MEHED KOOS, ELU HOOS!

20 oktoober 2010

Koosolek





Koosolek 19. oktoobril

Oli plaanis koosoleku aeg malemänguga sisustada, kuid et Paul, meie spordikorraldaja, ei jõudnud Hiiumaalt mandrile, jäi mängimine ära. Selle asemel olid meid juba enne koosoleku algust kahiseva projektori ja terve paki paberitega ootamas Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli hambatehnikutest tudengid, kolm kena neidist. Neil oli õppekavas esinemine kuulajatele, meile jälle sobis nende teema – hambaproteeside hooldamine. Saime mõndagi uut teada asjust, mis osal meist on juba kasutusel, ülejäänutele küllap tõenäoline tulevik. Tänud tudengitele!
Kohal oli meid seekord terve pubitäis(no natuke vähem siiski): Joel, Juhan, Kalev, Tavi, Madis, Rein K., Rein P., Jaak, Magnold, Tiit, Arnold ja Urmas. Päris suure ja meeldiva üllatusena oli seekord meile uuteks liikmeteks kandideerimas lausa seitse meest. Nagu liikmereeglid ütlevad, saavad soovijaist klubiliikmed pärast kaht kohalkäimist, seetõttu siin nende nimesid me veel kirja ei pane. Iga uustulnuk rääkis lühidalt endast seda, mida oluliseks pidas. Seejärel lahendasime mõned tulevikuküsimused ja panime paika kaks järgmist koosviibimist – 2. novembril kell 16.00 kuulame ettekannet Nikolai von Glehni tegevusest Jälgimäel, Pääskülas ja Nõmmel, milleks Tavi palub kohale oma tuttava lektori. See koosolek toimub Vabaduse pst.166 asuvas koosviibimissaalis. 16.11.10. käime Tallinna Botaanikaaias, kus taimi tutvustab Magnoldi tütar, kes seal töötab.

12 oktoober 2010

Vanameeste rattaretk







Vanameeste rattaretk

Kolmapäeval kogunesime Kalevi kodu ette, jätsime kaasavõetud varustuse tema garaaži ja hakkasime Pääsküla raba poole väntama. Mõnusas tempos sai sõites mõnusalt juttu ajada, aega jätkus ka looduse nägemiseks. Ilm oli jälle täies ilus, nagu kõigi meie ürituste ajal. Justkui oleks ilmakorraldajaga kokku lepitud! Meie juhtratturiks oli Kalev, kes sõitis oma uunikumil, vähemalt neljakümne aasta vanusel rattal. Vaatasime peaaegu ammulisui, kuidas 83 aasta vanune mees sõidab vanal käikudeta rattal Männiku mäekaldast üles, meie oma maastikuratastel lõõtsutades järel. Selliste meeste nägemise peale ei jää muud üle, kui eeskuju võtta. Suure ringiga jõudsime turbatööstuse väljade vahele, tegime asjakohase grupifoto ja väntasime edasi Vana-Pääsküla poole. Seal saime Rein Koppelilt mitu huvitavat ajaloolist fakti teada – vaatasime kunagise kindlustusteraudtee ülema ilusat maja, sõitsime endise raudtee tammil, mis kohati on ehituste alla jäänud, kohati aga metsa unustatud. Lõpuks jõudsime tagasi Kalevi kodu juurde, kus peremees oli koduste abiga sauna ära kütnud. Leil kulus marjaks ära, õlu maitses hästi ja Kalevi põhjatust sahvrist toodud suitsuahven ja soolasiig taastasid kulunud energia. Siinkohal veelkord seitsme mehe tänud Kalevile ja tema perele ilusa päeva korraldamise eest!

03 oktoober 2010

Haiba lastega Viikingite külas






























Haiba lastekodulapsed on lahedad

Nagu plaanitud, sõitsid 3.10.10. Paul, Rein K., Rein P. ja Urmas Viikingite külla, kuhu juba enne meid olid jõudnud Haiba lastekodu lapsed koos kasvataja Maiega. Lapsed tervitasid meid rõõmsa kilkamisega, sest neile oli juba selgeks saanud, et tuleb tore päev. Tuligi! Kõigepealt tutvusime omavahel ja siis suhtlesime lõbustuskoha sõbraliku personaliga, seal hulgas sai kohe tähtsaks meheks valges vanaaegses riietuses Tiigiisand (kelle „kontoris“ oli kassipoeg!). Temalt saime vibud-nooled ja lähem pool tundi õpiti vibulaskmist. Üllatavalt kiiresti sai asja selgeks nii 8-aastane tüdruk kui 12-aastane poiss ja nooled muudkui lendasid. Aga samas linnuses kus vibutiir, oli muudki huvitavat – hiiglasliku kivirahnu mulaaž, mida oli väga uhke veeretada ja tõsta, linnusetara trepid, millel turnida ja joosta, karussell, millel pea ringi käima kimada... Tund kulunud, matkasime Saula Siniallikatele. Teel leidsid laste väikesed käed peagi sõbralikud suured peod ja nii kõndisime ohutult ka piki Tallinn-Tartu maantee serva, kuni pääsesime sügisesele metsarajale. Seal polnud vaja poisse jooksmast tagasi hoida – need lapsed saavad suhteliselt harva vabalt metsa minna, et sealseid põnevusi avastada. Tüdrukud, vaoshoitumad ja nooremad kui poisid, lasid kõndides laulud käima. Siniallikate ilu pani lapsed ohhetama ja ahhetama. Prooviti vee külmust ja maitset, Rein Koppelilt saadi teada siinseid legende ja lõpuks ravisid kõik lapsed Reinult saadud „hõberahade“ allikasse viskamisega oma ränki haigusi, kes peavalu, kes jalavalu, kes peopesasse äkki ilmunud rakke. Tagasitee polnud vähem huvitav, sest olime omavahel juba tuttavamaks saanud ja lapsed rääkisid meile oma tähtsaid asju, kes kooli ja õppimise teemadel, kes omavahelistest kätshidest ja sõprustest. Sõime Viikingite küla kokkade tehtud maitsvat lõunat, lapsed käisid veelkord karussellil ja kiigedel lõbutsemas, siis oli aeg hüvasti jätta. Bussi ukse vahelt kostus veel ühe tüdruku hüüd „Paul, sa oled laheeeee!“.
Tundub, et meid oli lastele vaja. Samas vähemalt nii põgusa kohtumise järel ei ole karta, et lahkumised ja ootamajäämised liiga valusaks kujuneks. Kui meie hulgas on mehi, keda jätkub sõpradeks peale oma laste ja lastelaste ka neile, kel mingil põhjusel tuleb oma lapsepõlv veeta ilma ema-isata, vanaema-vanaisata, siis arvatavasti kohtume nendega umbes kuu pärast Haibas.

02 oktoober 2010

Nõmme Sõnumid

NÕMME SÕNUMID nr.19
1.10.10
Nõmme Vanameeste Klubil täitus esimene tegevusaasta








Nõmme Vanameeste Klubi liikmed käisid eelmisel nädalal Ellamaal, kus võeti ette rabamatk. (foto Tiit Luiga)


Veidi enam kui aasta tagasi võttis Nõmme Sõnumitega ühendust Urmas Lepik, kellel oli mõte asutada soliidses eas härradele mõeldud suhtlusklubi. Pärast linnaosalehes ilmunud üleskutset tekkiski lustliku nimega Nõmme Vanameeste Klubi, mis on praeguseks tegutsenud täpselt aasta.

Urmas Lepiku sõnul oli tal tekkinud mulje, et liiga palju on selliseid mehi, kes tunnevad üksindust. «Nõmme vahel jäid silma vanad mehed, kes, kilekott näpu vahel, väsinud sammu ja tuima näoga kodu poole kõndisid. Sellest tekkiski mõte, et teeks klubi, kus mehed saaksid omavahel suhelda, et ei peaks üksi kodus konutama ja telekat vaatama,» meenutas Urmas Lepik.

Sellised inimesed üleskutsele ei reageerinud ning Lepiku hinnangul ses mõttes algne idee ei realiseerunud. Hoopis toimekad ja huumorimeelsed mehed tulid klubisse. Nõmme Vanameeste Klubi nimekirjas on praegu 25 inimest, aktiivseid liikmeid on umbes 15. Kui küsida, millised mehed vanameeste klubis käivad, ütleb Urmas Lepik naerdes: «Oleme küllaltki aktiivsed, lõbusad ja lihtsad mehed, enamik meist on pereinimesed.»

Klubi kõige noorem liige on 59-aastane, kuid kolm meest on ka üle 80. Klubiline tegevus toimub kaks korda kuus. «Kokkusaamistel esitatakse referaate, mis on aluseks edasisele vestlusele, kuid on ka olnud kohtumisi huvitavate inimestega. Lisaks sellele on olnud erinevaid väljasõite. Näiteks suvel tegime kahepäevase reisi piki põhjarannikut, aga eelmisel nädalal käisime Ellamaal, kus tegime 6,5 kilomeetri pikkuse rabamatka, mis oli meiesugustele päris paras,» rääkis Urmas Lepik.

Lastekodulaste rendivanaisad

Lepik rõhutab, et kui senine tegevus on olnud mõeldud peamiselt klubi liikmetele ajaveetmiseks ja meelelahutuseks, siis algaval hooajal on neil soov rohkem sotsiaalsemaks minna. «Sel pühapäeval, 3. oktoobril on meil esimene üritus, mis on suunatud väljapoole. Naljaga pooleks võib öelda, et hakkame Haiba lastekodu lastele rendivanaisadeks. Lastekodu juhtkonnaga on läbi räägitud ja ülehomme läheme viikingite külla kolmeksneljaks tunniks lõbutsema. Loodame, et sellest kohtumisest kasvab välja meie klubi nn sotsiaalne tegevussuund ja meist on abi laste hingemaailma kasvamisel,» rääkis Lepik.

Klubi põhikiri näeb ette, et liikmeks saab see inimene, kes on kolmel klubi üritusel käinud. Lepiku sõnul on see selleks, et inimene saaks tulla tutvuma, mida klubitegevus endast täpselt kujutab ja alles siis otsustada, kas liituda või mitte. «Ootame uusi liikmeid asjaga tutvuma, kuid see ei kohusta käima hakkama,» julgustab Urmas Lepik neid, kes oleksid klubi tegevusest huvitatud, kuid kõhklevad.

Klubi korralised kokkusaamised on iga kahe nädala tagant teisipäeviti kell 16. Eelmisel aastal oli klubil üheks kooskäimiskohaks Pääsküla gümnaasiumis üks klassiruum. Sellest sügisest koguneb Nõmme Vanameeste Klubi Alfredi pubis.

Uued liikmeks-soovijad võivadki tulla 19. oktoobril kell 16 Alfredi pubisse, kus klubirahvas siis malet mängib. Klubi tegevusest saab rohkem aimu ka ajaveebis http://nommevanameesteklubi.blogspot.com. Samuti on Urmas Lepik nõus küsimustel vastama telefonil 504 8455.

Jukko Nooni