Siis ka registreerume. 14.detsembri klubiõhtu asukoha teatame hiljemalt 7. detsembril siin blogis, saadame teated meiliga ja need, kes netti ei kasuta, helistavad juhatuse liikmetele. Klubi liikmeskond täienes kolme liikme võrra, kelledeks olid kolm venda. Vennad leidsis, et klubi tegevus pakub neile huvi ja pärast kolme klubilise kokkusaamise korda saavad neist klubi liikmed. Tore ju!
Juurdelisatud pildid ja filmilõigu salvestas Kalju

Botaanikaaias

2010-11-17T22:26:00.002+02:00

Botaanikaaias

16.11.10. sai teoks päris pikka aega plaanitud Tallinna Botaanikaaia külastus. Magnoldi eestvedamisel ja Tiidu taganttõukamisel kogunesime kella üheks botaanikaaia väravasse, millest saime läbi Magnoldi tütre Krista Kauri nupulevajutuse abil. Krista võttis meid parklas vastu, juhatas heatahtlike sõnadega meie külastuse sisse ja läksimegi hanereas kasvuhoonetesse. Krista Kaur on juba mitmeid aastaid Botaanikaaia töötaja, oma eriala tugeva asjatundjana koostanud koos Urmas Laansoo ja Taimi Puusepaga kaks botaanika-alast raamatut (kolmas on tulekul) ja sagedase tööna juhatab külastajate tutvumist aias kasvavate haruldustega.
Uudistasime uutes kasvuhoonetes eksootilisi taimi kõigilt mandritelt, saime Kristalt teada tõeliselt huvitavaid üksikasju nii austraalia kui aasia, nii ameerika kui euroopa iseloomulike taimede kohta. Päris mitmetest taimedest teadis Krista jutustada legende ja mõnede taimede kohta saime teada nende kasulikke omadusi. Täiesti sajaprotsendiliselt arvasime kahe tunni pärast, et meil on olnud huvitav päev. Aga see polnud veel külastuse lõpp! Vaatasime palmimaja kõrval saalis näitust maitsetaimedest ja eestimaistest taimedest tehtud lõhnaõlidest.
Lõhnaõlid olid serveeritud kodumaiste klaasikunstnike poolt valmistatud eriliste kujudega käsitsi valmistatud pudelikestesse, mida tutvustas meile klaasikunstnik Maie-Ann Raun.
Aga ikka veel polnud külastuse üllatused lõppenud – Krista võõrustas meid omaküpsetatud imemaitsva koogiga. Meie aga häbenesime, et olime unustanud võõrustajale omapoolse meene kaasa võtmata. Kaalusime, kas mitte kogu klubiga nurka häbi tundma asuda, aga lõpuks leppisime kokku, et Priit läheb mõne aja pärast tagasi ja parandab meie vea. Kristale veelkord südamest tänu sisuka ekskursiooni ja sooja vastuvõtu eest!
Kell sai kolm ja oli aeg sõita Välisministeeriumi, kus „lahtiste uuste päeval“ oli võimalus meie riigi välissuhtluse ajalooga tutvuda. Kella neljaks kogunesime ministeeriuni pressikeskuse saali ja kuulasime minister Urmas Paedi vastuseid rahva esitatud küsimustele. Ka see osa meie päevast oli sisukas ja huvitav.
Juurdelisatud pildid on maitsete-lõhnade näituselt.

02.novembri koosolek

2010-11-03T11:48:00.008+02:00

2.novembri 2010 koosolek

Tänane koosolek pidi algama lektori jutustusega Nikolai von Glehni elust ja tegevusest Nõmmel. Kahjuks ei sobinud see aeg kutsutud lektorile. Seetõttu jäi asi tegemata.
Otsustamise loenguks planeeritud aja kasutada mälumängu mängimiseks. Kalevi poolt ettevalmistatud küsimustik ja Pauli muretsetud auhinnad olid selle toreda ürituse korraldamise alused. Ja muidugi 12 osavõtjat, kes tundsid vajadust oma mälu proovile panna. Küllaltki keerulised küsimused said vastused poole tunni jooksul.
Esikoha sai täpseimate vastuste eest Madis ja järgnevad 2-4 kohad läksid jägamisele võrdsed punktid saanud Kalju, Pauli ja Jaagu vahel. Auhinnad üle antud (ja ära söödud) läks aruteluks meie ikka veel olematute ruumide saatusest. Tänane koosolek toimus Urmase tuttava poolt meile väga soodsate tingimustega kasutada antud suurepärases baar-saunas. Kahjuks saame neid ruume kasutada veel ainult kuni aasta lõpuni. Meie palved Nõmme Linnaosa Valitsusele ruumide asjus ei ole veel saanud positiivset vastust, kuid päris maha maetud need võimalused ka veel ei ole.
Arutluse all oli ka meie järgmine kokkusaamine Tallinna Botaanikaaia külastamiseks, mille organiseerib meile Magnold. Kokkusaamine toimub 16. novembril kl. 14.45 Tallinna Botaanikaaia tagumise värava juures. Edasi juhatab meid Magnold.
Meie klubi liikmeskond täienes uue liikme Priiduga ja kohal olid veel Johannes, Hilmo, Rein Purje, Rein Koppel, Jaak, Madis, Tiit, Magnold, Kalju, Arnold, Joel, Kalev, Priit Sandla, Urmas, Paul, Toomas, Edvard ja Tavi.

Koosolek

2010-10-20T21:04:00.009+03:00

Koosolek 19. oktoobril

Oli plaanis koosoleku aeg malemänguga sisustada, kuid et Paul, meie spordikorraldaja, ei jõudnud Hiiumaalt mandrile, jäi mängimine ära. Selle asemel olid meid juba enne koosoleku algust kahiseva projektori ja terve paki paberitega ootamas Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli hambatehnikutest tudengid, kolm kena neidist. Neil oli õppekavas esinemine kuulajatele, meile jälle sobis nende teema – hambaproteeside hooldamine. Saime mõndagi uut teada asjust, mis osal meist on juba kasutusel, ülejäänutele küllap tõenäoline tulevik. Tänud tudengitele!
Kohal oli meid seekord terve pubitäis(no natuke vähem siiski): Joel, Juhan, Kalev, Tavi, Madis, Rein K., Rein P., Jaak, Magnold, Tiit, Arnold ja Urmas. Päris suure ja meeldiva üllatusena oli seekord meile uuteks liikmeteks kandideerimas lausa seitse meest. Nagu liikmereeglid ütlevad, saavad soovijaist klubiliikmed pärast kaht kohalkäimist, seetõttu siin nende nimesid me veel kirja ei pane. Iga uustulnuk rääkis lühidalt endast seda, mida oluliseks pidas. Seejärel lahendasime mõned tulevikuküsimused ja panime paika kaks järgmist koosviibimist – 2. novembril kell 16.00 kuulame ettekannet Nikolai von Glehni tegevusest Jälgimäel, Pääskülas ja Nõmmel, milleks Tavi palub kohale oma tuttava lektori. See koosolek toimub Vabaduse pst.166 asuvas koosviibimissaalis. 16.11.10. käime Tallinna Botaanikaaias, kus taimi tutvustab Magnoldi tütar, kes seal töötab.

Vanameeste rattaretk

2010-10-12T09:49:00.009+03:00

Vanameeste rattaretk

Kolmapäeval kogunesime Kalevi kodu ette, jätsime kaasavõetud varustuse tema garaaži ja hakkasime Pääsküla raba poole väntama. Mõnusas tempos sai sõites mõnusalt juttu ajada, aega jätkus ka looduse nägemiseks. Ilm oli jälle täies ilus, nagu kõigi meie ürituste ajal. Justkui oleks ilmakorraldajaga kokku lepitud! Meie juhtratturiks oli Kalev, kes sõitis oma uunikumil, vähemalt neljakümne aasta vanusel rattal. Vaatasime peaaegu ammulisui, kuidas 83 aasta vanune mees sõidab vanal käikudeta rattal Männiku mäekaldast üles, meie oma maastikuratastel lõõtsutades järel. Selliste meeste nägemise peale ei jää muud üle, kui eeskuju võtta. Suure ringiga jõudsime turbatööstuse väljade vahele, tegime asjakohase grupifoto ja väntasime edasi Vana-Pääsküla poole. Seal saime Rein Koppelilt mitu huvitavat ajaloolist fakti teada – vaatasime kunagise kindlustusteraudtee ülema ilusat maja, sõitsime endise raudtee tammil, mis kohati on ehituste alla jäänud, kohati aga metsa unustatud. Lõpuks jõudsime tagasi Kalevi kodu juurde, kus peremees oli koduste abiga sauna ära kütnud. Leil kulus marjaks ära, õlu maitses hästi ja Kalevi põhjatust sahvrist toodud suitsuahven ja soolasiig taastasid kulunud energia. Siinkohal veelkord seitsme mehe tänud Kalevile ja tema perele ilusa päeva korraldamise eest!

Haiba lastega Viikingite külas

2010-10-03T21:17:00.010+03:00

Haiba lastekodulapsed on lahedad

Nagu plaanitud, sõitsid 3.10.10. Paul, Rein K., Rein P. ja Urmas Viikingite külla, kuhu juba enne meid olid jõudnud Haiba lastekodu lapsed koos kasvataja Maiega. Lapsed tervitasid meid rõõmsa kilkamisega, sest neile oli juba selgeks saanud, et tuleb tore päev. Tuligi! Kõigepealt tutvusime omavahel ja siis suhtlesime lõbustuskoha sõbraliku personaliga, seal hulgas sai kohe tähtsaks meheks valges vanaaegses riietuses Tiigiisand (kelle „kontoris“ oli kassipoeg!). Temalt saime vibud-nooled ja lähem pool tundi õpiti vibulaskmist. Üllatavalt kiiresti sai asja selgeks nii 8-aastane tüdruk kui 12-aastane poiss ja nooled muudkui lendasid. Aga samas linnuses kus vibutiir, oli muudki huvitavat – hiiglasliku kivirahnu mulaaž, mida oli väga uhke veeretada ja tõsta, linnusetara trepid, millel turnida ja joosta, karussell, millel pea ringi käima kimada... Tund kulunud, matkasime Saula Siniallikatele. Teel leidsid laste väikesed käed peagi sõbralikud suured peod ja nii kõndisime ohutult ka piki Tallinn-Tartu maantee serva, kuni pääsesime sügisesele metsarajale. Seal polnud vaja poisse jooksmast tagasi hoida – need lapsed saavad suhteliselt harva vabalt metsa minna, et sealseid põnevusi avastada. Tüdrukud, vaoshoitumad ja nooremad kui poisid, lasid kõndides laulud käima. Siniallikate ilu pani lapsed ohhetama ja ahhetama. Prooviti vee külmust ja maitset, Rein Koppelilt saadi teada siinseid legende ja lõpuks ravisid kõik lapsed Reinult saadud „hõberahade“ allikasse viskamisega oma ränki haigusi, kes peavalu, kes jalavalu, kes peopesasse äkki ilmunud rakke. Tagasitee polnud vähem huvitav, sest olime omavahel juba tuttavamaks saanud ja lapsed rääkisid meile oma tähtsaid asju, kes kooli ja õppimise teemadel, kes omavahelistest kätshidest ja sõprustest. Sõime Viikingite küla kokkade tehtud maitsvat lõunat, lapsed käisid veelkord karussellil ja kiigedel lõbutsemas, siis oli aeg hüvasti jätta. Bussi ukse vahelt kostus veel ühe tüdruku hüüd „Paul, sa oled laheeeee!“.
Tundub, et meid oli lastele vaja. Samas vähemalt nii põgusa kohtumise järel ei ole karta, et lahkumised ja ootamajäämised liiga valusaks kujuneks. Kui meie hulgas on mehi, keda jätkub sõpradeks peale oma laste ja lastelaste ka neile, kel mingil põhjusel tuleb oma lapsepõlv veeta ilma ema-isata, vanaema-vanaisata, siis arvatavasti kohtume nendega umbes kuu pärast Haibas.

Nõmme Sõnumid

2010-10-02T20:07:00.006+03:00

NÕMME SÕNUMID nr.19
1.10.10
Nõmme Vanameeste Klubil täitus esimene tegevusaasta

Nõmme Vanameeste Klubi liikmed käisid eelmisel nädalal Ellamaal, kus võeti ette rabamatk. (foto Tiit Luiga)

Veidi enam kui aasta tagasi võttis Nõmme Sõnumitega ühendust Urmas Lepik, kellel oli mõte asutada soliidses eas härradele mõeldud suhtlusklubi. Pärast linnaosalehes ilmunud üleskutset tekkiski lustliku nimega Nõmme Vanameeste Klubi, mis on praeguseks tegutsenud täpselt aasta.

Urmas Lepiku sõnul oli tal tekkinud mulje, et liiga palju on selliseid mehi, kes tunnevad üksindust. «Nõmme vahel jäid silma vanad mehed, kes, kilekott näpu vahel, väsinud sammu ja tuima näoga kodu poole kõndisid. Sellest tekkiski mõte, et teeks klubi, kus mehed saaksid omavahel suhelda, et ei peaks üksi kodus konutama ja telekat vaatama,» meenutas Urmas Lepik.

Sellised inimesed üleskutsele ei reageerinud ning Lepiku hinnangul ses mõttes algne idee ei realiseerunud. Hoopis toimekad ja huumorimeelsed mehed tulid klubisse. Nõmme Vanameeste Klubi nimekirjas on praegu 25 inimest, aktiivseid liikmeid on umbes 15. Kui küsida, millised mehed vanameeste klubis käivad, ütleb Urmas Lepik naerdes: «Oleme küllaltki aktiivsed, lõbusad ja lihtsad mehed, enamik meist on pereinimesed.»

Klubi kõige noorem liige on 59-aastane, kuid kolm meest on ka üle 80. Klubiline tegevus toimub kaks korda kuus. «Kokkusaamistel esitatakse referaate, mis on aluseks edasisele vestlusele, kuid on ka olnud kohtumisi huvitavate inimestega. Lisaks sellele on olnud erinevaid väljasõite. Näiteks suvel tegime kahepäevase reisi piki põhjarannikut, aga eelmisel nädalal käisime Ellamaal, kus tegime 6,5 kilomeetri pikkuse rabamatka, mis oli meiesugustele päris paras,» rääkis Urmas Lepik.

Lastekodulaste rendivanaisad

Lepik rõhutab, et kui senine tegevus on olnud mõeldud peamiselt klubi liikmetele ajaveetmiseks ja meelelahutuseks, siis algaval hooajal on neil soov rohkem sotsiaalsemaks minna. «Sel pühapäeval, 3. oktoobril on meil esimene üritus, mis on suunatud väljapoole. Naljaga pooleks võib öelda, et hakkame Haiba lastekodu lastele rendivanaisadeks. Lastekodu juhtkonnaga on läbi räägitud ja ülehomme läheme viikingite külla kolmeksneljaks tunniks lõbutsema. Loodame, et sellest kohtumisest kasvab välja meie klubi nn sotsiaalne tegevussuund ja meist on abi laste hingemaailma kasvamisel,» rääkis Lepik.

Klubi põhikiri näeb ette, et liikmeks saab see inimene, kes on kolmel klubi üritusel käinud. Lepiku sõnul on see selleks, et inimene saaks tulla tutvuma, mida klubitegevus endast täpselt kujutab ja alles siis otsustada, kas liituda või mitte. «Ootame uusi liikmeid asjaga tutvuma, kuid see ei kohusta käima hakkama,» julgustab Urmas Lepik neid, kes oleksid klubi tegevusest huvitatud, kuid kõhklevad.

Klubi korralised kokkusaamised on iga kahe nädala tagant teisipäeviti kell 16. Eelmisel aastal oli klubil üheks kooskäimiskohaks Pääsküla gümnaasiumis üks klassiruum. Sellest sügisest koguneb Nõmme Vanameeste Klubi Alfredi pubis.

Uued liikmeks-soovijad võivadki tulla 19. oktoobril kell 16 Alfredi pubisse, kus klubirahvas siis malet mängib. Klubi tegevusest saab rohkem aimu ka ajaveebis http://nommevanameesteklubi.blogspot.com. Samuti on Urmas Lepik nõus küsimustel vastama telefonil 504 8455.

Jukko Nooni

Ellamaal Johannese juures

2010-09-28T00:16:00.000+03:00

Loodusmatk Ellamaal.

2010-09-27T22:20:00.002+03:00

Loodusmatk Ellamaal.

Uuel hooajal oleme vitaalsemad kui enne! Alustasime kahe nädala eest küll pubis toimunud koosviibimisega, kuid juba järgmine tegevus oli loodusmatk Ellamaa kandis ümber Valgejärve, piki Rukkimägesid.
Esmalt võtsid meid külateel vastu Juhan koos abikaasa Milviga, nende juhtimisel vaatasime allakukkunud punakotkaste mälestusmärki ja kohaliku kuulsuse Emili elupaika (Olav Neulandi film „Meie Emili“), peatusime Järveotsa järve ujumiskohas ja saime loodusrajast ülevaate. Siis võtsime rataste asemel jalad kasutusele. Mõne kilomeetri kõndimise sisse mahtus laudtee järve soisel rannal, rada üle rabase saare, kena tee Rukkimägedes ja endine metsatee kõrges kuusikus. Näha saime põtrade lakupuud, valge lubjapõhjaga järve ja sügisel ikka veel õitsevaid vesiroose. Metsaalune seeni ja pohli, raba jõhvikaid täis, lehed puudel veel rohelised, taevas selge ja õhk soe. Päris hea oli linnast välja saada. Matkalt maandusime Juhani suvekoju. Pärast tervitus-shampust märkasime ehmatusega, et Juhan oli meile valmis saaginud väiksemate Rukkimägede kõrgused puudehunnikud, mis vajasid lõhkujaid. Kirveid oli ootamas lausa kaheksa tükki, s.t. igale mehele jõukohane löögiriist. Peremees ise pidi küll jätma endale korraldajarolli, kuid lõpuks oli parim puude riitaladuja. Hea, et ta kirvetöö osas halastas pillimees Hilmole. Ega akordion olegi palju kergem käsitseda kui kirves, või on see vastupidi? Igatahes kena pillimängu saatel sujus puulõhkumine ladusalt. Pool tundi kirvega vehkimist ja juba tekib tähtis töömehe-tunne. Tegelikult olimegi tulnud talgumõtetega ja puulõhkumine oli vähim, mida teha saime. Enne võistlesid Paul ja Jaak ning Kalev ja Urmas saagimisoskuses. „Sulle-mulle“-saega polegi olnud võimalust saagida juba kolm-nelikümmend aastat. Võitsid Paul ja Jaak, Kalev ja Urmas jäid napilt hinnalisele teisele kohale.
Puud lõhutud, pesime seljad puhtaks mõnusas maasaunas ja harjutasime hääli rahvalike laulude kallal. Hiljem lindistust kuulates selgus, et olime harjutanud ka perenaise kõrvu NVK vokaalansambli esimese kokkujorisemise helidega.
Perenaine kostitas meid väga maitsva ja rikkaliku lõunasöögiga, mis läks sujuvalt üle õhtusöögiks, nii et Pendi talu kõrgete tammede all oli juba sügiseselt pime, kui lõpuks bussi istusime.
Registreerime siinjuures ära osalejad: Juhan, Tiit, Jaak, Paul, Hilmo, Kalev, Rein Purje, Rein Koppel, Joel ja Urmas.
Järgmiseks tegevuseks saab 3. 10. 10. Viikingitekülas Haiba lastekodu lastele huvitegevuse pakkumine. Tulevad Juhan, Paul, Kalev, Rein K. ja Urmas. Võimalik, et sellest kohtumisest kasvab välja meie klubi nn. sotsiaalne tegevussuund, loodame, et meist on abi laste hingemaailma kasvamisel.
6.10.10. toimub jalgrattamatk Pääsküla raba teedel. Korraldajaks ja võõrustajaks on Kalev.
Uutele liikmeks-soovijaile teadmiseks, et võiks ühendust võtta juhatuse liikmetega või tulla 19.10.10. Alfredi pubisse, kus siis klubirahvas malet mängib.

NVK protokoll nr. 18

2010-09-08T23:08:00.006+03:00

NVK protokoll nr.18.

Alfredi pubis 07.09.10.

Kohal olid: Arnold Branten, Rein Koppel, Paul Kustala, Johannes Kuura , Urmas Lepik, Tiit Luiga, Madis Pobul, Rein Purje, Kalev Rannala, Jaak Sal-Saller, Hilmo Seppel, Feliks Unt.

See oli meie esimene kohtumine sügis-talvisel hooajal. Kuidas möödus klubil suvi? Juuli algul käisime ekskursioonil piki põhjarannikut Narvani (vt. pilte eelmises postituses). 13.-l augustil käisime Varbola puupäevadel skulptuuride saagimist uudistamas. Veel tegime juulikuus hulgakesi tööd ühes lasteaias, värvisime, parandasime ja korrastasime ning teenisime sel viisil klubile kena kapitali sügis-talviste ettevõtmiste korraldamiseks. Klubi heaks töötasid Rein Koppel, Rein Purje, Kalev Rannala, Jaak Sal-Saller, Tiit Luiga, Paul Kustala, Eero Laidre, Joel Vahur, Enn Landra, Urmas Lepik. 31.-l augustil sai seitse meest selja suvisest higist puhtaks Arnoldi saunas.
Nüüd arutasime tegevusideesid järgmiseks hooajaks.
Esimese tegevusena jätkame juba tuttavas lasteaias mõnede poolelijäänud töödega 14.09.10 õhtul kell 18.00.
Kindlalt sai otsustatud, et 21.septembril sõidame Ellamaale külla Johannesele, teeme seal jalgsimatka ümber Valgejärve, võistleme Juhani suvekodus puulõhkumisoskustes ja käime korralikus eesti maasaunas. Selle kohtumise ajaks saab selgeks, kas idee hakata regulaarselt külastama Haiba lastekodu lapsi leiab toetust lastekodu poolt. Kui jah, siis hakkame selle teemaga kohe tegelema.
Valmistame ette jalgrattaretke Pääsküla raba teedel (ca 12 km). See peaks toimuma 06.10.10. Sõidu lõpetamiseks on Kalev kutsunud osavõtjad (eeldatavalt 8 inimest) oma kodusauna.
19.10.10. korraldame maleturniiri Alfredi pubis ja 02.11.10. mälumängu samas kohas.
Veel korraldame Nõmme kirikute külastuse, kuhu palume kirikute ajalugu ja tegevust tutvustama nende kirikute õpetajaid.
Klubi liikmed toetasid mõtet, et me peaksime tegelema nii sotsiaalsel kui ka akadeemilisel suunal. Selleks püüame saada kasulikeks ja vajalikeks lastekodulastele ja korraldada ka edaspidi kohtumisi erinevate alade spetsialistidega ning pidada „jututube“ ühiskondlikel ja maailmavaatelistel teemadel. Tavi Nirk, Teadlaste Maja liige, lubas viia meid kokku teadlastega, kellelt kuuleme teadusuudiseid.

Kui seda blogi juhtub lugema mõni meiega liituda soovija, siis ootame teda meiega ühendust võtma. Uued liikmed on teretulnud!

Ellamaa-sõidule registreerusid Tiit, Rein Purje, Urmas, Feliks, Kalev, Jaak, Paul, Joel, Hilmo ja Rein Koppel. Paul võtab esimesed sõitjad bussi Nõmme keskväljakult 21.09.10. kell 11.00 ja viimased Pääsküla jaama parklast kell 11.10. Kõik võtavad kaasa endale sobivad toidud-joogid jalgsimatka ajaks, edasise eest hoolitseb Johannes.

Nõmme vanamehed Põhja- Eestis

2010-07-24T22:52:00.002+03:00

NVK protokoll nr.17

2010-05-27T22:29:00.002+03:00

NVK protokoll nr.17.

Alfredi pubis 25.05.10.

Kohal olid: Arnold Branten, Rein Koppel, Johannes Kuura , Eero Laidre, Enn Landra, Urmas Lepik, Tiit Luiga, Tavi Nirk, Madis Pobul, Rein Purje, Kalev Rannala, Jaak Sal-Saller, Hilmo Seppel

See oli meie viimane koosviibimine enne kohtumist 7.-l septembril.
Urmas tegi ülevaate meie tegemistest alates klubi moodustamisest
1. Asutamiskoosolek toimus Alfredi pubis 01.10.09. Klubi oodatav suurus 25 liiget, aktiivseid 15-20. Nii ongi läinud.
2. 13.10.09. võeti plaani korraldada ekskursioon piki põhjarannikut .
3. 3.-l koosolekul rääkis Hilmo oma elust Siberis.
4. 4.-l koosolekul toimus sõit Varbolasse.
5. 5.-l koosolekul Rein rääkis oma tööst ja olemisest Tšernobõlis
6. 6.-l koosolekul Tiit ja Jaak koostasid MTÜ põhikirja, Tiit asutas blogi, Urmas tutvustas taoismi.
7. 22.12.09. jõuluõhtusöök. Kinnitasime MTÜ põhikirja.
8. 5.01.10 V. Promet tutvustas vabamüürlust, I.Volke UFO-de ja X-failide teemasid.
9. 19.01.10. Jaak rääkis Islandist.
10. 02.02.10. Klubi ruumiks sai klass nr. 301 Pääskülas. Rein rääkis puhkusest Indias.
11. 16.02.10. Ajakirjanik Sirje Niitra rääkis ajakirjanduse tegemisest.
12. 02.03.10. Kohtumine hr. Andres Tarandiga, teemaks kliimamuutused.
13. 16.03.10. Mälumäng
14. 23.03.10. Toompea ja Stenbocki maja külastus.
15. 30.03.10. Energia Avastuskeskuse külastus
16. 27.04.10. Ekskursioon Toompeal ja Bastioni käikudes.
17. 13.04.10. Logo kinnitamine. Arutlemine teemal „Kuidas tunda elust suuremat rahulolu“
18. 1.-l mail võtsime osa Mustamäe maastikukaitseala koristustalgutest
19. 13.05.10. Kohtumine hr. Vakraga
20. Kahel päeval töötas 7 klubi liiget ühes lasteaias, kus ehitasime ümber laste mänguväljaku ja teenisime klubile 4000.-kr. käiberaha. Selle tööga annetasid Tiit, Rein Purje ja Rein Koppel, Paul, Eero, Jaak ja Urmas klubile igaüks 570.- krooni.

Algselt kavandatust jäi täitmata:
Eesmärgid ei ole piisavalt head ja pole ka hästi sõnastatud.
Talvine väljasõit jäi tegemata.
Intervjuude kirjutamise idee jooksis liiva.
Klubil ei ole rahuldavat oma ruumi.
Diskussioon teemal „Eesti rahvastikupoliitika“ ei ole toimunud.
Botaanikaaed jäi külastamata

Rääkisime eesseisvast ekskursioonist piki põhjarannikut. Giidideks saavad:
Johannes juhatab meid Jumindal, Urmas Palmse mõisas, Kalevi sõber Narvas, Rein Koppel Sillamäel, Tiit Rakvere linnus-muuseumis.
Ekskursiooni ootelehele registreerusid Hilmo ja Arnold.
Buss korjab 7. juuli hommikul kell 7.35 Sütiste parklast peale Jaagu, 7.45 Pääsküla jaama juurest Urmase, Rein Koppeli, Rein Purje ja Kalevi, Raudtee tn 124 eest Tiidu ja kell 8.00 Nõmme keskväljakult Johannese, Joeli ja Ennu.

Kohtume 7. septembril kell 16 Alfredi pubis.

NVK koosoleku protokoll nr. 16

2010-05-14T09:56:00.001+03:00

NVK protokoll nr.16.

Pääsküla Gümnaasiumis 11.05.10.

Kohal olid: Rein Koppel, Johannes Kuura , Eero Laidre, Enn Landra, Urmas Lepik, Tiit Luiga, Madis Pobul, Rein Purje, Kalev Rannala, Jaak Sal-Saller, Feliks Unt, Joel Vahur
Kavakohaselt toimus kohtumine Nõmme linnaosa vanema hr. Vakraga, kellelt saime teada palju olulist Nõmme tuleviku asjus. Jutt algas „tulisel“ teemal – Nõmme turuhoone oli hiljuti põlenud. Tundsime kõik kahjutunnet meie linna ühe sümboli hävimisest. Hr. Vakra kinnitas, et varemed koristatakse turu sünnipäevaks, 16. maiks ja kohe lähemal ajal valitakse turuhoone taastaja. Ehituse rahastamine on otsustatud ja ei saa takistuseks hoone valmimisele.
Juttu oli veel kergliiklusteede ehitamisest, Pärnu maantee remondist, Nõmme keskuse eravalduses olevatest hoonetest, kultuurikeskuse laiendamisest, parkmetsade koristamisest, nn. roosade kottide kasutamisest, meie klubile oma ruumide otsimisest, maamaksust, seadusandluse aukudest jpm. Saime lubaduse, et linnaosa meie tegevust väikeste summadega toetab, kui esitame oma konkreetsed tegevuskavad. Oli väga meeldiv, et linnaosavanem ei kiirustanud meiega vestlust lõpetama. Oli tunda, et meile linnaosa probleemide selgitamine ei olnud nö. formaalsus.

Koosviibimise teises pooles rääkisime klubi suvisest puhkusest juunist septembrini ja seejuures siiski 2-päevasest ekskurseerimisest 7.-8. juulil piki põhjarannikut. Ekskursioonile registreerusid Juhan, Tiit, Rein Purje ja Rein Koppel, Kalev, Joel, Enn, Jaak, Paul ja Urmas.

Kohtume enne suvepuhkust veel 25. mail kell 16 Alfredi pubis.

Kohtumine Nõmme LOV vanema Rainer Vakraga

2010-05-14T09:52:00.002+03:00

Talgupäev

2010-05-04T13:13:00.004+03:00

1.mai talgupäev

Vesisevõitu hommik head tuju ei tekitanud, aga nii hull ilm ka ei olnud, et Nõmme Vanameeste Klubi talgutele minemata oleks jätnud. Kogunesime kell kümme Mustamäe hüppetorni alla, saime linnaosavalitsuse seltskonna juhilt juhtnöörid ja päris tõsine töötegemine läks lahti. Tassisime kokku talvel lumekoorma all murdunud männioksi ja muud suuremat risu, mis parkmetsale iluks ei olnud. Murdunud oksad lastakse purustajas hakkeks ja veetakse terviseradade katteks. Linnaosavalitsuse rahvas koristas prügi. Prügi tekitamisel olid talvised sodisportlased olnud hämmastavalt edukad – toidu- ja joogitaarat koguti suur autokoorem. Meie ühise töö tulemust oli kahtepidi kena vaadata – metsaalune oli lõunaks puhas ja kokkukorjatud okste ning prügi hunnikud olid tehtud töö mahu mõttes muljetavaldavad. Korraldajate kohaletellitud hernesupp maitses seejärel hästi.
Kella kahe paiku maandusime Hiiule sauna, kõrvetasime end üle sajakraadises leilis, saime tükikese juttu veeretada, mitut õllemarki proovida ja häid pannkooke nautida.
Talgulisteks olid Eero Laidre, Urmas Lepik, Tiit Luiga, Rein Koppel , Rein Purje, Kalev Rannala, Jaak Sal-Saller. Loodetavasti kodumaa kiidab meid ja ei unusta :-)

NVK protokoll nr. 15

2010-04-28T22:07:00.005+03:00

NVK protokoll nr.15.

Tallinnas 27.04.10.

Kohal olid: Arnold Branten, Paul Kustala, , Eero Laidre, Enn Landra, Urmas Lepik, Tiit Luiga, Madis Pobul, Rein Purje, Kalev Rannala, Jaak Sal-Saller, Feliks Unt, Joel Vahur

Liikmeks soovis astuda Rein Koppel

Seekord ekskurseerisime tunnikese päikesepaistelisel ja kevadisel Toompeal. Giid Aasa Lepik rääkis Tallinna ja Toompea ajaloost, tutvustas vanemate ehitiste lugu ja legende, vaateplatvormilt uurisime linna tähtsamate majade, kirikute, sadamate ja tuulelippude paiknemist ja saime muuseas teada, et meie klubikaaslane Jaak on oma kooliajal roninud Oleviste kiriku kullatud kuuli, mis seest olevat nii suur, et neli meest võiks seal kaarte mängida. Silma järgi hinnates täiesti uskumatu lugu, aga ilmselt siiski tõde.
Seejärel läksime Bastionikäikude muuseumi Kiek-in-de-Kök´i torni all. Kõndisime poolteist tundi külmas ja rõskes allilmas, saime teada käikude tekkeloo, tundsime kaasa seal hiljuti elanud kodututele, kuulasime käikude punkari-aja muusikat, tuletasime meelde omi tsiviilkaitse-kogemusi nõukaajast ja kiitsime muuseumi loojaid tehtud hea ja suure töö eest. Lõpuks sõitsime „tulevikurongiga“ (mis kippus küll veidi jukerdama) Tallinna tulevikku, aastasse 2219. Suurel ekraanil nägime, milline võiks meie linn välja näha paarisaja aasta pärast – mõne arengustsenaariumi järgi kohati ilus, kohati õõvastav, teise stsenaariumi järgi vastupidi :-(.
Külmadest käikudest väljusime veidi soojemale tänavale ja mõnigi meist tundis nostalgilist vajadust soojendada vanu liigeseid Karolina baari hõõgveiniga. Karolina on enamvähem säilitanud oma külalislahke hinge, nagu mehed, kes seal paar-kolmkümmend aastat polnud käinud, tunda said.
Mida nägime, vaata allpool.

Vanalinn ja Bastioni käigud

2010-04-28T22:06:00.001+03:00

Meie logo

2010-04-27T21:02:00.003+03:00

Nõmme Vanameeste Klubil on nüüd oma logo ehk firma märk. Logo valisime viie variandi seast välja ja nüüdne logo pälvis enamuse heakskiidu. Logo autoriks on neiu Triin, kes õpib kauneid kunste ja oli varmalt nõus kapriisseid vanamehi aitama. Tänu tema kannatlikusele sai mitmeid kordi muudetud ja ümbertehtud logo siis lõpliku viimistluse ja siin ta nüüd on:

NVK koosoleku protokoll nr. 14

2010-04-15T14:05:00.002+03:00

NVK protokoll nr.14.

Pääsküla Gümnaasiumis 13.04.10.

Kohal olid: Arnold Branten, Paul Kustala, Johannes Kuura, Eero Laidre, Urmas Lepik, Tiit Luiga, Madis Pobul, Rein Purje, Kalev Rannala, Jaak Sal-Saller, Magnold Selts, Hilmo Seppel, Feliks Unt, Jaanus Kaljulaid.

Liikmeks soovisid astuda Tavi Nirk ja Enn Landra

Valisime variantide seast lõplikult välja klubi logo.
Hilmo pakkus välja võimaluse tellida kõigile meestele klubi logo ja omaniku nimega keraamiline kohvitass. Rahvas võttis mõtlemisaja.
Eero algatab diskussiooniringi teemal „Eesti rahvastikupoliitika“, kuhu kutsub huvilisi korraliste koosolekute vahelisel ajal.
Püüame 25.05.10. korraldada käigu Tallinna Botaanikaaeda, (Magnold korraldab giidi)

Toimus vaba vestlus, hiljem arutlesime teemal „Kuidas tunda elust suuremat rahulolu“

Järgmise korralise koosoleku päeval 27. 04. 10. kell 14.30 koguneme Pika Jala väravasse, teeme jalgsiekskursiooni Toompeal (kestusega umbes 1 tund), puhkame jalgu mõnes kohvikus ja kell 16.00 koguneme uuesti Kiek in de Kök`i ees, et külastada Bastioni käike.

1.mai talgupäevast otsustasime osa võtta. Registreerus 9 meest. Ühineme talguteks Nõmme LOV meeskonnaga ja koristame Nõmme-Mustamäe maastikukaitsealal hüppetorni piirkonda. Kogunemine 1.05.10. kell 10.00 Raja tn. mäepoolses otsas. Pärast tööd, kell 14, läheme koos Lepido külalistemaja sauna.

Protokollis Urmas

Nii sai arutatud, kuidas paremini elada!

2010-04-15T14:00:00.010+03:00

Kuidas tunda elust suuremat rahulolu

2010-04-15T09:44:00.003+03:00

(13.04.10. toimunud vestluse konspekt)

Mis seis mul on? Maailmast ja elust tunnen igapäevaselt natuke vähem rõõmu, aga maailma oluliselt muuta ma enam ei jaksa! Järelikult tuleb muuta ennast.
Enda n.ö. väljuvaid omadusi (tegusust, mälu, mõtlemiskiirust jne.) ka ei saa enam muuta, järelikult tuleb muuta seda, mis minu teadvuses on.

Aga enne muutmist püüan mõista, mis ümberringi toimub? Kliimamuutus, rahvasteränne, tehnilise intellekti sünd, aja eksponentsiaalne kiirenemine, kapitalismi muutumine, islami ja hiina pealetung Õhtumaale, inimese muutumine (kaks liiki!). Põlvkonnad sisenevad muutustesse erinevalt ja kaugenevad üksteisest. Toimub võõrandumine ühiskonnast, võrgustumine, väärtussüsteemi muutus, individualismi kasv, kihistumine, ebakindlus... Selle kõigega pean arvestama.

Me arenesime:
5.-nda aastani tekkis meie loomus
20.-nda aastani laadisime endasse väärtushinnanguid ja väärtusi
50.-nda aastani teostasime oma eesmärke
- edasi peaksime noppima vilju
Aga vilju ei saa kätte. Või siis on nad hapud :-)
Mida siiski saan teha? Kas tegevuse, mõtlemise ja muretsemise objektiks peaksid olema varandus, lapsed, positsioon, püsimine endisel tasemel ....? Surres võidab see, kellel on rohkem.......?
„Võidab see“
kes
hinges rahu saavutab,
kelle
vaimus on laiem ja sügavam maailmapilt,
kelle
keha tervis on kontrolli all
kes
ei kannata materiaalsete probleemide käes.

Olen hing+vaim+keha
Minu mõistetes on hing sama mis elujõud või vägi, hing elustab müriaadid molekule, millest mu keha koosneb. Vaim on see mis hoiab mind maailmaga seotuses, mäletab minevikku, kasvab keerukamaks olevikus ja juhib mind tulevikus, vaim teab ja teadvustab. Keha on see, mille elustab elujõud ja mida vaim saab kasutada tunnetuse eesmärgil.

Mida keha heaks teha?
- treenin tajusid. Meeled vajavad samamoodi harjutamist nagu lihasedki.
- hoian tervise korras, s.t. püüan tagada, et keha vaevad oleksid kontrolli all.
- kasutan vaimu võimalusi keha vajaduste rahuldamiseks (mõnikord ka vastupidi)

Mida elujõu heaks teha?
- kulutan elujõudu ratsionaalselt (väldin vampiire, hoian tasakaalus elundite kulutamist)
- otsin elujõu taastamise võimalusi (rakkude teadlik toitmine vajalike ainetega, keskendumine looduse energiaväljades)
- otsin tasakaalu elujõuväljadega (loodus on elujõuga ebaühtlaselt täidetud)

Mida vaimu heaks teha?
- parandan maailmapilti (loon maailma asjadest järjest üksikasjalikuma süsteemi)
- pean konfliktide korral silmas, et tõde on info sobivus minu maailmapildiga
- arvestan, et minu hinnangutepagas värvib märkamatult kogu sissetulevat infot
- puhastan ajusisest infot (meempleksi) teadlikult rämpsust
- annan jõudumööda endale andeks oma varasemaid lollusi
- annan jõudumööda teistele andeks nende tehtud lollusi, kuid mitte nende kurjust
- kasutan järelejäänud aega kiirustamata, sest elukaar on normaalne asi.

Taotlen harmooniat
- hoian keha, hinge (elujõu, väe) ja teadvuse muutumist omavahelises kooskõlas
- taotlen oma maailmapildi ja maailma kooskõla (kontrollin vastuvõetava info väärtust)
- hoian enda kulgemist kooskõlas aja kulgemisega
- tähtis on mõista mineviku mäletamise, oleviku tunnetamise ja tulevikuootuste kooskõla
- kasutan igapäevaselt tootemeid (hoian armsaid asju enda argipäevas)
- pean tähtsaks teekaaslasi (valin, mõistan, aitan neid, lasen aidata ennast)

Vahendeid rahulolu tõstmiseks:
lähedaste heaks olemasolemine + aitamine
kulutuste jaotuse ümbervaatamine (igas eluetapis tuleb „investeerida“ selle etapi huvides)
õppimine (süsteem, mis ei muutu, on surnud süsteem. Mina olen ka süsteem)
mälestuste kirjutamine iseenda tarvis (elu uuesti läbielamine)
kirik kui tasakaalustav, õpetav, rahustav ja lootustsäilitav sõber
loengutel käimine (toetab õppimist, maailmapildi korrastamist, suhtlemist)
koduloomad (toetavad vajalikkuse-, suhtlemis-, hoolitsemis-, vastutamisetarvet...)
aiandus
käsitöö
reisimine (ka lähiümbruses)

Inimene sünnib üksi
Inimene sureb üksi
Elu aeg on endaga sõbraks saamise aeg

Ole enda lemmikloom :-)

Lend kosmosesse!

2010-04-01T22:04:00.003+03:00

NVK protokoll nr. 13

2010-04-01T21:24:00.001+03:00

NVK protokoll nr.13.

Energia avastuskeskuses 30.03.10.

Kohal olid: Arnold Branten, Toomas Erna, Johannes Kuura, Eero Laidre, Urmas Lepik, Tiit Luiga, Kalev Rannala, Jaak Sal-Saller, Feliks Unt, Joel Vahur, Jaanus Kaljulaid.

Külastasime Energia avastuskeskust. Hoone ajaloost:
Hoone ehitati aastal 1912 ja ehitust juhtis insener P. Kürenius. Esimene elektritarbija ühendati võrku 24. märtsil 1913. Jaam sai nimeks Tallinna Linna Elektri Keskjaam.Hoonet on ümber ehitatud aastail: 1924, 1929 (arhitekt E. Habermann) ja 1934. Teise maailmasõja ajal elektrijaam osaliselt hävis, kuid see taastati 1948. aastaks.Tallinna Tehnika- ja Teaduskeskuse eelkäijaks selles hoones oli Energeetikamuuseum, mis avati 17. detsembril 1993 ja tegutses 5 aastat. Aastast 1999 tegutseb põnevate torude ja generaatorite interjööris Sihtasutus Tallinna Tehnika- ja Teaduskeskus, mille ärinimeks oli 10 aastat «ENERGIAKESKUS». Augustist 2009 kasutab asutus nimetust Energia avastuskeskus.
Esimeseks ja ilmselt kõiki huvitavaks sündmuseks meie külaskäigul oli Virtuaalkosmose-nimeline programm. Nägime sfäärilisele ekraanile projekteeritud tähistaeva kujutist kõikide tähtkujudega ja planeetide lähivaadetega. Keskuse teemajuhid rääkisid sellele peale väga huvitavaid seletusi. Hiljem tutvus igaüks omal käel 160 interaktiivse eksponaadiga.

Meie juhatus jätkas päeva kiirete probleemide arutamisega. On idee korraldada sotsioloogiline küsitlus Nõmme pensionäride tüüpiliste probleemide kohta. Küsitluse tulemused annaksid meile asjalikke mõtteid selle kohta, mida klubi saaks Nõmme heaks teha.

Otsustati: 1) Eero Laidre täpsustab hr. Nugisega kohtumise 13.04.10. ja püüab kaasata Ülo Vooglaiu meie sotsioloogilise küsitluse korraldamisse
2) Esitatud logo variantide hulgast leidis poolehoidu logo „Kolm pead“. Tiit palub kunstnikul veel mõnd pisiasja täiendada
3) Jaak püüab saada meile kohtumise hr. Vakraga, et saada teada linnaosa soove talgute asjus, mille järel valime meile talgutööde objekti
4)Kõik juhatuse liikmed otsivad klubile võimalust peale talguid 1.05. pidada maha mõnus saunaõhtu
5) Tiit sai kokkuleppe Bastioni käikude külastamiseks 27.04.10

Protokollis Urmas

Pildid

2010-03-26T15:35:00.004+02:00

Kevad on täis üllatusi!

2010-03-24T19:55:00.001+02:00

! Nii ka täna 23. märtsil 2010. aastal. Kui me Nõmmelt sõitma hakkasime, et kella üheks Toompeale jõuda, paistis päike. Klassikut meenutades, võiks öelda, et kui 10 Nõmme vanameest Toompea lossi jõudsid, oli Riigikogu istung juba lõppenud. Üksikud rahvaesindajad kiirustasid veel vaheajale, et õhtul taas kohad sisse võtta ja kuulata suure tähelepanuga opositsiooni esitatud parandusettepanekuid, mis takistaksid koalitsiooni hääletamast pensioniea tõstmise poolt. Esimene üllatus oli see, kui Hanno Pevkuri asemel tuli meile vastu pr.Õnne Pillak, kes on Linnavolikogu liige, aga peale selle ka Nõmme halduskogu liige. Tema juhtis meid mööda koridore, kus parajasti ajakirjanikud oma küsimustega poliitikuid piinasid, valgesse saali. Siin tabas meid uus üllatus. Meid võttis vastu proua Maret Maripuu, kes rääkis meile põhjalikult Toompea lossi ajaloost. Edasi viis ta meid Riigikogu tiiba, kus tutvustas parlamendi ülesandeid, XI koosseisu ja selle paiknemist suures saalis. Meil oli võimalus olla külaliste rõdul ja jäädvustada end üldpildile koos lugupeetud Maret Maripuuga ajakirjanike rõdul. Suur tänu neile!
Edasi jalutasime juba üle lossiplatsi sotsiaalministri Hanno Pevkuri saatel täidesaatva võimu teostaja poole. Peale tavapärast turvakontrolli saime tutvuda pressikonverentsi ruumiga, sest saaliks teda nimetada kuidagi ei saa. Annab välja keskmise tippjuhi kabineti mõõdud. Proovisime siis olla ministri rollis ja ajakirjanike (vahest ka ebakompetensete) küsimuste turmtule all. Siit suundusime juba tiiba, kus asub Vabariigi Valitsuse kabinett. Üllatuste jada jätkus sellega, et meid oli nõus vastu võtma Eesti Vabariigi Valitsuse peaminister Andrus Ansip isiklikult, kellel oli oma päeva ajakavas tekkinud väike paus! Stenbocki maja peremehena andis ta meile korraliku ajalootunni, selle sõna otseses mõttes. Sisukas ülevaade maja ajaloost tänase päevani välja kestis umbes tund aega. Selle aja sees jõudis peaminister tutvustada oma töö- ja valitsusekabinetti, kus iga vanamees valis endale sobiva ministri tooli, et kuulata Eesti Vabariigi Valitsusjuhi arvamust Eesti kohast Euroopa majanduslikpoliitilisel kaardil.
Kevad on täis üllatusi! Kui me Toompealt alla astusime, sadas juba midagi, mis ei olnud lumi ega ka vihm. Niisugune üllatusterohke on see kevad. Ootame ja loodame, et Toompealt jõuab meieni ainult häid üllatusi!

kirjutas Johannes

Vastuvõtt Toompeal

2010-03-24T19:53:00.001+02:00

Ekskursioon Riigikokku ja peaministri vastuvõtt.

Mõne aja eest kirjutas ajakirjanik Sirje Niitra meie klubist väikese artikli „Postimehes“. Seda juhtus lugema sotsiaalministri nõunik Timo Vaarmann. Tubli noormees nägi meie tegevuse inimlikku mõõdet ning sotsiaalset sisu, esitas info hr. Pevkurile ja üks meie jaoks kena sündmus hakkas hargnema.
Saime sotsiaalminister hr. Hanno Pevkurilt kutse EV valitsuse maja külastamiseks. Sellega liideti võimalus kõndida ringi Toompea lossis, näha Riigikogu tööruume ja saada teada hoonetekompleksi ajaloolisi üksikasju.
23. märtsil kogunesimegi Riigikogu pääslasse, meid kureeris linnavolikogu liige pr. Õnne Pillak (ilmselt on ta ka Riigikogu juures mingis ametis, kas ehk RE-s?). Vastuvõtt oli soe ja infotihe. Riigikogu liige pr. Maripuu tutvustas Toompea linnuse, lossi ja Riigikogu hoonete ajalugu, juhatas meid läbi ajalooliste saalide istungisaali rõdule. Tegime, nagu traditsiooniks, grupipilte. Imetlesime 1920. aastatel tehtud (Riigikogu hoone ehitusaeg) julget sisekujundust, kiikasime reformikate fraktsiooni tööruumidesse. Üllatavalt lahedad töötingimused paistsid olevat, seda enam, et igal Riigikogu liikmel on oma kabinet ja abivägi. Sellega sai elementaarne ring Toompea lossis läbi. Meie klubivend Jaak oleks hea meelega vaadanud sisse kabinetti, kus tema isa mõne aastakümne eest oli töötanud, aga kahjuks oli ruum parajasti hõivatud. Koridoris kõndides nägime, kuidas ETV võttis intervjuud riigikogulastelt, sest täna algas erakondade juntimislahing pensioniea tõusu teemal. Paar kaamerat oli korraks suunatud ka meie „delegatsioonile“ ja õhtul AK-s võisime kümmekond sekundit meid ekraanil näha. Pr. Õnne Pillak jättis meiega hüvasti, pakkudes lahkelt võimalust igal vajalikul ajal tema kui Tallinna linnavolikogu ja Nõmme linnaosa halduskogu liikme poole pöördumiseks.
Nüüd asus meiega tegelema hr. Pevkur. Jalutasime Stenbocki majja, tõestasime turvaväravates veelkord rauasisalduse puudumist ja istusime maha valitsuse pressiruumi toolidele. Mängisime kordamööda ministreid, et peaministri assistendi fotoaparaat ja meie endigi omad saaksid jäädvustada meid tähtsatel toolidel. Saime teada, et harilikult juhatab pressikonverentsi peaminister ise, aga tema äraolekul haridusminister või kolmanda võimalusena valitsuse „kõige ilusam minister“. Meie ja vist ka sotsiaalministri suureks ja toredaks üllatuseks võttis meid nüüd „ette“ peaminister hr. Ansip. Ootamatult põhjaliku ja ligi tunnipikkuse vestluse (muidugi viisakalt peaministripoolse aktiivsusega) jooksul saime humoorika ülevaate Stenbocki maja ehitamisest ja ajaloost, riigieelarve tasakaalu küsimustest, erinevate valitsuste panusest meie Venemaa-ekspordi mahtude kõikumistesse, suhtlemisest välisriikide VIP-idega, Bushi ja Blairi külaskäikudest ja päris paljudest muudest valitsusasjadest. Vägagi huvitav oli! Hr. Ansip juhtis meid läbi e-valitsuse kabineti ja läbi „neljasilmavestluste“ toa kuulsale Stenbocki terrassile ja sealt oma töökabinetti. Kabinetis on ajaloohõnguline mööbel, esimese riigivanema töötool (väidetavasti toolist kinnihoidmise küünejälgi ei pidavat näha olema), vägev kappkell, mis tuletab valitsusjuhile meelde valitsusaja ajalikkust ja tähtis nahkne tugitool, millel Partsi kassi küünejäljed. Keegi meist teadis, et kassi nimi oli olnud Miisu, aga keegi ei tea seda, mis tast nüüd saanud on. Hr. Parts ise on majandusministrina igatahes omal kohal ja mine tea...
Tänasime hr. peaministrit väga huvitava vestluse eest ja hr. Pevkuri juhtimisel asutasime end lahkuma. Mulle jäi natuke hinge kriipima, et Hanno Pevkur, kes meile selle vägeva päeva korraldas, jäi natuke varju oma ülemuse kõrval, aga – tagasihoidlikkus kaunistab inimest. Saime lubaduse, et juhul kui vajame häid nõuandeid oma klubi rahastamise asjus, võime loota ministri toetusele. Vastastikuste heade soovidega jätsime ministriga Toompeal hüvasti ja omavahel tulevastest riigikoguvalimistest vesteldes kõndisime all-linna. Asjaolude soodsa kujunemise korral läheme suvel veelkord Toompeale ja seekord ronime 205 astet üles piki Pika Hermanni treppe, et ülal imetleda meie superilusat linna ja seista riigi kõige nähtavama lipu all.
kirjutas Urmas

Erakorraline protokoll nr.1

2010-03-24T19:52:00.006+02:00

23.märts.10
Nõmme VK Erakorralise kogunemise protokoll nr.1
Erakorraline kogunemine toimus meil 23 märtsil 2010 erkorralises kohas. Ja ka sündmus oli erakorraline. Olime kutsutud külaskäigule Toompeale Riigikogusse ja
Valitsuse ruumidesse Stenbocki maija. Küllakutsujaks oli sotsiaalminister hr.Pevkur.
Kogunesime kl. 13.00 Riigikogu sissepääsu juurde ja meid võttis vastu Tallinna linnavolikogu liige pr. Õnne Pillak, kes juhatas meid läbi Riigikogu keeruliste käikude Valgesse saali. Saalis ootas meid Riigikogu liige pr. Maret Maripuu, kes andis meile põhjaliku ülevaate Toompea lossi ajaloost ja tänapäevast. Tänu Maret Maripuu headele ajaloolistele teadmistele ja ladusale jutuoskusele täienesid meie teadmised oluliselt meie parlamendihoone ja parlamendi töö kohta.
Teadmisi tulvil suundusime pr. Maripuu juhatusel tutvuma Riikikogu tööruumidega. Soovijad võisid rahuldada oma uudishimu mööda koridore jalutades ja Riigikogu saali rõdudelt Riigikogu saali kiigates. Kõigi küsimustele anti ammendav vastus. Fotoaparaatidel lasti välkuda ja neid pilte näete ka selle loo lisana.
Kui Riigikoguga oli tutvutud, ühines meiega sotsiaalminister hr. Hanno Pevkur, kes juhatas meid Stenbocki maija tutvuma Eesti Valitsuse majaga.
Peale rutiinset turvakontrolli juhatati meid Valitsuse pressisaali. Olime palju kordi näinud seda ruumi televiisori vahendusel ja arvasime selle olevat avara saali. Tegelikult oli see oodatust kordi väiksem ja tagasihoidlikum, kuid siiski asjalik ja õdus. Kasutamsime võimalust istuda toolidel ja laua taga, kus Eesti Valitsus annab pressi ees aru. Loomulikult jäädvustasime selle ka piltidele. Soovijad võisid esitada küsimusi sotsiaalminister hr. Hanno Pevkurile.
Ruumist lahkudes ootas meid ees tõeline üllatus. Peaminister Andrus Ansip oli nõus,vaatamata oma tihedale töögraafikule, meile tutvustama Stenbocki maja ajalugu ja ka valitsuse praeguseid tööruume. See, mida olime näinud ainult TV vahendusel,seda nägime ja kuulsime nüüd ise. Saime tõesti hea ülevaate kogu maja ehituse, remondi ja sisustamise kohta sellisena nagu seda praegu ise nägime. Vastuvõtu saalist siirdusime ministrite tööruumi (e-valitsuse kabinet), kus igaüks võis valida endale sobiva ministri tooli ja proovida, kuidas ministri toolil istumine tegelikuses on. See e-kabinet oma kaasaegsusega on avaldanud kõiki Eesti Valitsuse tööruume ja seda e-valitsust külastanud välismaiste riigipeade ja delegatsioonide imeltlust. Peminister vestles meiega ja rääkis praegusest olukorrast. Vastates küsimustele, toonitas ta, et majanduses on praegu kõige suurem probleem töötus, kuid valitsus tegeleb sellega ja prioriteediks on õppimine ja ümberõpe, milleks eraldatakse ka suuri rahasummasid.
Eesti-Vene suhetes nägi hr. Ansip positiivsena seda, et ärimehed on üksteist leidnud ja kaubavahetus Venemaaga on protsentuaalselt kõrgeim, võrreldes eelnevate valitsustega. Ka toonitas hr. Ansip, et pensioni tõus oli õige otsus, vaatamata soovitustele vähendada pensione, et kokkuhoitud rahaga saada tasakaalu riigi eelarve. Eelarve tasakaalustamiseks leiti teisi võimalusi ja seda mitte populistlikel kaalutlustel valimishäälte püüdmiseks, vaid lähtudes soovist parendada pensionäride olukorda.
Nüüd jätkus maja tuvustus ja külastasime ruume, kus peetakse läbirääkimisi välisriikide kõrgete peadega. Sealt siirdusime peaministri kabineti rõdule, millelt avanes lummav vaade lumisele Tallinnale. Rõdult astusime peaministri kabinetti.
Kabineti mööbel on tõeline vaatamisväärsus, mis on valmistatud Lutheri vabrikus. Peaministri toolil kinnihoidmiest tekkinud küünejälgi näha ei olnud. Küll olid aga küünejäljed külaliste toolil, mille oli jätnud hr. Juhan Partsi peaministriks oleku ajal tema kass. Peminister näitas meile temale käsikirjas president Bucshi poolt kirjutatud kirja ja laual oli pilt, kus spordimehena tuntud hr. Ansip poseerib koos meie sumomaadleja Baruto ja Jaapani suursaadikuga.
Tõeliselt muljetavaldav päev sai läbi ja siirad tänud kõigile, kes võtsid vaevaks seda päeva meile sisustada. Hüvastijätul soovis pr. Õnne Pillak nägemist , et külastada ühel kenal kevadpäeval Toompea lossi liputorni.

Protokollis Tiit

2010-03-18T14:31:00.000+02:00

NVK protokoll nr.12.

Pääsküla Gümnaasiumis 16.03.10.

Kohal olid: Arnold Branten, Toomas Erna, Paul Kustala, Johannes Kuura, Eero Laidre, Urmas Lepik, Tiit Luiga, Rünno Meos, Kalev Rannala, Heino Reindla, Jaak Sal-Saller, Hilmo Seppel, Feliks Unt, Joel Vahur.

Klubi liikmeks soovis astuda: Jaanus Kaljulaid

Arutati: Stenbocki maja külastust, Energiakeskuse külastust, hr. Nugise kutsumist meile esinema, klubi logo valikut, hr. Pugi taotlust retsenseerida tema teost „Järg Põrgupõhja uuele Vanapaganale“.

Otsustati: 1) 23.03.10 kell 13.00 koguneme Toompea lossi ees ekskursiooniks lossis ja sealt läheme edasi Stenbocki majja, kus toimub kohtumine sotsiaalministri hr. Pevkuriga
2) 30.03.10. kell 15.00 läheme ekskursioonile Energiamuuseumi
3) Eero Laidre räägib läbi hr. Nugisega kohtumise 13.04.10. Koht jäi veel lahtiseks
4) Esitatud logo variantide hulgast leidis poolehoidu logo, mis kujutab istuvat härrasmeest. Siiski taotletakse veel mõne variandi esitamist ja otsus tehakse 30.03.10.
5) Hr. Pugi teose trükib välja Tiit, loevad Arnold ja Eero ning retsenseerib Eero.

Toimus: Klubiliikmete vaheline mälumäng. Mängu parimad lahendajad olid Paul Kustala ja Jaanus Kaljulaid. Nende vahel korraldasime lisavooru, mis püsis kaheksa küsimuse jooksul tasavägine, lõpuks võitis mängu Paul Kustala, kes sai auhinnaks teatmiku „1000 parimat küsimust ja vastust“.
Tähistasime Pauli juubelit tordi, kohvi ja hea shampanjaga (juubilari kulu ja kirjadega!)
Arutasime meie rahva demograafilist olukorda, infouputuse probleemi jms. huvipakkuvaid teemasid.

Protokollis Urmas

NVK protokoll nr. 11

2010-03-04T20:25:00.006+02:00

NVK protokoll nr.11.

Nõmme muuseumis 02.03.10.

Kohal olid: Arnold Branten, Toomas Erna, Paul Kustala, Johannes Kuura, Urmas Lepik, Tiit Luiga, Madis Pobul, Rein Purje, Kalev Rannala, Jaak Sal-Saller, Feliks Unt.

Klubi liikmeks soovisid astuda: Joel Vahur, Heino Reindla

Arutati: Järgmise koosoleku teemat

Otsustati: 1)16.03.10. toimub Pääsküla Gümnaasiumis klubi liikmete mälumängu individuaalvõistlus. Küsimused koostavad Kalev ja Urmas.
2) Arnold teatab 16.03. koosolekul Energiamuuseumi külastamise tingimused 30.03.10.
3)Tiit selgitab Botaanikaaia külastamise võimalusi 13.04. 10.

Teemal „Kliimamuutused“ esines hr. Andres Tarand, kes käsitles kliima soojenemise vastu tegutsemise poliitilisi aspekte, kliima parameetrite mõõtmise, modeleerimise ja analüüsi probleeme ja energeetilise julgeoleku olukorda erinevates riikides. Kuulajate poolt esitati palju küsimusi. Teema on väga lai ja raskestiuuritav ning kliima muutumise kiiruse suhtes ei ole kindlaid seisukohti.

Järgmine koosolek toimub Pääsküla Gümnaasiumis 16.03.10.

Protokollis Urmas

Kaks nõmmevanameest käis Tartu maratonil

2010-02-25T20:57:00.005+02:00

21. veebruaril sõitsid Paul ja Urmas Tartu maratoni 31. km. raja läbi. Raske rada oli, aga rõõmu ja rahulolu sai sellest sõidust iga suusataja.

Kohtumine "Postimehe" ajakirjaniku pr. Sirje Niitraga

2010-02-23T16:58:00.008+02:00

NVK protokoll nr.10.

Pääsküla Gümnaasiumis 16.02.2010.

Kohal olid: Arnold Branten, Toomas Erna, Paul Kustala, Johannes Kuura, Eero Laidre, Urmas Lepik, Tiit Luiga, Rünno Meos, Madis Pobul, Kalev Rannala, Hilmo Seppel, Feliks Unt.
Uue liikmena võtsime vastu: Eero Laidre

Arutati: järgmise koosoleku toimumist Nõmme Muuseumis, hr. Andres Tarandi nõusolekut esineda meile kliimamuutuste teemal. Kuna oli vastlapäev , siis kohvi ja kuklite juures oli võimalus arutada vabadel teemadel, mida ka kasutati.

Teemal „Ajalehtede toimetuste töö, ajalehe kirjutamisega seonduv“ esines Postimehe ajakirjanik pr. Sirje Niitra.

Järgmine koosolek toimub Nõmme Muuseumis 02.03.10.

Protokollis Urmas

2010-02-23T10:50:00.002+02:00

Ajaleht "Postimees" 23.02.2010

Nõmmel tegutseb Vanameeste Klubi

Nõmmel tegutseb juba viiendat kuud omalaadne klubi, kus soliidses eas härrasmehed koos käivad ja tarka juttu kuulavad-räägivad.

«Panin tähele, et tänavail kõnnib palju kurbade nägudega vanemaid mehi, kes poekott näpu otsas, tülpinult kodu poole astuvad. Mõtlesin, kas neil on seal koduski ootamas kedagi, kellega juttu vesta. Nii tekkiski mõte luua suhtlemisvõimalus väärikas eas üksikutele meestele ja miks mitte ka neile, kel ainuüksi oma naisega suhtlemisest väheks jääb,» rääkis idee algataja Urmas Lepik. Teine oluline eesmärk on ajaga tasa püsida, samuti ennast kuhugi kuuluvana tunda.
Ajalehes «Nõmme Sõnumid» ilmunud kuulutuse peale vastas esialgu mõni üksik, kel oli nii palju huumorimeelt, et julges ennast vanameheks nimetada. «Ega me selliseid, kes seda nime pelgavad, väga tahagi, sest need on liiga tõsised,» lausus Lepik. Teadlikult pandi uks kinni nende ees, kes tahtsid sellist uudset rahvaalgatust poliitilistel eesmärkidel ära kasutada.

Tänaseks on MTÜ Nõmme Vanameeste Klubi nimekirjas juba paarkümmend meest, kellel vanust 59 ja 84 eluaasta vahel ja haridust seinast seina. Mingeid piiranguid peale poliitikakeelu pole klubile pandud - tulla võivad kõik, kel huvi ja tahtmist. Ka liikmemaks, 25 krooni kuus, peaks olema kõigile jõukohane.

Esialgu käiakse koos Pääsküla Gümnaasiumi tühjaks jäänud klassiruumis, kus on mõne asjatundja esineja toel jutuks olnud nii vabamüürlus kui X-failid, taoistlik maailmakäsitlus ja tänapäeva ajakirjandus. Järgmisena tuleb diskussiooni kliimamuutustest käivitama Andres Tarand.

Kavas on ka mitmed väljasõidud nii Nõmme muuseumi kui Tallinna vanalinnaga tutvumiseks, aga ka põhjarannikule ja suvel Soome Turu saarestikku kalale.

Sirje Niitra

Koosolek koolis

2010-02-04T11:01:00.006+02:00

Väike piltlik ülevaade koolis toimunud koosolekust. Millal me istusime viimast korda koolipingis?

NVK koosoleku protokoll nr. 9

2010-02-04T10:58:00.001+02:00

Pääsküla Gümnaasiumis 02.02.2010.

Kohal olid: Arnold Branten, Toomas Erna, Paul Kustala, Johannes Kuura, Urmas Lepik, Tiit Luiga, Rünno Meos, Madis Pobul, Rein Purje, Kalev Rannala, Jaak Sal-Saller, Enno Selke, Magnold Selts, Hilmo Seppel, Feliks Unt, Heino Vollmann.

Uue liikmena võtsime vastu: Rünno Meos.

Arutati: klubiruumide kasutamist Pääsküla Gümnaasiumis, järgmiste koosolekute ja tegevuste teemasid.

Otsustati: 1. Kalev ja Feliks ehitavad ühele kapile ukseluku, et klubi inventari kapis hoida. 2.Kalev teeb ruumikasutus-registri.
3. Kohvitassi/teetassi hinnaks lepiti kokku 2 kr.
4. Jaak taotleb Nõmme linnaosavalitsuselt arvuti ja projektori pidevat kasutusvõimalust ja klubile paremat ruumi, kohtudes hr. Vakraga.
5. Püüame alustada mälumängude korraldamisega (Madis Pobul) koosolekutevahelisel ajal.
6. Urmase poolt pakutud lähikuude tegevuskava täiendati mitmete punktidega ja võeti tegevuse korraldamise aluseks järgmisel kujul:
- 16.02. Teemal „Ajalehtede kirjutamine ja toimetuste töö“ kutsume esinema pr. Sirje Niitra (Urmas korraldab);
- 02.03. Teemal „Kliimamuutused“ kutsume esinema hr. Andres Tarandi (Jaak korraldab);
- 16.03. Teemal „Reisid Euroopas“ kutsume esinema Arnoldi sõbra;
- 30.03. või 13. 04. toimub klubi koosolek Tallinna Botaanikaaias (Hr. Urmas Laansoo)
- 27.04. või 13. 04. toimub koosolek Nõmme Muuseumis (Tiit täpsustab)
- 11. 05. Püüame korraldada kohtumise hr. Rainer Vakraga ( Jaak kohtub temaga 8.02.) teemaks info Nõmme arenguplaanide kohta;
- 25.05. jalgsiekskursioon Toompeal (Urmas korraldab) ja Kiek in de Kök`ist algavate maaaluste käikude külastus (Tiit korraldab )
-. 9.-13. 06. kalastusretk Turu saarestikku (Urmas korraldab)

Edaspidi (suvel) korraldame petangimängu, jalgsiekskursiooni Nõmmel, ekskursiooni põhjarannikul kuni Narvani ja talgulaagri mõnel looduskaitsealal. Sõltuvalt asjade arengust Nõmme Noortemajas võibolla ehitame neile suve jooksul õuesõppe hoone (katusealuse).

Rein rääkis puhkusereisist Indiasse.
Paul kogus liikmemaksu.

Järgmine koosolek toimub Pääsküla Gümnaasiumis 16.02.10.

Protokollis Urmas

Jaagu jutustus Islandist

2010-01-19T20:48:00.012+02:00

Jaagu ülevaatlik ja huvitav ettekanne tema reisist Islandi vabariiki pakkus kuulajatele huvi ja tekitas nii mõneski reisimõtte, külastada seda külma maad. Vastust küsimusele, kuidas maitses kohalik hapendatud vaalaliha on näha kõrvalolevalt pildilt.

NVK protokoll nr. 8

2010-01-19T20:43:00.003+02:00

NVK protokoll nr.8

Alfredi pubis 19.01.2010.

Kohal olid: Paul Kustala, Johannes Kuura, Urmas Lepik, Tiit Luiga, Madis Pobul, Kalev Rannala, Jaak Sal-Saller, Mati Selts, Hilmo Seppel, Feliks Unt.

Uue liikmena võtsime vastu: Mati Selts

Arutati: klubiruumide rentimist Pääsküla Gümnaasiumis, klubiliikmetelt intervjuude üleskirjutamise eesmärke, järgmiste koosolekute ja tegevuste teemasid.

Otsustati: 1.Korraldada järgmine koosolek 02.02.10. Pääsküla Gümnaasiumis klassis nr. 301, milles Urmas lepib kokku kooli direktori hr. Peep Laidveega ja kus klubi otsustab kohavaliku lõplikult. Järgmiseks koosolekuks toob Tiit kaasa kohvikeetja, Urmas toob ühekordse kasutuse kohvitasse, kohvi, suhkru jm. vajaliku ning liikmed võtavad soovi korral kaasa omad kohvitassid. Koosolek on mõeldud sisseelamiseks uues kohas ja erilist päevakorda ei ole.
2. Johannes alustab esimesel võimalusel intervjuudega, mille eesmärkideks on koostada liikmete nõusolekul neid ja nende elu ning huve teistele liikmetele tutvustav materjal, võimaluse korral koostada sellise materjali põhjal üldistav väljaanne ja võibolla koostada raamat meie põlvkonna kohanemistest mitmekordsete suurte muutustega meie eluajal.
3. Mati ettepanek korraldada tulevikus kutsutud esinejatega tasulisi sündmusi (loengud etc.) ja sel teel teenida klubile sissetulekut võeti kavadesse.
4.Trükkida järgmiseks koosolekuks kõigile liikmetele liikmete kontaktide leht. ( Tiit )
5.Järgmistel koosolekutel püüame oma külalisteks saada linnaosavanema hr. Vakra, millalgi ka hr. Andres Tarandi, lähemal ajal Mati tütre ja hr. Urmas Laansoo (kes räägivad meile maagilistest taimedest) ja ühe kevadistest koosolekutest viime läbi Nõmme Muuseumis koos jalgsiekskursiooniga Nõmmel.
6. Klubiruumide peremeesteks esitati Kalev ja Feliks, kes elavad Pääsküla kooli lähedal ja on sobivalt asjalikud mehed.

Jaak Sal-Saller rääkis oma sidemetest Islandiga, esitas sisuka ülevaate saarest, Islandi riigist ja rahvast, proovisime pitsikese islandi viina ( hea rüüp! ) ja vaatasime slaidiprogrammi Jaagu poolt saarel tehtud piltidest.
Paul kogus liikmemaksu.
Tiit jäädvustas esineja blogi tarvis oma kaamerasse.

Järgmine koosolek toimub Pääsküla Gümnaasiumis 02.02.10. kl.16.00

Elust maakeral ja mujal!

2010-01-07T19:59:00.002+02:00

Juh-hei!
HEAD UUT AASTAT KÕIGILE! Nii noorematele kui vanematele ja Nõmme Vanameestele!
Tänaseks on pühad möödas. Kui ma mõtlen eilsele klubiõhtule, siis oli see super hea õhtu! Oma elus oleme me kõik midagi vastuolulist kogenud, aga midagi sellist kohtasin esmakordselt.
Asja juurde! Vähem mögöšš rohkem kui tögöšš, nagu ütlevad hõimuvennad Ungaris. Mõni aeg tagasi tekkis meil huvi vabamüürluse kui liikumise vastu. Kõik me oleme midagi kuulnud, aga see on rohkem kui kuulujutt millel pole tõepõhja raasugi all. Tänu Paulile saigi me klubi suure au osaliseks ja meile pidi vabamüürlaste vennaskonnast tulema rääkima keegi , kes ei häbene seda avalikult teha. Jõudsime Toomasega mõni minut varem kohale ja pidasime aru kas minna üles või oodata kuni teised ka kohale tulevad. Järsku astub sisse lugupeetud kultuuri- ja ühiskonna tegelane härra Voldemar Promet.Tundsime teineteist ära ja tervituse järel jõudis mulle kohale, et Volli ongi meie tänane lektor. Talle omase mõttekindla esinemisstiiliga tunnine ettekanne möödus kiiresti. Kuskil on kirjutatud: sõin ja jõin seal minagi kõhtu ei saanud midagi! Ei jõudnud eelnev info mu „kõvakettale” kinnituda kui juba tuli uus „lask raskerelvadest”.Igor Volke! Kõige kuulsam pritsimees ENSV-s. Rääkis endast, oma tegevusest, maast ja ilmast ja sellest mis selle sees on. Oskas ka oma teema väga oskuslikult traagelniitidega eelmise teemaga kokku vedada, jäädes maailma käsitluselt ikkagi täiesti vastaspoole.Lugupeetud Urmas ütles seepeale: Üks udune asi läks veelgi udusemaks! Juh-hei!
Kirjutas Johannes Kuura

2009 Jõuluõhtu!

2010-01-07T19:44:00.010+02:00

Juh-hei! Meil vanameestel ikka veab nagu vanal seal. Ära seda võta tõsiselt, sest sead tuuakse kõiki traditsioone järgides ohvriks suuremat sorti söömarallile, mis läheb kohe-kohe lahti.
Vedas aga selle poolest et saime sellest Jõulude kodusest ettevalmistusrallist üheks õhtuks vabaks!
Loomulikult, oli ju järjekordne teisipäev, 22. detsember, kell on 16, aga see tähendab klubi õhtut. Meie värskelt valitud MTÜ juhatus oli tellinud lauale jõulutoidud. Hetk oli pidulik! Seoses õhtusöögiga, või oli see pühade lähedus, mis tekitas minus piduliku pühade tunde ja julgen arvata et enamus tundis samamoodi. See pühade tunne käib meiega kaasas, sest oleme ju piisavalt kaua ilmas elanud ja pühi pidanud.
Igaüks mäletab lapsepõlve jõuluõhtuid omamoodi ja kindlasti on nendes mälestustes midagi ühist. Olgu need toidulõhnad, reejalaste all krudisev ja kriuksuv lumi kirikuteel või värelev küünlaleek värskelt raiutud kuusepuul.
Oma sissejuhatavas sõnavõtus väljendas Urmas rahulolu meie pühadeeelse kokkusaamise puhul ja lisaks headele soovidele palus teha rohkem mõttetööd meie ühistegevuse osas. Pidulik õhtusöök võis alata. Ootasime teatud uudishimu ja põnevusega päevakorras olevat Heino ettekannet. Auväärt eas Heino pidi pajatama oma kirjust ja keerulisest eluteest aga viimasel hetkel tõmbas ta nagu hädapidurit ja saanud aru õhtu tähendusest jäi see ära. Sellega olid Jõulud saabunud Rahumäe jaama lähistele.
Juh-hei!
Kirjutas Johannes Kuura

NVK protokoll nr.7

2010-01-05T22:09:00.004+02:00

NVK protokoll nr.7

Alfredi pubis 05.01.2010.

Kohal olid: Tiit Luiga, Johannes Kuura, Urmas Lepik, Jaak Sal-Saller, Paul Kustala, Arnold Branten, Madis Pobul, Toomas Erna, Hilmo Seppel.

Õnnitlesime Arnoldit 80.-l sünnipäeval.
Hr. Promet tutvustas vabamüürlust maailmas ja Eestis ning vastas küsimustele.
Hr. Igor Volke rääkis X-failide teemal.

Arutati: klubiruumide leidmise võimalusi, liikmemaksu kehtestamist, järgmise koosoleku teemat, klubiliikmete vormistamist avalduse esitamise teel.

Otsustati: Klubile ruumide leidmiseks kohtuvad Tiit, Jaak ja Johannes 7.01. Nõmme muuseumi direktrissiga, vajadusel lähevad Johannes ja Urmas vaatama Nurme tänaval asuvat linnaosavalitsuse omandis olevat puutöötuba.
Liikmemaksuks lepiti kokku 25 krooni kuus. Klubi rahadega tegelemiseks valiti laekuriks Paul Kustala. Maks kogutakse alates 19.01.10.
Järgmisel koosolekul räägib Jaak Islandi saarest ja Islandi Vabariigist ning islandlastest.
Klubiliikmed täidavad avalduse blanketi järgmisel koosolekul.
Johannes alustab klubiliikmetelt intervjuude võtmist järgmisel koosolekul.
Mardil palume jätkata klubi logo variantide väljatöötamist.

Järgmine koosolek toimub Alfredi pubis 19.01.10..

Protokollis Urmas

NVK koosoleku protokoll nr.6

2009-12-13T17:17:00.001+02:00

NVK protokoll nr.6

Alfredi pubis 8.12.09.

Kohal olid: Tiit Luiga, Johannes Kuura, Rein Purje, Kalev Rannala, Urmas Lepik, Jaak Sal-Saller, Paul Kustala, Heino Vollmann, Arnold Branten, Mart Mägi, Madis Pobul, Toomas Erna.

Uue liikmena võtsime vastu: Toomas Erna

Vabamüürluse-teemaline tutvustus, mis oli kavasse võetud eelmisel koosolekul, jäi esineja probleemide tõttu ära.

Arutati: Meie klubi MTÜ põhikirja, talvise väljasõidu probleemi, 22.12. jõuluõhtusöögi korraldamist.

Otsustati: Kinnitasime MTÜ Nõmme Vanameeste Klubi põhikirja ja kinnitamisprotokolli, valiti ja kinnitati MTÜ juhatus.
Talvise väljasõidukoosoleku jätame kõrge hinna tõttu korraldamata.
22.12.09. korraldatava õhtusöögi osavõtjate arvu teadasaamiseks ja selle alusel laua tellimiseks helistab Urmas kõigile liikmetele 19. ja 20. detsembril ja seejärel Tiit tellib õhtusöögi. Õhtusöögi hinnaks plaanime 100.- kr. osavõtjalt ja lisaks sellele maksavad need, kel see võimalik veel 100.-krooni õhtu paremaks kordaminekuks.
22. 12. koosolekul räägib Heino 20 minutit oma elust ja Jaak näitab Islandi-reisi fotosid ning räägib sellest maast.
Vabamüürluse tutvustus püütakse korraldada 5.01.10.

Järgmine koosolek toimub Alfredi pubis (jõuluõhtusöögi vormis) 22.12.09.

Protokollis Urmas

Sõit Varbolasse 10.11.09

2009-11-27T17:36:00.004+02:00

Juh - hei!
Sellel mardipäeval jooksid marti 8 Nõmme vanameest Raplamaal. Tunnistagem, et kasutasime selleks mugavat, sooja bussi. Urmas, meie eestkõneleja või juhataja oli kaubelnud oma kolleegi, Pauli, meile mardisõitu tegema. Eesmärk oli "vallutada" kõigepealt Varbola linnus, mida kunagi pole vallutatud ja pärast üksik metsatalu. Kui me teeviida juhatuse järgi Pärnu mnt. ära keerasime, tibas kerget uduvihma, mis tähendas, et kerge see retk ei ole. Mõnel mehel oli ikka oma "salarelv" taskus, mida nad ka teistele "näitasid".
Kohale jõudes ootas meid ees väikest kasvu naisinimene Tiiu, kelle silmad särasid nagu Tiinal libahundi filmist ja kes rääkis kuidas seda linnust vanal ajal edutult vallutada püüti. Erilist usaldust meie salk talle ei avaldanud, sest miks muidu võttis ta kõige aeglasema tempo ja manitses meid jalge ette vaatama. Imetlenud piisavalt säilinud linnusevalli, väravat, kaevu ja vanaaegseid kiviheitemasinaid hakkas sügisjahedus tasahilju vanadesse kontidesse pugema. Poseerisime grupipildi tarvis ja seadsime end minekule. Tuhat tänu Tiiule, oli kena kohtumine ja loodame, et mitte viimane.
Paul liikus oma bussiga käbedalt läbi uduvihma järgmise objektini milleks osutus palksaun talu õuel. Kõigepealt kohtusime noore mehega, kes aiakäruga sauna puid juurde vedas. Tähendab, tahetakse linnameestel tagumik kuumaks "kütta"! Perenaise lahke vastuvõtu katkestas peremees, kes ilmus kui ilmutus, alles muinasaja lummuses olevate vanameeste ette. Ta olevat mõlematpidi Tiit!? Loe kuidas tahad. Muidu oli Tiit mees, nagu metsapuu. Peremehe juhatamisel tutvusime valdustega, mis olid hoolitsetud ja hästi planeeritud. Igas ilmakaares võis näha puust skulptuure ja taieseid, mis andsid õuealale natuke müstilise ning muinasjutulise ilme. Samas, mitte eriti kaugel olid järved, mille kaldal "tukkus" veel üks saun! Eemal karjakoplis patseerisid mägiveised, kes elavad looduses, ilma et neil oleks vaja kuiva küljealust või katust peale. Riigipööraja Madissonilt saadud pull torkas teiste seast kohe silma, sest ta oli suur, võimas ja musta karva.
Edasi suundusime sauna, kus lahke perenaine juba ootas omaküpsetatud lihapirukate, võileibade ja teega. Nüüd kuulasime Tiidu pajatusi metsameeste-, jahimeeste-, riigimeeste- ja maameeste elust. Kuigi jutus oli kerget kriitikat ja rahulolematuse noote, suhtus ta elusse maal positiivselt ja huumoriga!
Saun oli super! Hea leil ja mõnusad vanamehed ümber suure laua ajavad meeste juttu. Mida sa hing veel ihkad? Ahjaa, palun korrata! Suur, suur aitähh Tiidule ja tema perele! Juh-hei!

kirjutas Johannes Kuura

NVK koosoleku protokoll nr.5

2009-11-26T21:01:00.002+02:00

24.11.09 ALFREDI PUBIS

Kohal olid: Arnold Branten, Heino Vollmann, Paul Kustala, Jaak Sal-Saller, Urmas Lepik, Kalev Rannala, Hilmo Seppel, Rein Purje, Johannes Kuura, Tiit Luiga

Uute liikmetena võtsime vatu: Paul Kustala, Arnold Branten, Heino Vollmnn

Arutati: Tiidu ja Jaagu etekannete põhjal MTÜ asutamisega seonduvat (põhikirja sisu!). Reinu ja Johannese etekannete põhjal talvise väljasõidu teemat. Johannese ettekande põhjal Noorte Loodusmajaga loodava kontakti teemat.Paul teatas, et tematuttav tuleb 8.dets. koosolekule meile vabamüürlusega seonduvat tutvustama. Koosoleku lõpus kerkis küsimus klubis sõnavõtmise kommete kohta aga esialgu püüame toime tulla seniste liikmereeglite abil.

Otsustati: MTÜ põhikirja koostavad Jaak ja Tiit Tiidu poja kaasabil, kinnitati MTÜ juhatuse liikmeteks Tiit Luiga ja Jaak Sal-Saller. MTÜ aadressiks lubas Tiit kasutada oma maja aadressi. Otsustati jätta klubi nimi endiseks ja loodava MTÜ nimeks saab MTÜ Nõmme Vanameeste Klubi.
Talvise (arvatavasti veebruaris) väljasõidu hind saab olema suurusjärgus 700-1000 krooni, seetõttu järgmisel koosolekul klubi liikmed ütlevad, kes on sellise hinna ja esitatud sisuga väljasõidul osavõtjad ja selle põhjal otsustame, kas teemaga jätkata või mitte.
Johannes rääkis klubile Loodusmajas kavandatavast välisklassi ehitusest ja osa klubi liikmeid toetas selles kaasalöömist. Teemat arendame edasi.
Tiit tegi ettepaneku tekitada klubi ühine blogi. Tiit nõustus jääma selle asja vedajaks, ilmselt ka blogi tegijaks.
Urmas esitas ülevaate taoismist kui maailmakäsitlusest.
Järgmine koosolek toimub Alfredi pubis 8. detsembril 2009.

Protokollis Urmas

NVK koosoleku protokoll nr. 4

2009-11-26T20:16:00.005+02:00

10.11.09. Varbolas

Klubiürituseks oli sõit Varbolasse, ekskursioon linnuses, tutvumine Orava taluga ning koosolek talu saunas+kaminaruumis.

Kohal olid: Johannes Kuura, Rein Purje, Himmo Seppel, Enno Selke, Kalev Rannala, Urmas Lepik, Jaak Sal-Saller, Tiit Luiga.

Uue liikmena võtsime vasu : Jaak Sal-Saller.

Toimus ekskursioon Varbola linnuses, kus meile rääkis linnuse ajaloost ning viimasel kolmeteistkümmnel aastal linnuses korraldatavatest Varbola Puupäevadest Märjamaalt kohale sõitnud giid Tiiu.
Seejärel sõitsime Orava tallu, vaatasime talu maid, herefordi veiseid ja puuskulptuuride kollektsiooni. Peremees Tiit Linnamägi ja perenaine Piret ja noorperemees Märt tutvustasid talu. Seejäre läksime sauna ning pidasime maha korralise koosoleku.
Väljasõidukoosoleku kulud ühe liikme kohta olid 25.- giiditeenus, 50.- bussusõit, 125.- saun-kaminaruum ja suupisted, kokku 200.-kr.

Arutati klubi põhitegevuse formuleerimist (korrektse sõnastuseni me ei jõudnud), Johannes lubas tegeleda klubile ametliku aadressi leidmise teemaga (aadress on vajalik MTÜ registreerimiseks), Rein tegeleb talvise väljasõidukoosoleksu koha otsimisega (peab olema võimalik reesõit, võiks olla suusatamiseks sobiv koht, peaks olema soodus ööbimisvõimalus ja sobiv ruum ühiseks õhtuveetmiseks), Urmas valmistab järgmiseks koosolekuks ette taoismi kui maailmakäsitluse tutvustuse, meid sõidutanud bussijuht Paul lubas tuttavate vabamüürlastega kokku leppida, et keegi neist esineb 8. dets koosolekul vabamüürlust tutvustava jutuga.

Rein Purje rääkis oma ohtlikest kogemustest Tshernobõli aatomielektrijaama koristustöödel.

Otsustati:
-klubi tegevuse põhisuundadeks on liikmete suhtlemisvõimaluste- ja aja sisustamise parandamine, meie maailmakäsitluse kaasajastamine, üksikjuhtudel abivajavate vanemate inimeste aitamine.
-otsime võimalusi parandada põlvkondadevahelist sidet (nt. suhtlemine kooliõpilaste/lasteaialastega) ja noortele "meieaegse" elu-olu tutvustamist.
-jätkame tegevuste otsimist, mille läbi parandada vanade meeste kuuluvus- ja vajalikustunnet.
-Nõmme elanike kogukondlikus tegevuses osalemine

Protokollis Urmas

NVK koosoleku protokoll nr.3

2009-11-26T13:03:00.001+02:00

27.10.2009 Alfredi pubis

Kohal olid: Urmas Lepik, Johannes Kuura, Rein Purje, Hilmo Seppel, Enno Selke, Mart Mägi, Feliks Unt, Kalev Rannala, Madis Pobul, Tiit Luiga

Uute liikmetena võtsime vastu: Mart Mägi, Feliks Unt, Kalev Rannala, Madis Pobul

Arutati klubi põhitegevuse suundasid, MTÜ vormistamist, ühe meilt abi küsinud lese abistamist maja korrastamise töödel, huviretke korraldamist Varbola linnusesse koos sellel järgneva saunaõhtuga Orava talus.

Himmo Seppel rääkis elust Siberis. Teema leidis päris palju vastukajasid. Esitus koos fotoalbumitega oli huvitav.

Otsustati:
-sõnastame järgmisel koosolekul meie eesmärgid, mida saame kasutada MTÜ vormistamisel
-võtame koosolekutel esitatavateks teemadeks teemad, millele nimekirjas tehti enim märkeid
-abivajava lesega võtame ühendust ja täpsustame probleemi. Oleme nõus ühekordselt abistama, kuid kindlasti ei reklaami me endit kui abistavat klubi
-Urmas korraldab Varbola sõidu maksimaalselt 200.- kr. osavõtja kohta. Loodetavasti saame selle hinna sees ka lühikese giiditeenuse. Joogid ja sunarätik tuleb igaühel ise kaasa võtta, suupisted on sauna hinna sees. Väljasõit Nõmme keskelt apteegi-esisest parklast 10.11.09. kl.13.00
-Varbolasse registreerusid Johannes, Tiit, Rein, Hilmo, Urmas, Enno, Mart, Kalev. Jäi võimalus sõidust ära öelda kuni 09.11.09 telefonitsi.

Protokollis Urmas

NVK koosoleku protokoll nr.2

2009-11-26T12:58:00.002+02:00

13.09.2009 Alfredi pubis

Kohal olid: Urmas Lepik, Johannes Kuura, Rein Purje, Hilmo Seppel, Tiit Luiga

Uue liikme vastuvõtmine: Johannese kutsel tuli klubi liikmeks Enno Selke.

Arutati tegevusplaane, rahastamise variante, Alfredi pubi sobivust kooskäimise kohana (kiideti kõigi poolt väga sobivaks). Võeti tedmiseks, et "Nõmme Sõnumites" ilmub meie kohta väike lugejakiri 19.-l oktoobril.

Otsustati:
- järgmisel koosolekul 27. oktoobril räägib Hilmo oma Siberis oldud aastatest ja ka laiemalt küüditamise teemal. Ettekandeks on aega pool tundi.
-iga liige püüab tuua klubisse uusi liikmeid.
-kevadesse jäetakse ekskursioon Põhja-eesti rannikule (kuni Narvani)
-Urmas uurib võimalust teha koosolek Varbolas Orava talu saunas veel enne lume tulekut.
-Tiit uurib rahastamise variante ja räägib sel teemal.
-Senised liikmereeglid otsustati esialgu jätta töövariandiks.

Protokolli koosta Urmas

NVK koosoleku protokoll nr.1

2009-11-26T10:24:00.004+02:00

01.oktoobril 2009 Alfredi pubis.
Kohal olid: Urmas Lepik, Johannes Kuura, Rein Purje, Hilmo Seppel, Valery Saks, Tiit Luiga

Arutati klubi asutamise ideed, eesmärke, võimalikke tegevuskavasid, klubi liikmeskonna suurust, kooskäimise sagedust ja asukohta, loeti läbi liikmereeglite projekt.
Asutajaliikmed täitsid liikmeankeedi.
Otsustati:
-iga asutajaliige püüab klubisse tuua vähemalt ühe tuttava
-Urmas püüab "Nõmme Sõnumites" avaldada mingis vormisteate klubi asutamisest ja info täiendavast liikmete vastuvõtust
-klubi liikmeskonna optimaalseks suuruseks peeti 25 liiget arvestusega, et aktiivseid kohalkäijaid saab olema 10-15 meest
-esialgu lepiti kokku koosolekute sageduseks 2 korda kuus, üle kahe nädala teisipäeviti algusega kl. 16. Päevakorda ei ole, toimub nn. vaba jututuba ja kaasatoodud uute liikmete tutvustamine.
Võeti teadmiseks :
-Tiit on tuttav Alfredi pubi omanikuga ja püüab tagada meile sobiva ruumi olemasolu koosolekuteks
-Valery idee, et tema sugulased, kes ehitavad võidusõiduautosid tulevad meile oma tööst rääkima, lükkub mõneks ajaks edasi
-koosolekuruumid jäävad avalikesse toitlustuskohtadesse ka juhul, kui muudame oma koosolekud uude paika.
-referaadi mõte (koosoleku sisulise osana) lükku oktoobri lõppu

Protokoli koostas Urmas Lepik