MEHED KOOS, ELU HOOS!

27 november 2012

Kolleegide sünnipäeval



22. novembril sai teoks ammuplaanitud sõit Tartusse tähistamaks sealse Seeniormeesteklubi 11. sünnipäeva. Ilm, mis meie klubi ettevõtmisi alati on soosinud, sundis seekord meid uduvihma käest Sebe liinibussi peitu minema, et kaks ja pool tundi Eesti lõunapealinna poole veereda. Unised olime veidi varajase ärkamise järel niigi, somp uinutas täiesti. Aga buss oli küll viimase peal ajakohane – kohtvalgustid ja soojapuhurid nagu lennukis, neti-, TV, raadio- ja teekaardiekraan iga istme seljatoes, viisakas bussijuht roolis ja sõit väga sujuv. Kui lõpuks lähenesime Tartu Kodukotuse majale, rääkisid teadjamad, mis maja see veel hiljuti oli olnud. Oli Tallinna Seevaldi Tartu variant olnud. Kõhe hakkas. Kui siis majja sisenedes tulid meile rõõmsate nägudega, aga üleni valgetes pluusides-seelikutes naised vastu, jõnksatas mõttest läbi kahtlustus, et kuhu meid on meelitatud. Kas Tartu vennasklubi härrad teevad meie kulul paha nalja või on midagi hullemat lahti. Kas tagasi ikka lastakse minna?:-). Tegelikult olid valged tervitajad seeniormeeste head abilised, kes esitasid tähtsate peokõnede ja õnnitluste järel ääretult vahavaid laulumänge (juhendajaks hiljuti Sondast Tartusse kolinud aktiivne kultuuriperenaine), lugesid hingeminevaid luuletusi ja korraldasid võimukalt daamide valikul jalakeerutuse. Kodukotuse line-tantsutrupp esitas paar tükikest ameerikat s.t. linedance´u. Vaatasime huviga meeste ajaviitetubasid – täismõõdus piljard, kvaliteetne koroonalaud, kaardimängutuba, kõik ruumid puhtad ja soojad jne. Tartu hoolitseb oma eakate eest väga hästi. Ja mehed on erksad, aktiivsed ja lõbusad.
Pärast ühislaulmist ja klaasikest shampanjat jätsime võõrustajatega hüvasti. Kostus tõsine kavatsus kohtuda suvel taas, vast meie Lõuna-Eesti ekskursiooni käigus. Täname tartlasi eesotsas Kalev Jahnsoniga kutse eest nende sünnipäevale.
Sõitsime seejärel linnabussiga Ahhaasse. Tänuga mõtlesime selle maja loojale pr. Tiiu Sillale, kes jõudis nii olulise asutuse nii kõrgel tasemel käivitada. Uurisime ja näppisime kõiki eksponaate, tundes, et oleme seega tähtsad osalised elukestvas õppes. Olime selles majas ühed 1,7 miljonist senisest külastajast ja nüüd koduteele asudes loodetavasti ajakohasema maailmamõistmisega. Buss leidis sügispimeduses Tallinna üles, kodud olid ka kõigil oma koha peal.






Kirjutas Urmas

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar