Esmaspäev – esimene päev.
Sõidan autoga Tartu maantel. Lumi,
rahe, vihm, lobjakas, tuul on õudne, auto aknad kattuvad läbinähtamatu lume ja
lobjaka seguga. Kas sellist kevadet me tahtsime! Homme läheme matkama? Väike
kahtlusepoiss poeb minu särgi alla. Meenub hüüdlause õigest riietusest ja
ilmast. Õhtune ilmateade puhub murepilvi pisut laiali. Lähen magama väheke
äreva olekuga.
Teisipäev – hoopis teine päev. 6.05.14.
Hommik. Ilus päikesepaiste. Vähene
tuul. 9 vanameest bussijaamas. Sõit
Jäneda poole läheb lahti. Jänedal, möödunud õnnelikult „Musta Täku Tallist“, alustame
presidendi matkarajal jalutuskäiku Aegviidu
poole, teejuhtideks arvukad viidad ja Meelise mobiiliäpp „Tark mees taskus“. Kirjad
postidel näitavad 9 km. Saatjateks on linnulaul, ülased ja värske õhk, mets,
oja ja järved. Ka hobuste „miinid“. Soe päiksepaiste teeb vanameeste kõnni
metsas väga kõbusaks ja lõbusaks. Kaks puhkepausi ja piknik Nelijarve lähedal. Piknikul
ei saanud kuidagi jätta kasutamata juhust maitsta Joeli kuulsat omatehtud
praetud soolaliha .
Ja lipsti – olemegi Aegviidus peale mõnetunnist matka – kõik
reipad ja terved. „Elroni“ rong tõi meid 1,1-eurise piletiga 120 km
tunnikiirusega Tallinna. Magan noore mehe und.
Kolmapäev – kolmas päev
Jalad meeldivalt surisevad
hommikvõimlemise ajal. Kõik on korras ning arvan, et on korras ka teistel
vanameestel.
Ühine mõte: väga uhke
jalutuskäik oli. Veel korrata otsides uusi radu.
p.s. Kes ei tea, kus on Lahinguvälja
peatus, siis minge istuge rongi ja kihutage Aegviidu poole.
Kirjutas Jaak
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar